lg 5 alusel allutada Ivan Ostrik 24 (kahekümne neljaks) kuuks alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all. Käitumiskontrolli ajal on Ivan Ostrik kohustatud täitma
lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2, 2-1, 4 ja 9 sätestatud kontrollnõuded ja kohustusi: 1) elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu - või töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 9) otsima endale töökoha hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates vanglast vabanemisest või võtma ennast arvele Töötukassas; 10) alluma elektroonilisele valvele 6 (kuue) kuu jooksul alates elektroonilise valveseadme süüdimõistetu keha külge kinnitamisest.
lg 4 alusel kohustada Ivan Ostrikut osalema MTÜ xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx turvakodus pakutavas vanglast vabanenute rehabilitatsiooniprogrammis vähemalt 6 (kuue) kuu jooksul. Ivan Ostriku katseaja algust arvata alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Ivan Ostrik vabastada vangistuse kandmisest alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Viru Maakohtu 19.10.2020 otsusega mõisteti Ivan Ostrik süüdi
§-de 184 lg 2 p-de 1, 2 ja 185 lg 2 p-de 2, 3 järgi ja
lg 1 alusel karistati vangistusega 5 aastat ja 3 kuud.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 13.01.2020 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o rahalise karistuse 470 eurot, võrra ning mõisteti I. Ostrikule liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 5 aastat ja 3 kuud vangistust ning rahaline karistus 470 eurot (mis viia täide iseseisvalt).
Ostriku eelvangistuses viibitud aeg 25.-26.10.2019, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 5 aastat 2 kuud ja 28 päeva vangistust.
Ostriku kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 4.03.
lg-le 2 tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetu I. Ostrik on esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Vangla iseloomustusest ja selle lisast nähtuvalt on kriminaalhooldusametnik kontrollinud I. Ostriku vabanemisjärgset elukohta MTÜ xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja kinnitanud, et elukoht sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Seega on täidetud formaalsed eeldused süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele.
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et I. Ostriku võib vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada. Vangla iseloomustuse kohaselt I. Ostrikul distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangistuse kandmise ajal on I. Ostrik osalenud vangla tööhõives, õppinud riigikeelt A2-taseme kursusel, läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Õige hetk“, osalenud tagasilanguse ennetamise tugigrupis. Vabanemise korral I. Ostrikul kindel töökoht puudub. I. Ostrik saab töötada rehabilitatsiooniteenusel viibides, kompenseerides sellega elamis -ja söögikulud. I. Ostriku lähivõrgustikku kuuluvad kaaslane, viimase kaks last, ema ja vanaema, kellega suhted 3
Seejärel I. Ostrik pani toime uued kuriteod, mille eest ta käesolevalt vanglakaristust kannab. Korduv karistatus ja uute kuritegude toimepanemine vahetult peale eelmise kuriteo eest karistuse mõistmist räägib I. Ostriku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele vastu. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on I. Ostriku puhul riskiteguriteks alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. I. Ostrik tarvitas vabaduses tihti ja suures koguses alkoholi ning ta on narkosõltlane, mida süüdimõistetu kohtuistungil ka ise kinnitas. Probleeme alkoholiga ja narkootikumidega kinnitab ka asjaolu, et I. Ostriku on karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest isikute grupis ja narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku edasiandmise eest alaealisele. Kalduvus alkoholiga liialdada ja narkosõltuvus suurendavad uue kuriteo toimepanemise riski. Kaaludes I. Ostraku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt (õiguskuulekas käitumine vangistuse kandmise ajal, sotsiaalprogrammide läbimine, tööhõives ja tugigrupis osalemine, riigikeele õppimine, elukoha olemasolu vabanedes, võimalus osaleda rehabilitatsiooniprogrammis ning lähedaste toetus) ja vastu rääkivaid asjaolusid (korduv karistatus ja uue kuriteo toimepanemine vahetult pärast eelmise karistuse mõistmist, süüdimõistetu kalduvus alkoholiga liialdada ja narkosõltuvus), ei loe kohus negatiivseid asjaolusid enam nii kaalukaks, mis välistaks I. Ostriku ennetähtaegse vabastamise. Tegemist on I. Ostriku esimese vanglakaristusega. Seega võib eeldada, et ärakantud karistusaeg on süüdimõistetule preventiivset toimet juba avaldanud. I. Ostrik on karistuse kandmise aja jooksul käitunud õiguskuulekalt. Tal ei ole ühtegi korrarikkumist. Süüdimõistetu on karistuse kandmise aega kasutanud otstarbekalt, osaledes tööhõives ja muudes täitmiskavas ettenähtud tegevustes, mis osutab asjaolule, et ta on teinud tõsiseid ettevalmistusi naasmaks õiguskuulekasse ellu. Alkoholi tarvitamise probleemi ja narkosõltuvuse tunnistamine, tahe ja 4
lg 5 kohaselt kuulub süüdimõistetu vangistusest vabastamise korral allutamisele käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks. Süüdimõistetu võimalike riskide maandamiseks on otstarbekas talle määrata lisakohustusi nagu on kriminaalhooldusosakonna arvamuses ettepanek tehtud. Kuivõrd I. Ostrikul on kehtiv kriminaalkaristus mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, peab kohus vajalikuks lisaks ettepanekus toodule määrata süüdimõistetule
Samuti peab kohus otstarbekas
lg 4 alusel kinnitada kohustusena Ivan Ostriku vabatahtlikult võetud kohustus osaleda MTÜ xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx turvakodus pakutavas vanglast vabanenute rehabilitatsiooniprogrammis vähemalt 6 (kuue) kuu jooksul.
lg 5 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Kohus nõustub ka kriminaalhooldusosakonna arvamuses tehtud ettepanekuga elektroonilise valve tähtaja pikkuse osas. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.