Obsah (5)

§ 110§ 117§ 80§ 71§ 104

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-2658 Haldusasi X taotlus riigi õigusa

) § 110 lg 1 p 3 alusel on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses.

§ 110

lg 2 kohaselt menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti.

1. Taotleja vajab õigusabi halduskohtumenetluses PPA 22.11.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks, sissesõidukeelu kohaldamise otsuse nr 12204230065-1 vaidlustamiseks. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 10 lg 2 p-st 9 tuleneb, et rahvusvahelise kaitse taotlejal on õigus saada käesoleva seaduse alusel tehtud otsuse vaidlustamiseks halduskohtumenetluses õigusabi riigi õigusabi seaduse § 4 lõike 3 punkti 5 tähenduses, arvestades VRKS §-s 252 sätestatud erisusi. Kuna rahvusvahelise kaitse taotlus lükatakse tagasi VRKS alusel, kohaldub X suhtes VRKS § 10 lg 2 p 9 ning tingimused riigi õigusabi andmiseks on täidetud. Kuivõrd X soovib PPA otsust vaidlustada halduskohtus ja haldusmenetlus on 22.11.2022 otsusega lõppenud, puudub taotlejal vajadus saada riigi õigusabi haldusmenetluses. Seega tõlgendab kohus, et kaebaja soovib riigi õigusabi üksnes halduskohtumenetluses. X sai taotluse kohaselt vaidlustatava otsuse kätte 16.12.2022 ning seetõttu ei ole ka VRKS § 251 lg-s 1 sätestatud tähtaega ületatud.
2. Tulenevalt RÕS § 6 lg-st 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 14 lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. X majandusliku seisundi teatise kohaselt on ta abielus ning neil on sularaha 500 eurot. Taotleja ei tööta. Taotleja kulutused kuus on 495 eurot. Kaebaja on esitanud oma arvelduskonto andmed, mille kohaselt on kaebajal Venemaal arvelduskontol ca 87 euro väärtuses rublasid ja hoiusel ca 7000 euro väärtuses rublasid. Kohus peab aga usutavaks, et sanktsioonide tõttu ei ole võimalik kaebajal Venemaa kontodele juurdepääsu saada
3. Kuna kaebaja taotleb rahvusvahelist kaitset, ei saa ka eeldada vahetult pankakontorisse pöördumist. Arvestades taotluse kiireloomulisust peab kohus põhjendatuks lahendada taotlus olemasoleva teabe alusel. Kohtul puudub alus arvata, et taotleja omab kättesaadavaid vahendeid määral, et tasuda õigusabi kulude eest.
4. X taotlus riigi õigusabi saamiseks halduskohtumenetluses õigusdokumendi koostamiseks ja halduskohtus esindamiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada. X majandusliku seisundi teatise kohaselt puuduvad tal piisavad sissetulekud ja muud vabad vahendid, mille arvelt saaks taotleja 1 https://swedbank.ee/private/home/more/newsandblog/news#newsId=20220407105941339 ja https://www.seb.ee/olukord-ukrainas#millised-piirangud-kehtivad-sberbankile 2 õigusteenustega kaasnevad kulud kanda. Samuti arvestades asjaolu, et X on Venemaa Föderatsiooni kodanik, kes ei valda eesti keelt ega oma juriidilisi teadmisi, on tõenäoline, et isik ei suuda ise ilma professionaalse õigusabita ennast esindada.
5. RÕS § 15 lg 5 järgi määratakse kindlaks RÕS § 8 kohane riigi õigusabi andmise viis ja riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt RÕS §-le
6. Arvestades taotluse esitaja majanduslikku seisu, leiab kohus, et taotlejale tuleb anda riigi õigusabi RÕS § 8 punktis 1 sätestatud viisil ehk kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus selgitab, et kui hiljem selgub, et taotlejal on piisavalt rahalisi vahendeid, siis võib kohus käesoleva määrusega antud riigi õigusabi tühistada ja taotlejalt tekkinud kulud sisse nõuda (vt

§ 117, RÕS § 6 lg 1, § 7 lg 1 punkt 4).

8. Kohtule esitatavas kaebuses tuleb märkida: - Taotlus ja põhjendused iga otsuse kohta, mille PPA on vormistanud ühes dokumendis. Kaebuses ei ole vajalik korrata menetluse käiku või tuua välja otsuse põhjendusi ega kirjeldada kaebaja antud selgitusi haldusmenetluses. Nendega saab kohus tutvuda ka vaidlustatud otsusest. Kaebuses tuleb tuua välja, miks otsusega ei nõustuta ning milliseid tõendeid või asjaolusid on PPA valesti hinnanud; - kui kaebaja soovib otsust vaidlustades tugineda võõrkeelsetele allikatele (nt täiendavale päritoluriigi infole) või tõenditele, siis tuleb kohtule esitada ka vastavad tõlked (

§ 80

– 81); - kui soovitakse asja läbivaatamist istungil ja sinna tõlki (märkida keel), kelle teenuse eest pole kaebajal endal võimalik tasuda, siis tuleb esitada menetlusabi taotlus; - kui kaebajal puudub raha riigilõivu tasumiseks, tuleb esitada menetlusabi taotlus ja majandusliku seisundi teatis; - kui esindajal pole võimalik koheselt esitada põhjalikku kaebuse teksti, arvestades edasikaebamise lühikest tähtaega, tuleb esitada ära peamine PPA otsuse vaidlustamise põhjus ning märkida, et soovitakse põhjendusi täiendada (nt 3–5 tööpäeva jooksul). Kui taotlejale ei jõuta vaidlustamise tähtajal esindajat määrata või pole esindajal võimalik esitada ka puudustega kaebust, siis hilinenult esitatud kaebusega koos tuleb esitada ka kaebetähtaja ennistamise taotlus, milles selgitatakse mõjuvaid põhjuseid tähtaja möödalaskmiseks (

§ 71). 9.

X elab Maardus (e-post: xxxxxxxxxxxx, tel xxxxxxx) ning valdab vene keelt. Taotluse kohaselt sai taotleja vaidlustatava otsuse kätte 16.12.

1. Seega viimane tähtaeg kaebuse esitamiseks on 27.12.
3. X eest on Y tasunud riigilõivu 20 eurot. Tulenevalt riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p-st 10 ning § 15 lg 1 p-st 3 kuulub riigilõiv tagastamisele. Kohus tagastab riigilõivu omal algatusel (

§ 104lg 8 kolmas lause).

(digitaalselt allkirjastatud) 3