Obsah (6)

§ 184§ 73§ 68§ 832§ 83§ 191

1-22-6808 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. novembril 2022 Tallinnas, Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-22-6808 (22230100043) Kohtunik Liin

§ 184

lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Sandra Kurs Süüdistatav Sebastian Roots – isikukood 39605020274, elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodakondsus, xxxharidus, emakeel eesti keel, töökoht XXX, tõkend elukohast lahkumise keeld, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Sebastian Roots

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 aastat.

§ 73

sätteid kohaldades määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Sebastian Roots ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 17.08.2021-18.08.2021 ja 10.01.2022-29.03.2022, s.o 2 kuud 21 päeva. Sebastian Rootsi suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Sebastian Rootsilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 1635 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel ekspertiisikulu summas 870 eurot ja kaitsjatasu summas 739.20 eurot riigituludesse. Kohustada Sebastian Rootsi tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulu ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 270,35 eurot. Menetluskulud, kogusummas 3244.20 eurot, tasuda igakuiselt Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99922700040378. Selgitusse võib märkida: „Sebastian Roots, kriminaalasi 122-6808, menetluskulud“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud ekspertiisikulud summas 114 eurot riigi kanda.

§ 832

lg 1 alusel konfiskeerida riigi tuludesse Sebastian Rootsilt sularaha summas 30 eurot (Rahandusministeeriumi arvelduskontol nr EE932200221023778606) ja sülearvuti Apple Macbook Air koos adapteriga.

§ 832

lg 1 alusel konfiskeerida riigi tuludesse Sebastian Rootsilt sularaha summas 80 eurot (Rahandusministeeriumi arvelduskontol nr EE932200221023778606). Asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada; - soonkinnisega kilekotid, digitaalkaal, metallist kanepipurustaja, plekkpurk kaanega, digitaalkaalud, punast värvi purustaja (PPA asitõendite hoidlas) – hävitada; - iPhone XS koopiafailid ja fotod (PPA Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas) – kustutada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Sebastian Rootsi süüdistatakse selles, et tema ebaseaduslikult omandas eeluurimisel täpselt tuvastamata ajast alates, kohas ja isikult korduvalt suures koguses (s.o narkootilise aine kogus, milline on mõeldud narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt 10-le inimesele) narkootilist ainet kanepit ja metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi (MDMA) sisaldavaid tablette. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest hoidis Sebastian Roots enda juures kuni tema kahtlustatavana kinnipidamiseni 17.08.2021 kell 20.28 xxx maja ees, mil temalt leiti ja võeti ära kaasas olnud seljakotist soonkinnisega kilekott, milles olid kanepiõisikud massiga 28,99 grammi tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 15%. 2 Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest hoidis Sebastian Roots enda elukohas xxx kuni 17.08.2021 kella 21.16-ni, mil läbiotsimise käigus eelnimetatud aadressil andia Sebastian Roots vabatahtlikult välja: - 6,82 grammi 28-29%list metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi sisaldavaid tablette, kus puhast MDMA-d 1,65 grammi; - kokku 0,23 grammi 27%-list metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi sisaldavat pulbrit, milles puhast MDMA-d 0,052 grammi; - metallist kanepipurustaja, milles oli peenestatud kanepi ja tubaka segu massiga 0,094 grammi, mille THC protsentuaalset sisaldust aine vähesuse tõttu ei määratud. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest hoidis Sebastian Roots enda juures kuni tema kahtlustatavana kinnipidamiseni 10.01.2022 kella 16.54 xxx maja ees, mil temalt leiti ja võeti ära temal käes olnud üks soonkinnisega kilekott, milles kanepiõisikuid massiga 1,87 grammi tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 13%. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest hoidis Sebastian Roots enda elukohas xxx kuni 10.01.2022 kella 17.45, mil läbiotsimise käigus eelnimetatud aadressil Sebastian Roots andis vabatahtlikult politseiametnikele välja ühe metallist purgi, milles kanepiõisikud massiga 22,24 grammi tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 14%. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (nt marihuaana) ning MDMA kuuluvad NPALS § 3¹ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri
3. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kanepi puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 7,5 grammist narkootilisest ainest, MDMA puhul 1,4 grammist. Seega kokku saanuks narkojoobe vähemalt 82 inimest. Seega oma tahtliku tegevusega pani Sebastian Roots toime korduva suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, s.o

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Sebastian Rootsi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 08.11.2022 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Sebastian Roots süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 184

lg 2 p 2 järgi vangistusega 4 aastat.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 kuud ja 21 päeva (17.08.2021-18.08.2021; 10.01.20223 29.03.2022) ja karistada Sebastian Rootsi 3 aasta 9 kuu ja 9 päeva pikkuse vangistusega.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta nimetatud karistus tingimisi täitmisele pööramata 5 aasta pikkuse katseaja jooksul, kui Sebastian Roots ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Sebastian Rootsi nõusolekul ning juhindudes

§ 184

lg 5 p 2, § 83² lg 1 konfiskeerida Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 29.03.2022 määrusega nr 1-22-1743 arestitud Sebastian Rootsile kuuluv sularaha summas 30 eurot, mis asub Rahandusministeeriumi Swedbank AS-is asuval arvelduskontol nr EE932200221023778606 ja sülearvuti Apple MacBook Air 13 ligikaudse väärtusega 1008,75 eurot. Samuti konfiskeerida Sebastian Rootsi nõusolekul ning juhindudes

§ 184

lg 5 p 2, § 83² lg 1 Sebastian Rootsile kuuluv sularaha summas 80 eurot, mis asub Rahandusministeeriumi Swedbank AS-is asuval arvelduskontol nr EE932200221023778606. Asitõendid

§ 83

lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (sh narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub.

§ 191

alusel kohus konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes

§ 83lg 4, § 191 ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada; - soonkinnisega kilekotid, digitaalkaal, metallist kanepipurustaja, plekkpurk kaanega, digitaalkaalud, punast värvi purustaja (PPA asitõendite hoidlas) – hävitada; - iPhone XS koopiafailid ja fotod (PPA Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas) – kustutada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 2,5 palga alammäära, s.o 1635 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel ekspertiisikulu summas 870 eurot ja kaitsjatasu summas 739.20 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse, kas tegemist on narkootilise ainega, millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasud kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele. 4 Ka DNA-ekspertiiside tulemused on aidanud kaasa kriminaalasja lahendamisele. DNAekspertiisi nr 21E-GE0763 kulu oli 171 eurot. Ekspertiisi käigus uuriti 1 objekti. DNA-ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 57 eurot (KES § 273). RKKKm nr 3-1-1-120-12 valguses on Sebastian Rootsilt DNA-ekspertiisi nr 21E-GE0763 eest väljamõistetav kulu seega 57 eurot (1 x 57 eurot). Täiendava ekspertiisi nr 21E-GE0984 kulu on 57 eurot, mis kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Kaitsja sõidukulud ja ülejäänud ekspertiisikulud jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
3. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 5