KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 16. detsember 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-13978 Tsiviilasi X hagi Y vastu

) § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kohtu hinnangul ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. 4.2. Kohtule esitatav avaldus peab vastama

§-s 363 sätestatud vorminõuetele. Muu hulgas tuleb avalduses välja tuua selgelt väljendatud nõue (hagi ese), avalduse aluseks olevad faktilised asjaolud (avalduse alus) ning tõendid, mis kinnitavad nimetatud faktilisi asjaolusid. Hageja ei toonud arusaadavalt välja, millise konkreetse nõude ja mis alusel ta kostja vastu esitab. Hageja märkis, et kostja pole tasunud korteri kasutamise eest, samas soovib, et kostja tasuks iga kuu 35–50 eurot tema vangla kontole. Hagist ei selgu, kas ja milline on olnud tema kokkulepe kostjaga kulude kandmisel ja mis ulatuses ja mille eest ta täpselt hüvitist nõuab. Hagist ei nähtu põhjendusi, mis alusel peaks kostja tasuma hagejale igakuiselt 35–50 eurot. 4.

1. Kuna maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest, ei lahendanud ta hageja taotlust menetlusabi saamiseks. 4.
2. Menetluskulude jaotust maakohus ei otsustanud. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
3. Hageja esitas
4. oktoobril 2022 (kohtusse saabumise aeg) määruskaebuse, milles palus määrata endale advokaadi. Hageja kordas kaebuses oma vahepealses
5. oktoobri 2022 menetlusdokumendis väljendatud soovi, et kostja koliks korterist välja. Ühtlasi märkis hageja, et soovib lahutust. Kaebusest ja selle
6. novembri 2022 täiendusest on aru saada, et hageja soovib jätkuvalt, et kohus menetleks tema nõuet kostjalt 2,5 aasta eest 4100–6000 euro saamiseks. Hageja vahepealsest avaldusest selgus täiendavalt, et pooled on abikaasad, C on hageja ema ja hageja ei soovinud siis veel abielu lahutamist.
7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, vabastas hageja menetlusabi korras kaebuselt riigilõivu tasumisest, jättis kaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
8. novembril
9. 2

§ 659kaudu kohalduv § 657 lg 1 p2¹).

Määruskaebus jääb rahuldamata ja hageja kannab sellega seonduvad menetluskulud. Siiski ei pea hageja riigile hüvitama kaebuselt tasuda tulnud lõivu.

1. Maakohus leidis põhjendatult, et praegu esitatud hagi ega selle täpsustus ei ole menetluskõlbulikud. Seega keeldus maakohus lõppjärelduses õigesti hagi menetlusse võtmast. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja märgib täienduseks järgmist. 8.
2. Hageja nõude menetlemist takistab esiteks rahalise nõude (hagi eseme) ebaselgus. Hageja on nimetanud nõudesummad 4040, 4100, 5740 ja 6000 eurot. Kohus ei saa menetleda rahalist nõuet, mis ei ole summaliselt selge. Kostjal ei ole mõistlikult võimalik end ebaselge nõude vastu ka kaitsta. Kindlalt määratlemata rahaline nõue on perspektiivitu

§ 371lg 2 p 2 tähenduses.

8.2. Lisaks on hageja toonud ebapiisavalt esile elulised asjaolud (hagi aluse), mille tõttu esineb ka

§ 371

lg 2 p-s 1 sätestatud alus jätta hagi menetlusse võtmata, sest hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik. Hageja avaldustest on aru saada, et ta soovib kostjalt teatavate kulutuste hüvitamist – need võivad olla kas argikulud, mida hageja on osaliselt nimetanud, või kaudselt avaldusest nähtuvad eluaseme kasutamise kulud. Õige on maakohtu seisukoht, et need kulud tuleb selgelt eristada, summaliselt esile tuua ja põhjendada, miks peaks kostja neid hüvitama. Osade kulutuste osas väidab hageja, et need tasus C, aga selles osas puuduvad põhjendused, miks peaks kostja vastava kulu hüvitama hagejale. Siiski ei tarvitse olla põhjendatud maakohtu etteheide, et hageja ei viidanud poolte kokkuleppele. Hagejal võivad olla kulutuste hüvitamise nõuded muul (nt perekonnaõiguslikul või lepinguvälisel) alusel. 9. Ringkonnakohus möönab samas, et hageja kirjeldatud asjaolud viitavad teatavale õiguskaitsevajadusele. Hagimenetlust reguleerivad

-i sätted ei võimalda kohtul hageja asemel ise asjaolusid välja selgitada ega nõuet paremini sõnastada. Hageja

1. ja
2. oktoobri 2022 avaldusega ei saanud maakohus arvestada vaidlustatud määruse tegemisel, aga neist nähtub lisaks hageja tahe esitada korteri valduse vabastamise ja abielu lahutamise nõue. Hageja avalduse abielu lahutamiseks on maakohus võtnud
3. novembril 2022 menetlusse tsiviilasjas nr 2-22-
4. Ülejäänud nõuete osas on hageja ilmselt olukorras, kus ta ei suuda ise seista oma õiguste eest kohtus, aga tal ei tarvitse olla võimalik palgata asjatundlikku esindajat. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 4 järgi on riigi õigusabi üks liik isiku esindamine tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Sellega on hõlmatud ka advokaadi määramine olukorras, kus isik vajab abi kohtusse pöördumisel. Kui taotleja soovib riigi õigusabi hagiavalduse koostamiseks, esitab ta taotluse kohtule, kelle pädevusse kuulub hagi läbivaatamine (RÕS § 10 lg 2). Eeldatavasti on vastav kohus Harju Maakohus, kuhu hageja saab esitada riigi õigusabi taotluse, juhindudes RÕS §-de 12 ja 13 sätetest.
5. Käesolevas asjas taotles hageja riigi õigusabi määruskaebuse koostamiseks. Maakohus tugines
6. novembri 2022 määruses asjakohaselt RÕS § 7 lg 1 p-le 5, mille kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Määruskaebemenetluses ei saa muuta hagiavaldust menetluskõlbulikuks, mistõttu on praegu tegemist sellise olukorraga.
7. Maakohus rikkus

§ 173

lg-d 1 ja 2, kui ei otsustanud menetluskulude jaotust.

§ 168lg 1 alusel tuleb maakohtu menetluse kulud jätta hageja kanda.

Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad

§ 171lg 1 alusel samuti hageja kanda.

Juhindudes

§ 173

lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Menetluses ei ole osalenud teisi isikuid peale hageja, mistõttu pole vaja kulusid rahaliselt kindlaks määrata. 3

§ 190

lg 4 esimene lause sätestab mh, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Seega tuleks hagejalt mõista riigi kasuks välja määruskaebuse esitamisel tasuda tulnud riigilõiv 70 eurot, mille tasumisest kaebuse esitamisel maakohus hageja 24. novembri 2022 määrusega vabastas.

§ 190

lg 7 võimaldab kohtul mõjuval põhjusel vabastada isik menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul esineb mõjuv põhjus nimetatud tähenduses. Hageja õiguskaitsevajadust ei saa välistada, st ta ei pöördunud kohtusse ilmselgelt asjatult. Kaebekulusid saanuks võib-olla vältida, kui maakohus andnuks hagejale asjakohased selgitused. Lisaks on hagejal praegu üksnes piiratud võimalused sissetulekut teenida. Neil kaalutlustel vabastab ringkonnakohus hageja kohustusest hüvitada riigile määruskaebuse esitamisel tasuda tulnud riigilõiv 70 eurot. 13.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata

§ 696lg 1 teise lause ja § 372 lg 5 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 4