KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 01. juuli 2022. a, Tallinn Kohtuasja numbe

) § 110, sh

§ 111

näol on tegemist kohustuse täitmist edasilükkava, mitte lõpetava vastuväitega, mis annab võlgnikule võimaluse lükata oma kohustuse täitmine edasi kuni võlausaldaja poolt tema suhtes kohustuse täitmiseni ehk kohustuse täitmisest keeldumise instituudil on ajutine iseloom ehk tasumise kohustus peatub nagu kostja on seda oma 06.07.2020 ja 22.07.2020 teadetes märkinud. Antud juhul kohaldub

§ 111, kuna tegemist on vastastikuste kohustustustega.

1. Kohus ei nõustunud hagejaga selles, et kuna ostusumma on muutunud sissenõutavaks, siis puudub kostjal õigus esitada ostusumma tasumisest keeldumise vastuväide. Käesolevas vaidluses puudub poolte vahel vaidlus seadme üleandmise-vastuvõtmise üle. Seega seadme üleandmine ja vastuvõtmine toimus ning võiks järeldada, et selle käigus puudusi ei täheldatud. Tuginedes Lepingu p-le 6.4 vabaneks hageja seega olukorras, kus seadme vastuvõtmisel puudusi ei tuvastatud või vähemalt neid ei fikseeritud nõutud korras, hilisematest nõudmistest. Lepingu p 6.
2. teine lause piirab osas „müüja ei vastuta hilisemate nõudmiste eest“ kostjat liigselt, vabastades hageja varjatud puuduste esinemisel vastutusest. Lepingu p 6.
3. on osas „müüja ei vastuta hilisemate nõudmiste eest“ seadusega vastuolus ja seega tühine.
4. Kostja pidi tõendama, millistele tingimustele pidi seade vastama ja millele ei vastanud. Kostja on seadme puuduste osas toonud välja, et kuna seadme survetestil ei saavutanud seade õhulekke tõttu vajalikku survetaset, ei vasta seade EVS-EN 16798-3:2017 Eestis kehtestatud standardile ja Eurovent sertifikaadile ning pooltevahelises lepingus kehtestatud kvaliteedinõuetele. Iseenesest ei ole sellele, et vaidlusalusel seadmel olid õhulekkega seonduvad probleemid, hageja ka vastu vaielnud. Küll aga on hageja leidnud, et kuna seadme transpordi ja paigalduse eest vastutas kostja, võisid sellekohased puudused tekkida ebaõigest seadme transpordist ja/või paigaldusest, samuti ei ole seadme kvalitatiivsed puudused tuvastatud koostöös tootjatehasega. Kuna ka hageja on menetluses avaldanud vastuolulisi seisukohti võimalike puuduste olemasolu ning nende omaksvõtu kohta, tuleb seadme lepingutingimustele vastavus läbi AS COMFORT AE rahulolu seadme töö suhtes. Kohus põhjendas seda sellega, et kuna AS COMFORT AE on vaidlusaluse seadme valdaja (omandit ei ole saanud kostja viimasele üle anda, sest Lepingu p 3.
5. järgi on see veel ostusumma 5 2-20-12151 tasumata jätmise tõttu hagejal) ja reaalne kaustaja, saab üksnes AS COMFORT AE anda hinnangu, kas seade vastab Lepingule või esinevad selle kvaliteedis puudused kasvõi kostja poolt väidetud lekete näol. AS COMFORT AE juhatuse liige ER on 07.04.2021 kinnitanud, et seade on tarnitud Mäepealse 3 objektile, on tellijale üle antud ja tänaseni (s.o kuni 07.04.2021) pretensioonid puuduvad. Kostja ei ole vastavasisulisele kinnitusele vastuväiteid esitanud, mistõttu tuleb lugeda AS COMFORT AE kinnitus kui faktiline asjaolu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 4 järgi omaksvõetuks. Kuna iga puudus ei pruugi olla lepingutingimustele mittevastavuseks

§ 217

lg 1 tähenduses, on järelikult kostja poolt esitatud aktides kirjeldatud tööd käsitletavad seadme kasutamisega kaasnevate tavapäraste töödena. Seega on tõendatud, et vaidlusalune seade vastab Lepingule. See tähendab omakorda seda, et hageja ei ole Lepingut rikkunud, kostjal puudub sissenõutav nõue hageja vastu ning sellest tulenevalt puudus õiguslik alus õiguskaitsevahendina kohustuse täitmisest keeldumiseks.

1. Isegi kui kostja esitatud tõendite pinnalt saaks jaatada hageja müüdud seadme mittevastavust Lepingule sellel esinenud lekke tõttu, ei saanud etteheidetav puudus olla oluline. Juhul, kui seadme võimalik mittevastavus Lepingule oleks oluline, ei ole eluliselt usutav, et AS COMFORT AE oleks kinnitanud seadme suhtes pretensioonide puudumist.
2. Puudusega müügieseme müügi korral saab ostja keelduda lepinguga kokkulepitud ostuhinna tasumisest, kui ta taganeb lepingust, või kui ta alandab hinda, siis alandatud ostuhinna ulatuses. Samuti saab ostja juhul, kui müüja on talle tekitanud kahju, tasaarvestada müüja nõude oma kahju hüvitamise nõudega. Kuna kostja ei ole esitanud hagejale täitmisnõuet, alandanud hinda, lepingust taganenud ega nõudnud kahju hüvitamist, puuduks kostjal kohustuse täitmisest keeldumise õigus ka vaidlusaluse seadme mittevastavusel Lepingule. Kostja on teatanud, et ta ei ole esitanud ega ka esita käesolevas menetluses protsessuaalset tasaarvestuse nõuet. Seetõttu puudub kostja poolt esitatud kostja kahjuga seonduvatel tõenditel tõendina väärtus vaidlusaluse seadme Lepingule vastavuse hindamise, sh kohustuse täitmisest keeldumise õiguse kohaldamise õiguse seisukohalt ja kohus jätab need tähelepanuta.
3. Lepingu punkti 5.5 kohaselt on ostjal kohustus tasuda müüja sellekohasel nõudmisel ostetud kauba eest mitteõigeaegsel tasumisel ostja poolt viivist 0,5% õigeaegselt tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist sh edasiulatuvalt, võrdsustades selle suuruse hagi hinnaga. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga, s.o 25.10.2021 seisuga on viivis põhinõudelt 199 714,76 eurot. Hageja on taotlenud mitte mõista viivist välja suuremas summas kui seda on põhinõue. Apellatsioonkaebus
4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
5. Maakohus ei ole hinnanud tõendeid igakülgselt ja objektiivselt ning on esitatud tõendite osas teinud ebaõiged õiguslikud järeldused. Otsus on põhjendamata.
6. Hageja on hagis sõnaselgelt tunnistanud puuduste olemasolu tema poolt müüdud tootel ning ei ole ka hilisemas menetluses vastu vaielnud sellele, et seadmel esinesid puudused. Seega on menetluses tuvastatud hageja müüdud kauba puudus hageja enda kinnitusega, sest hageja ei müünud kostjale seadet, milles müügilepingus kokku lepiti. Hageja müüdud seade ei vastanud seadmele lisatud sertifikaadile. Müügilepingu objektiks olnud Adconair 761901 ei vasta EVSEN 16798-3:2017 Eestis kehtestatud standardile (Ameconi mõõdistusakt 200340) ja 6 2-20-12151 pooltevahelises lepingus kehtestatud kvaliteedinõuetele, st puudub tootja seadmete kesta sertifikaat (EN 1886) ning seade ei vasta tootja kvaliteedistandardile. Mitte ükski hageja poolt kostjale müüdud seadmetest ei vasta EVS-EN 16798-3:2017, EN 1886 standardile ja Eurovent sertifikaadile.
7. Kostja nõustub kohtuotsuse järeldustega selles, et hageja vastutab ka pärast asja üleandmist selle puuduste eest (antud juhul puudub sertifikaat) ning kostjal on õigus esitada ostusumma tasumisest keeldumise vastuväide. Kohustuse täitmisest saab ostja ehk kostja keelduda, kui hageja ei ole omapoolset kohustust täitnud ning hageja täitmata kohustus on muutunud sissenõutavaks.
8. Vaidluse läbiv teema on olnud selles, kas seadmel on vajalik sertifikaat olemas või mitte. Kohus on eksinud leides, et seade vastab nõuetele. AS-il COMFORT AE ei ole olnud probleeme seadme töö osas põhjusel, et kostja on need probleemid juba kõrvaldanud, küll aga on seade endiselt nõuetekohaselt sertifitseerimata. Seda puudust ei ole kõrvaldatud. See on määrava tähtsusega asjaolu mh põhjusel, et kui seade on sertifitseerimata, ei vasta see kehtivatele nõuetele ning sellest tulenevalt on kostja keeldumine lepingu täitmisest põhjendatud. Sertifikaadi mittevastavus müüdud seadmele on oluline puudus. Samuti ei ole kohus õigesti hinnanud kostja esitatud tõendeid nende kulude kohta, mis kostja on kandnud seoses seadme parandamise, kontrolli jms-ga. Kohus leidis otsuses, et isegi kui puudused esinesid, on need nüüdseks kõrvaldatud. Puudused ei kao niisama, vaid need likvideeris kostja, kes kandis sellega seotud vajalikud kulud. Vastustaja seisukoht
9. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
11. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
12. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes selle üle, kas hageja poolt kostjale müüdud seadmel esinesid puudused ja kas hageja on rikkunud kohustust anda kostjale üle lepingutingimustele vastav asi (TsMS § 217 lg 1). Esmalt märgib ringkonnakohus, et kostja väidetel seadme mittevastavuse kohta standardile ja sertifikaadi puudumise kohta ei ole hagi lahendamise tulemuse mõttes edulootust. Kostja väitel kasutas ta kohustuse täitmisest keeldumise õigust lepingust tulenevate vastastikuste kohustuste puhul, mida reguleerib

§ 111

.

§ 111

lg 1 kohaselt võib juhul, kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused, üks pool oma kohustuse täimisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või on andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Riigikohus on juhtinud tähelepanu sellele, et

§-st 111 tulenev kohustuse täitmisest keeldumise õigus võlasuhet ennast ei lõpeta. Puudusega müügieseme müügi korral saab ostja 7 2-20-12151 keelduda lepinguga kokkulepitud ostuhinna tasumisest, kui ta taganeb lepingust, või kui ta alandab hinda, siis alandatud ostuhinna ulatuses. Samuti saab ostja juhul, kui müüja on talle tekitanud kahju, tasaarvestada müüja nõude oma kahju hüvitamise nõudega. (vt Riigikohtu 05.06.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-42-12, p 11 ja 28.10.2008 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-8008, p 33). See tähendab, et kui enda kohustusi rikkunud müüja esitab ostja vastu pärast viimase poolt §-des 110 või 111 nimetatud õiguskaitsevahendi kasutamist täitmise hagi, peab ostja selle rahuldamise vältimiseks kasutama mõnda muud õiguskaitsevahendit, st esitama täitmisnõude, alandama hinda, nõudma kahju hüvitamist või lepingust taganema (vt Võlaõigusseadus II kommenteeritud väljaanne, sissejuhatus §-de 217-228 juurde, p 2.2.5.2). Kostja tugines müügieseme puudusele, kuid ei ole kasutanud ühtegi muud õiguskaitsevahendit peale ajutise kohustuse täitmisest keeldumise vastuväite. Maakohtus toimunud istungil kinnitas kostja, et väidetava kostjal tekkinud kahju osas ta tasaarvestusavaldust ei ole esitanud. Samuti on maakohus otsuses leidnud, et kostja ei ole kasutanud õiguskaitsevahendeid ja ka seetõttu ei saa hagi rahuldamata jätta. Seda järeldust pole kostja vaidlustanud. 32. Lisaks eeltoodule ei ole ringkonnakohtu hinnangul kostjal alust kasutada ka ajutist kohustuse täitmisest keeldumise vastuväidet, kuna tõendatud ei ole, et hageja oleks oma kohustusi rikkunud. Kostja on tuginenud sellele, et hageja rikkus oma kohustust anda kostjale üle lepingutingimustele vastav asi (

§ 217

lg 1), kuna müügilepingu esemeks olev seade ei vastanud EVS-EN 16798-3:2017 ja EN 1886 standardile ning Eurovent sertifikaadile. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kostja väidetest selle kohta, et seade ei vasta EVS-EN 167983:2017 ja EN 1886 standardile ning Eurovent sertifikaadile, teha järeldust, et hageja on andnud kostjale üle lepingutingimustele mittevastava asja. Kostja väitis maakohtus, et seadme mittevastavust standardile EVS-EN 16798-3:2017 tõendab Ameconi mõõdistusakt nr 200340, mille kohaselt on seadmel lubatult suur õhuleke. Samuti on kostja väitel sertifikaadile mittevastavus tingitud sellest, et seadmel on õhuleke. Kostja on tuginenud apellatsioonkaebuses ka sellele, et seade on sertifitseerimata. Vaatamata kostja vastuolulistele seisukohtadele sertifikaadile mittevastavuse ja sertifikaadi puudumise osas, saab ringkonnakohus kostja väidetest aru, et kostja põhiline etteheide seadme osas on see, et seadmel esinesid õhulekkega seotud probleemid. Pooled ei vaidle, et seadmel esinesid lekkeprobleemid (14.05.2020 teostatud mõõtmistulemused – I kd tl 74) ja seade ei saavutanud 14.05.2020 mõõtmisel suure õhulekke tõttu vajalikku survetaset. Samas ei saa sellest, et seadmel esinesid nimetatud lekkeprobleemid, järeldada seadme mittevastavust müügilepingule.

§ 217

lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas.

§ 217

lg 2 p 1 ja 2 sätestavad, et asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi või kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Seega tuleb kostja vastuväite põhjendatuse hindamiseks tuvastada, kas seadme lekkeprobleemid kujutasid endast mittevastavust lepingule, sealhulgas

§ 217lõikes 2 punktides 1 või 2 märgitud puudust.

Lepingu punktide 6.1., 6.2, 6.3., 6.

1. ja 6.
2. kohaselt peab kaup vastama valmistajatehase poolt kirjalikult avaldatud standardile, tehnilistele tingimustele, kvaliteedinõuetele ning Lepingule. Seda, et kostjale müüdud seade ei vastaks nimetatud lepingu tingimustele ning et seadmel puuduksid kokkulepitud omadused või ei sobiks see otstarbeks, milleks ostja seda vajab, ei ole kostja tõendanud. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja poolt kostjale müüdud seade on omakorda kostja poolt edasi müüdud AS-ile COMFORT AE ning see seade paigaldati TalTech teadus- ja õppehoone laborisse
3. a aprilli lõpus. Nii nagu maakohus õigesti viitas, ei ole seadme tegelik kasutaja seadme osas ühtegi pretensiooni avaldanud ja on 07.04.2021 oma kirjas (seega ligikaudu aasta hiljem) märkinud, et seadme osas 8 2-20-12151 pretensioonid puuduvad (I kd tl 111). Sellest saab ringkonnakohtu hinnangul teha järelduse, et hageja poolt kostjale müüdud seadme osas on AS COMFORT AE sisuliselt pretensioonide puudumisega avaldanud, et seade vastab kasutamiseks otstarbel, milleks seda kasutada on vaja. Samuti saab sellest omakorda järeldada, et seadmel on kokkulepitud omadused. Üksnes sellest, et hageja ei ole vastu vaielnud sellele, et seadmel esinesid puudused (14.05.2020 mõõtmisel õhuleke), ei saa ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et seade ei vastanud lepingutingimustele.
4. Kostja väitel ei ole AS-il COMFORT AE olnud probleeme seadme töö osas põhjusel, et kostja on need probleemid juba kõrvaldanud. Ka selle kostja väitega ei saa ringkonnakohus nõustuda. Kostja tugines hageja poolt kostjale müüdud ja TalTech teadus- ja õppehoone laborisse paigaldatud seadme osas sellele, et ta tegi seadmele kulutusi
5. a oktoobrist kuni 07.04.2021 (vt kostja 10.05.2021 menetlusdokumendi punktid 2.3-2.7). Seega on kostja tuginenud puudustele ja nende kõrvaldamise kuludele enne seda kui AS COMFORT AE 07.04.2021 kinnituse pretensioonide puudumise kohta andis. Küll aga ei saa sellest asjaolust siiski järeldada, et seadmel oleksid esinenud

§ 217lõikes 2 punktides 1 ja 2 märgitud puudused.

AS COMFORT AE kinnituse kohaselt puuduvad seadme osas pretensioonid tänaseni, s.o kuni 07.04.2021 (I kd tl 111). Seega hõlmab AS COMFORT AE vastus kogu perioodi, mil seade oli AS COMFORT AE kasutuses, sealhulgas kostja poolt väidetud puuduste esinemise aega. Maakohus on õigesti järeldanud, et juhul kui seadmel oleksid kostja väidetud puudused esinenud, ei oleks eluliselt usutav, et AS COMFORT AE oleks andnud kinnituse pretensioonide puudumise kohta. Lisaks viitas maakohus põhjendatult, et mitte igasugune puudus ei kvalifitseeru lepingutingimustele mittevastavuseks

§ 217

lg 1 tähenduses, mistõttu ringkonnakohtu hinnangul isegi kui seadmel esinesid jätkuvalt lekkeprobleemid, polnud need puudused arvestades AS COMFORT AE kinnitust olulised. 34. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 9