Obsah (5)

§ 201§ 61§ 108§ 109§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 17. november 2022, Tartu 3-18-2285 Haldus

§ 201lg 4 alusel jätab põhjendused kordamata.

Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus järgnevat.

1. Kaebaja nõuab vastustajalt kahju hüvitamist, kuna leiab, et vastustaja põhjustas kaebaja haigestumise astmasse, samuti ei taganud kaebajale haigusele vastavaid kinnipidamistingimusi ning põhjustas haiguse süvenemise. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
2. Kaebaja leiab, et kinnipidamistingimuste ja kaebaja haigestumise vahelist põhjuslikku seost tuleb jaatada seetõttu, et enne Viru Vanglasse paigutamist kaebajal astmat ei olnud. Seega peab kaebaja põhjusliku seoses tuvastamiseks piisavaks ajalist järgnevust – ajaliselt varasem sündmus põhjustas ajaliselt hilisema. Halduskohus osutas aga põhjendatult sellele, et ainuüksi sündmuste ajaline järgnevus ei ole piisav kausaalse seose olemasoluks. Nimelt vaatab kaebaja jätkuvalt mööda eksperdi (Ikd, tl 155-157) selgitusest, et astma tekkepõhjuseid on mitmeid, s.h nii geneetilised kui keskkonnast tingitud. Kaebaja puhul ei ole haigestumise peamist põhjust ega iga põhjuse osakaalu võimalik kindlaks määrata. Seejuures kinnitab ekspert, et igapäevase elu tingimused saab välistada astma tekkimise peamise põhjusena. Ringkonnakohus mõistab eksperdi selgitusi selliselt, et kuigi tolmulestade allergia võib olla astmasse haigestumise üheks põhjuseks, siis kaebaja puhul saab selle haigestumise peamise põhjusena välistada. Kaebajal on tugev allergiline reaktsioon kõrrelistele (mitte lestadele). Nendel asjaoludel ei saa kaebaja haigestumist pärast Viru Vanglasse paigutamist pidada tingituks vangistuse tingimustest. Vastavalt puudub kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks nõutav põhjuslik seos vastustaja tegevuse ja kahjuliku tagajärje vahel. 4
3. Ekspertiisiaktis väljendatud eksperdi seisukoht on üheks tõendiks asjas. Eksperdi järeldustel ei ole ette määratud otsustavat kaalu asja lahendamisel ning järeldused on ümberlükatavad teiste tõenditega (vt

§ 61lg-d 1 ja 2).

Praegu ei ole kaebaja aga suutnud selgitada, miks eksperdi järeldused on ebaõiged ja tuleb kõrvale jätta, rääkimata sellest, et kaebaja oleks esitanud oma seisukohta kinnitavaid tõendeid või taotlenud selliste tõendite kogumist kohtult.

1. Ainsa etteheitena väidab kaebaja, et ekspertiisist on välja jäänud dr J. Vinnikova
2. juunil 2017 kaebajale tehtud allergiatestide tulemus, mille kohaselt on kaebajal allergia tolmulestale (referents 0,1, tulemus 0,11 kuni 0,24). Ekpertiisiaktist ei ilmne tõepoolest, et ekspert oleks arvestanud kaebaja viidatud andmetega. Samas ei kinnita ka SA Ida-Viru Keskhaigla ambulatoorne epikriis nr 47630175 (I kd, tl 83-85) kaebaja väidet tolmulesta allergia tuvastamise kohta. Nimelt on ära märgitud küll allergia IgE allergeenide segu suhtes (I kd, tl 84), kuid mitte tolmulestade suhtes. Ringkonnakohus möönab, et ka tolmulesta suhtes võis kaebajale tehtud testi tulemus siiski ületada referentsväärtust, sest hiljem on Ida-Viru Keskhaigla epikriisides viidatud kaebajal tolmulesta allergia tuvastamisele (I kd, tl 178, 187 ja 196). Samas puudub alus järeldada, et kaebaja allergiline reaktsioon tolmulestale olnuks tugev või stabiilselt püsiv. Viru Vangla meditsiiniosakonnas tehtud testidest nähtub et
3. jaanuaril 2017 (I kd, tl 106p) ja
4. augustil 2019 (I kd, tl 125p) oli testi tulemus tolmuallergeenide segu 2 suhtes referentsväärtusest väiksem.
5. septembril 2019 oli negatiivne ka kaebaja üldine allergiatest (I kd tl 126). Seetõttu ei saa väita, et ekspert oleks lähtunud ekspertiisi tegemisel valedest andmetest ja see võinuks mõjutada ekspertiisi tulemust. Isegi, kui kaebajal esines allergiline reaktsioon tolmulestale dr J. Vinnikova vastuvõtul
6. aasta suvel, siis nii enne seda kui ka hiljem on testid näidanud allergilise reaktsiooni puudumist.
7. Vaidlust ei ole, et haiguse avastamise järel muutus kaebaja olukord Viru Vanglas viibimise ajal raskemaks. Kuid ka selles osas on ekspert leidnud, et kaebaja elutingimused ei olnud kaebajale kahjuliku tagajärje saabumisel määravad. Ekspert sedastab, et astmahoogude vältimisel kõige tõhusamat meedet, kokkupuute vältimist allergeenidega, ei ole tavaelus praktiliselt võimalik saavutada, seetõttu on oluline manustada nii põletikuvastaseid ravimeid kui ka bronhodilaatoreid, sest need aitavad hoida astma kontrolli all. Astmavastast ravi ei saa kompenseerida muudatustega olmetingimustes (I kd, tl 155p, 156, 157p).
8. Kaebaja ei eita, et ta põletikuvastaseid ravimeid ettekirjutuse järgi ei tarvitanud. Kaebused seoses põletikuvastase raviga ja sellest loobumine nähtub selgelt ka kaebaja tervisekaardi väljavõttelt (I kd, tl 116, 117p, 118p, 119, 120p, 121p, 123, 125, 127). Ravi puudulikkuse tõttu ei pidanud ekspert võimalikuks tuvastada, kas kaebaja terviseseisundi halvenemise põhjuseks on ravi puudulikkus või olmetingimused (saastunud, tolmune umbne keskkond). Halduskohus osutas, et kaebaja on korduvalt soovinud ümberpaigutamist teise vanglasse või avatava aknaga kambrisse, kuid kohtuasjades nr 3-19-1502, 3-19-1756 ja 3-20-1681 hindas kohus kaebaja kinnipidamistingimusi talle sobivaks. Halduskohus kontrollis Viru Vangla ventilatsiooni nõuetekohasust ning tuvastas, et see vastab projektis ettenähtule (õhuvahetus 10 l/s inimese kohta) ning valmimise järel on ventilatsiooniseadmeid regulaarselt hooldatud. Kaebaja olukorda leevendas see, et vaidlusaluse ajal oli ta paigutatud kahekohalisse kambrisse üksi valdava osa ajast ning talle võimaldati töötamist värskes õhus. Arst korduvalt küll soovitas paigutada kaebaja avatava aknaga kambrisse, kuid ei pidanud seda kordagi vältimatult vajalikuks. Nendel asjaoludel ei näe ka ringkonnakohus, et kaebaja terviseseisundi halvenemise peamise põhjusena saanuks tuvastada ebasobivad kinnipidamistingimused ja teha sellega seoses kaebaja tervise halvendamise etteheite Viru Vanglale.
9. Kaebaja ei nõustu vastustaja ja halduskohtu hinnanguga. Samas ei suuda ta ka terviseseisundi halvenemise ja/või kinnipidamistingimuste mittevastavuse küsimuses selgelt esile tuua, miks on väär järeldus, et kahju hüvitamise nõude eeldused ei ole täidetud. 5 Kaebaja väidab, et ravimite võtmata jätmine ei toimunud tema süül. Ringkonnakohus nõustub, et ravimite võtmata jätmiseks võis esineda mõjuv põhjus. Kuid kahju hüvitamise õigussuhtes põhjuse ja tagajärje seoses hindamisel ei olegi see oluline. Põhjuslik seos on objektiivne kriteerium. Ekspert ei ole ravimite võtmata jätmisest tulenevat võimalikku kahju kaebaja tervisele sidunud sellega, kas kaebaja mõistlikult saanuks ravimeid võtta või mitte. Kui ravimite võtmata jätmisel on kahjulik toime terviseseisundile, siis avaldub see kahjulik toime sõltumata sellest, millise põhjusel ravimid võtmata jäävad. Muu hulgas ei näe kehtiv õigus ette, et vastutus kinnipeetava terviseseisundi eest läheks üle vanglale, kui kinnipeetaval diagnoositud haiguse ohjeldamiseks puuduvad kinnipeetavale sobivad ravimid. Seetõttu ei ole kaebaja väide asjakohane. Teiseks osutab kaebaja, et Viru Vanglate kambri sisekliima parameetreid (õhuniiskus, tolmusus, õhu hapnikusisaldus) ei ole mõõdetud. Kaebaja seostab sisekliima tervist kahjustavat toimet eelkõige sellega, et ventilatsioon ajab tolmust õhku üksnes ringi ja puudub värske õhu juurdevool kambritesse. Halduskohus selgitas, et tegelikkuses siseneb ventilatsiooni välisõhk, mis soojendatakse ja filtreeritakse, kambrist välja tõmmatud õhk omakorda jõuab väliskeskkonda. Seega tagab ventilatsioon ühelt poolt värske (hapnikurikka) õhu juurdevoolu, teiselt minimeerib väikeste osakeste sattumise kambrisse ventilatsiooni kaudu. Ringkonnakohus nõustub, et kütteperioodil võib õhuniiskus kambris olla madal. Seda probleemi ei saa aga akna avamisega likvideerida, sest temperatuuri alanemisega väheneb ka see, kui palju veeauru õhku „mahub“. Seetõttu ka suure suhtelise õhuniiskusega külma õhu juhtimisel eluruumi ei ole siseõhu õhuniiskust oluliselt suurendavat toimet. Vastavalt ei näe ringkonnakohus, et esineks alus pidada ekslikuks halduskohtu järeldust, et kaebaja terviseseisundi halvenemist põhjustas eelkõige see, et kaebaja ei kasutanud osaliselt talle astma tõttu määratud ravimeid, ning kambri õhuvahetus ja õhu kvaliteet ei ole määrava mõjuga.
10. Muus osas ei ole kaebaja halduskohtu kogutud tõenditest nähtuvaid asjaolusid ja järeldusi kahtluse alla seadnud. Halduskohus on kaebaja väiteid põhjalikult kontrollinud, kogunud selleks tõendeid nii kambrite sisekliima, kaebajale konkreetselt kohaldatud kinnipidamisrežiimi kui ka kaebaja terviseseisundi ja selle põhjuste selgitamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu otsuses toodud järelduste kujunemine arusaadav ja veenev. Kuna kaebaja ei ole suutnud esile tuua, milles täpsemalt ta halduskohtuga ei nõustu, siis ei ole põhjenduste edasine üksikasjalik kontroll vajalik.
11. Eeltoodud põhjustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. 22.

§ 108lg 2 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Seetõttu menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta (

§ 109lg 1 ls 3).

23. Kaebaja terviseandmete kaitseks asendab ringkonnakohus omal algatusel otsuse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 6