nimetatud tunnustamist piiravaid ja välistavaid asjaolusid ei esine.
p 2 kohaselt on rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine lubatud kõikide Eesti seaduse järgi karistatavate süütegude korral, samuti sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi, kui otsuse teinud riigis on ette nähtud karistus liiklussüüteo, sealhulgas süüteod, mis seonduvad töö- ja puhkeaja ning autoveo ohutus- ja sõiduaja nõuetega, eest. Antud juhul on tegemist liiklussüüteoga. Seetõttu ei eelda otsuse tunnustamine ja täitmine Eesti Vabariigis teo karistatavust Eesti seaduste järgi. Ka Eestis on liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi karistatav mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21–40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut (so kuni 400 eurot) või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Samuti kohaldatakse Eestis kirjalikus hoiatamismenetluses (nt kiiruskaameraga tuvastatud rikkumise korral) muuhulgas suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest rahatrahvi (LS § 262 p 1). VTMS § 541 lg 2 kohaselt hoiatustrahv määratakse isikule, kes oli mootorsõiduki registrijärgne omanik või vastutav kasutaja väärteo toimepanemise ajal. M. Mõttust on Läti Vabariigis kohustatud seoses rikkumisega tasuma 160 eurot. Märgitu on võrreldav ka Eestis samalaadse rikkumise eest ette nähtud karistusega. Seetõttu tuleb ka Eesti Vabariigis täitmisele kuuluvaks määrata 160 eurot. MÄÄRUSKAEBUS 4. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse M. Mõttus, kes taotleb selle tühistamist ja palub jätta tema suhtes tehtud välisriigi rahatrahvi väljamõistmise otsus tunnustamata ning täitmata. Maakohtu määruse ei sisalda mingeid põhjendusi, mis tõenditele kohus tugines, kui kohus leidis, et Läti Vabariigi Riigipolitsei otsus on põhjendatud ja seda tuleb tunnustada. Kohus ei kontrollinud, kas M. Mõttus on üldse rikkumise toime pannud ja kas ta on teadlik otsuse tegemisest, kas tunnustamine Eesti Vabariigis on põhjendatud ja lubatud. Eesti Vabariik peab oma kodanikke kaitsma ja hoolikalt analüüsima teistes riikides tehtud otsuste tunnustamist. M. Mõttuse põhiõigusi on rikutud, kuna tunnustamine on tehtud tagaselja, tõendeid, asjaolusid analüüsimata. Läti Vabariik pole M. Mõttust otsusest teavitanud ega seda kätte toimetanud. Eesti Vabariik pole andnud võimalusi esitada tunnustamismenetluses selgitusi ja vastuväiteid. Määrusest ei selgu, kuidas kohus jõudis veendumusele, et rikkumine on toime pandud. M. Mõttusele pole saadetud ühtegi tähitud kirja ega e-kirja. Välisriigi otsus on tehtud tagaselja, mis on keeldumise aluseks
MÄÄRUSKAEBUSMENETLUS
lg 2 alusel päringu nõuda Justiitsministeeriumi vahendusel Läti Vabariigilt lisateavet. Kirjalike seisukohtade esitamise ajaks määras ringkonnakohus
Praeguses asjas ei nähtu toimikumaterjalist ega määruskaebusest, et M. Mõttus oleks temale Läti Vabariigis tehtud otsusega määratud rahatrahvi ära tasunud. Seega oli maakohus õigustatud otsustama, kas tunnistada rahatrahvi määramise otsuse täitmine lubatavaks või lubamatuks. Maakohus tunnistas liikmesriigi kohtuotsuse täitmise Eesti Vabariigis lubatavaks. 10. Kohus lähtus üldjoontes õigetest õigusnormidest ja tuvastas rahalise karistuse ja rahatrahvi määramise tunnistuses esitatud andmete alusel seaduses sätestatud eeldused. Euroopa Liidu liikmesriigi rahatrahvi tunnustamist ja täitmist reguleerivad
§-d 50869 – 50874.
näeb ette rahatrahvi määramise otsuse tunnustamist piiravad ja välistavad asjaolud. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et praeguses asjas selliseid asjaolusid ei esine. Samas on õige määruskaebuses märgitu, et
lg 1 suunab kohut arvestama rahatrahvi tunnustamise ja täitmise menetluses ka
§-s 4896 sätestatut.
lg 3 kohaselt on Euroopa Liidu kriminaalmenetlusalase koostöö sätete alusel kohtuotsuse või muu asutuse otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud, kui puuduvad
§-s 436 sätestatud keeldumise alused ning on täidetud
§-s 477 sätestatud tingimused.
lg 1 p 3 kohaselt ei tohi taotlevat riiki abistada, kui otsus on tehtud tagaselja. Samas, Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise koostöö korral on
lg 1 kohaselt tagaselja tehtud otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud selle sätte p-des 1-4 kirjeldatud olukordade puhul. Järgnevalt hindabki ringkonnakohus, kas need eeldused tagaselja tehtud otsuse tunnustamiseks on täidetud.
13.
lg 1 p 2 kohaselt keeldub Eesti rahvusvahelisest koostööst, kui see on vastuolus Eesti õiguse üldpõhimõtetega. Üheks selliseks põhimõtteks tuleb lugeda kaitseõiguse tagamise põhimõtet, mis eeldab minimaalselt seda, et inimene on teadlik, mida talle süüks arvatakse ning tal on võimalik esitada selle kohta vastuväiteid. Lätist esitatud tunnistusest ja vastuskirjast nähtus, et kuigi M. Mõttuse otsus tehti tagaselja, oli selle otsuse tegemine Läti õiguse kohaselt lubatud, M. Mõttust teavitati otsusest Läti õigusele vastavalt ja tal oli võimalik seda Läti seaduste alusel vaidlustada. Kuna Euroopa Liidu liikmesriikidevaheline koostöö rajaneb vastastikuse usalduse põhimõttel, ei ole Eesti kohtutel alust neis andmetes kahelda. Alust neis andmetes kahtlemiseks ei saa anda pelgalt M. Mõttuse väited. Samuti ei saa Eesti kohtud hakata kontrollima M. Mõttusele ette heidetud rikkumise tõendatust. Kõik asjakohased vaidlused tuleb lahendada otsuse teinud riigis ja sealse õiguse kohaselt ning tunnistusest lähtudes oli M. Mõttusel selline võimalus ka olemas. Kuna eeltoodu põhjal ei ole alust järeldada, et M. Mõttuse kaitseõigust oleks ilmselgelt rikutud, ei ole sel põhjusel alust rahvusvahelisest koostööst keelduda. Ka ei näe ringkonnakohus mingisuguseid muid põhjuseid, miks ei peaks M. Mõttuse suhtes tehtud rahatrahvi otsuse tunnustamine ja täitmine olema lubatav. Seetõttu toimis maakohus õigesti, kui tunnistas otsuse täitmise Eestis lubatavaks. 14. Toodud põhjustel ning juhindudes
augusti 2022 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.