7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (
) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused AS Aktiva Portfolio esitas Viru Maakohtule hagi M. P. vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis 05.10.2022 hagiavalduse menetlusse. Kostja sai hagiavalduse koos lisadega ja 05.10.2022 menetlusse võtmise kohtumääruse vahendusel kätte 27.10.2022. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 16.11.2022 hagile vastust esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 2
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) laenulepinguga andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 7090,98 eurot, intressivõlgnevus 272,30 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 730,79 eurot ja edasiulatuv viivis põhinõudelt 7090,98 eurolt 11,9% aastas (0,03 % päevas) alates 08.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud järgmiste AS Inbank ja kostja vahel 17.11.2020 väikelaenulepingu nr XXXXXXXXX alusel tekkinud nõuete osas: põhivõlgnevus 7090,98 eurot, intressivõlgnevus 272,30 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 730,79 eurot ja edasiulatuv viivis põhinõudelt 7090,98 eurolt 11,9% aastas (0,03 % päevas) alates 08.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt 50 euro ulatuses sissenõudmiskulusid. VÕS § 1132 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kohus tuvastas, et hageja on kostjale pärast lepingu ülesütlemist edastanud 05.07.2022 meeldetuletuskirja võlgnevuse tasumise kohta ja kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p 3 sätestatuga rahuldab kohus hageja sissenõudmiskulu nõude osaliselt, so 25 euro ulatuses. Sissenõudmiskulu summas 25 eurot jääb rahuldamata, kuna vastavas summas sissenõudmiskulude nõudmise eeldused ei ole täidetud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid 25 euro ulatuses sissenõudmiskulude (makseviivitusega tekkinud kulud) põhjendatust. Kohus rahuldab kokkuvõtvalt hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja järgmised nõuded: põhivõlgnevus 7090,98 eurot, intressivõlgnevus 272,30 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 730,79 eurot ja edasiulatuv viivis põhinõudelt 7090,98 eurolt 11,9% aastas (0,03 % päevas) alates 08.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni.
lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt
lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt
§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud.
Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks on 1010 eurot (770+240). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1006, 87 eurot.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.