Obsah (8)

§ 175§ 331§ 176§ 657§ 654§ 177§ 174§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-20-8225 Tsiviilasi

§ 175lg 1).

Esindaja ei ole esitanud põhjendamatuid taotlusi või korduvaid dokumente. Esindaja koostatud kirjalikud dokumendid on piisavalt mahukad, põhjendatud, sisaldavad õiguslikku analüüsi ja viiteid kohtulahenditele. Dokumentide pikkused vastavad menetluskulude nimekirjas toodud ajakulule. Maakohus möönas, et menetluse käigus tuleb esindajal paratamatult tutvuda nii kohtu koostatud kui ka vastaspoole dokumentidega. Maakohus leidis, et täies ulatuses ei ole põhjendatud avaldaja tasu sõidule kulutatud aja eest ning sõidukulude hüvitise suurus. Maakohus viitas, et kohtupraktikas on leitud, et lepingulise esindaja sõidukulud tuleks analoogia korras tasustada sarnaselt riigi õigusabi korras määratud esindaja kuludega. Tsiviilasjas toimus istung 24. augustil 2021 ja seega tuleks kulude hüvitamisel lähtuda sellel ajal kehtinud Justiitsministri määrusest „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (edaspidi kord). Korra § 15¹ lg 1 p 5 kohaselt kuulub sõidule kulutatud aja eest hüvitamisele 35 eurot. Korra § 17 lg 2 järgi riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto või muu sõiduki kasutamise kulud hüvitatakse advokaadi taotluse alusel summas 0,15 eurot läbitud kilomeetri kohta, s.o 67,80 eurot (226×2×0,15). Maakohus märkis, et

§ 331

lg 1 järgi, kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Antud asjas ei määranud kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks lõpplahendis ja seega kokkuvõtliku menetluskulude nimekirja esitamine pärast lahendi jõustumist ei põhjustanud asja lahendamise viibimist ega kuidagi rikkunud menetlusosaliste õigusi või põhjustanud õiguste kuritarvitamist. Eeltoodu alusel leidis maakohus, et avaldaja lepingulise esindaja tasu ja kulud on põhjendatud kokku summas 1018,80 eurot. Käibemaksu ei lisandu. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 5. Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldaja 26. juuli 2022 taotlus läbi vaatamata. Puudutatud isik palub jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isik leiab, et menetluskulude hüvitamise avaldus tuleb esitada kohtule enne kohtuvaidlusi ja kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil (

§ 176lg 1).

Avaldaja esitas 26. juuli 2022 taotluse ja menetluskulude nimekirja hilinenult ning see tulnuks jätta läbi vaatamata. Maakohtu viited

§-dele 329-331 ei ole asjakohased. Menetluskulude nimekirja esitamise tähtaega ei määra kindlaks mitte kohus, vaid

§ 176

lg 1.

§ 176

lg 1 eesmärk on tagada, et lepingulised esindajad ei saaks esitada põhjendamatult suuri menetluskulusid alles pärast seda, kui nad on teada 3 saanud lõpplahendi tulemusest. Puudutatud isik ei nõustu, et menetluskulude nimekirja esitamine pärast lõpplahendi jõustumist ei riku teise poole õigusi. Puudutatud isik ei saanud oma

1. novembri 2021 määruskaebuses vaidlustada menetluskulude nimekirja. Maakohus jättis lahendis märkimata, et avaldaja ei esitanud enne
2. oktoobri 2021 määrust kohtule menetluskulude nimekirja. Samuti ei ole avaldaja esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks, et avaldajal õigusabikulud tekkisid. Seega on avaldaja kandnud üksnes riigilõivu kulusid. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot ei ole põhjendatud. Kohtupraktika lähtub tunnihinna põhjendatuse hindamisel asja keerukusest. Praegusel juhul oleks põhjendatud tunnitasu 100 eurot, kuna tegemist oli tüüpilise kindlustushüvitise vaidlusega. Maakohus ei ole kontrollinud, kas avaldaja lepingulise esindaja isikliku auto kasutamise kulud on põhjendatud ning kas ta tegelikult sõitis
3. augustil
4. Selle kohta puuduvad toimikus tõendid. Seega on esindajakulud põhjendamatud vähemalt sõidukulude osas. VASTUSTAJA SEISUKOHT
5. Avaldaja (vastustaja) palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Kohus tegi kaalutlusotsuse ning leidis, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu ja ajakulu on põhjendatud. Avaldaja lepinguline esindaja osales Narvas kohtuistungil. Menetluskulusid tõendavaid dokumente peab avaldaja esitama üksnes kohtu nõudmisel. Maakohus on põhjendanud, et kuna menetluskulud määras kohus kindlaks pärast kohtumääruse jõustumist, siis ei põhjustanud menetluskulude nimekirja esitamine
6. juulil 2022 asja lahendamise viibimist. Avaldaja esitas esimese menetluskulude nimekirja 410 euro ulatuses juba koos avaldusega
7. juunil
8. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata (

§ 657lg 1 p 1 ja § 659).

Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata ((

§ 654lg 6 ja § 659).

1. Puudutatud isik vaidlustab maakohtu määruse temalt välja mõistetud menetluskulude osas. Puudutatud isik vaidleb avaldaja
2. juuli 2022 menetluskulude nimekirjas esitatud kuludele vastu eelkõige põhjusel, et nimekiri on esitatud hilinenult.

§ 176

lg 1 esimese ja teise lause kohaselt, kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Kuigi

§ 176

lg 1 esimene lause näeb ette, et enne kohtuistungit kantud menetluskulude nimekiri esitatakse kohtule kohtuistungil enne kohtuvaidlusi, võib menetlusosaline esitada kohtu määratud viimaseks menetluskulude esitamise tähtpäevaks korraga kõigi menetluses kantud menetluskulude nimekirja (Riigikohtu 7. septembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-16, p 14).

§ 176

lg 2 kohaselt, kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks.

§ 176

lg 4 kohaselt esitatakse menetluskulude nimekiri igas kohtuastmes, kus asja menetletakse, selle kohtuastme menetlusega seonduvate kulude kohta. 4

1. Avaldaja esitas
2. juunil 2020 menetluskulude nimekirja, mille järgi koosnesid avaldaja menetluskulud avalduse koostamise ja esitamisega seotud esindajakuludest 360 eurot (3 h × 120 eurot) ja riigilõivust 50 eurot. Pärast maakohtu
3. oktoobri 2021 määruse jõustumist
4. juunil 2022 esitas avaldaja
5. juulil 2022 täiendava menetluskulude nimekirja maa- ja ringkonnakohtus kantud kulude osas, mis sisaldas ka
6. juuni 2020 menetluskulude nimekirjas märgitud kulud. Maakohtu
7. augusti 2021 istungiprotokollist nähtub, et maakohus otsustas jätkata asja lahendamist kirjalikus menetluses ning lubas teha korraldava määruse. Maakohus andis
8. septembri 2021 korraldava määrusega menetlusosalistele maakohtus kantud menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja
9. septembrini 2021 (

§ 176lg 2).

Avaldaja lepinguline esindaja sai kohtu määruse kätte

1. septembril
2. Asja materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks esitanud
3. septembriks 2021 menetluskulude nimekirja. Seega on
4. juuni 2022 menetluskulude nimekiri osas, mis puudutab maakohtu menetluses kantud menetluskulusid (v.a
5. juuni 2020 nimekirjas kajastatud), esitatud hilinenult.
6. Ringkonnakohus nõustub samas maakohtuga, et käesoleval juhul kohaldub

§ 331

lg 1, mille kohaselt kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või

§-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

§ 331

lg 1 sätestab tsiviilkohtumenetluse üldreegel hilinenult esitatud avalduste esitamise tähtaja osas ning see kohaldub ka menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja suhtes. Maakohus leidis seega õigesti, et

1. juulil 2022 esitatud menetluskulude nimekirjas osade menetluskulude hilinenud esitamine ei põhjustanud menetluskulude nimekirja lahendamise viibimist. Puudutatud isikule olid avaldaja menetluskulud ettenähtavad, kuivõrd avaldajat esindas lepinguline esindaja ning asjas toimus istung. Puudutatud isikule anti võimalus avaldaja menetluskulude nimekirja osas seisukoha esitamiseks.
2. Ringkonnakohus ei andnud määruskaebemenetluses

§ 176

lg-t 2 ja 4 arvestades menetlusosalistele tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kui kohus ei ole

§ 176

lg-t 2 rikkudes andnud menetlusosalistele tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks, tuleb see võimalus anda hiljem

§ 177lg 2 järgi toimuvas menetluses (Riigikohtu 16.

novembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-16, p 18). Seega võis avaldaja esitada menetluskulude kindlaksmääramise menetluses menetluskulude nimekirja osas, mis puudutas määruskaebemenetluses kantud kulusid.

1. Eeltoodust tulenevalt võis maakohus hinnata vaidlustatud määruses
2. juulil 2022 esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi toimingute põhjendatust ja vajalikkust.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt

§ 174

lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). 5 Puudutatud isik ei ole heitnud maakohtule ette esindajakulu põhjendatuse hindamisel kaalutlusvigu. Ka ringkonnakohtu hinnangul vastab esindaja tehtud toimingute ajakulu tsiviilasja keerukusele ja mahule tervikuna. Põhjendamatud on puudutatud isiku etteheited, et avaldaja ei ole esitanud menetluskulusid, sh sõidukulusid tõendavaid dokumente.

§ 176

lg 6 teise lause kohaselt ei pea kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Hinnates avaldaja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust kogumis, ei pea ka ringkonnakohus vajalikuks menetluskulusid tõendavaid dokumente avaldajalt välja nõuda (

§ 176lg 6 esimene lause).

Ringkonnakohus juhib puudutatud isiku tähelepanu, et maakohus ei rahuldanud avaldaja esindaja sõidukulusid taotletud ulatuses (136 eurot), vaid on põhjendatuks pidanud üksnes 67,80 eurot.

1. Puudutatud isik leiab, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus selgitab, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (Riigikohtu
2. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-
3. p 14). Ringkonnakohtu hinnangul ei ületanud avaldaja lepingulise esindaja tasu määras 120 eurot/h keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja see on ka käesolevas asjas põhjendatud.
4. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata. Vastavalt

§ 178lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Seega jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Indrek Parrest Kersti Kerstna-Vaks 6