Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused
) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
Perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3 kohaselt sama paragrahvi lõikes 1 nimetamata muude kohustuste eest vastutab kumbki abikaasa oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. PKS § 37 lg 3 kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse § 70 lg 6 ja § 77 lg 2 kohaselt saab ühisomandis olevat asja jagada selliselt, et asi jagatakse omanike vahel reaalosadeks, asi antakse ühele või mitmele ühisomanikule, pannes kohustuse maksta teisele ühisomanikule välja tema osa rahas, müüa asi avalikul või ühisomandike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada ühisomandike vahel vastavalt nende osa suurusele. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 sätestab, et sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Riigikohus on seisukohal, et hageja ühisvara jagamise nõue kuulub rahuldamisele, kui TMS § 14 lg 2 sätestatud ühisvara jagamise nõude eeldused on täidetud. Hagi esitamine TMS § 14 lg 2 alusel on võimalik, kui hagejal on võlgnikust abikaasa vastu nõue, võlgnikul on jagatavat ühisvara, mille jagamisest saadu arvel saaks sissenõudja nõude mingis ulatuses rahuldada ja võlgnikuks olev ühisomanik saaks ise nõuda ühisvara jagamist. TMS § 14 lg 2 viite kohaselt saab sissenõudja sissenõude pöörata võlgniku osale ühisomandist (Riigikohtu lahend nr 2-18-1611, p-d 12, 18, 19).
lg 1 järgi määrata taotluse alusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korda, mille kohaselt tuleb ühisvara jagamise tulemusena tekkiva võlgniku lahusvara arvel kohtutäituril enampakkumisel saadud rahast täita võlausaldaja vastu olev kohustus (vt Riigikohtu 26.10.2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-15758). Hagiavalduses väljatoodud asjaoludest nähtuvalt ei ole hageja rahalised nõuded kostja I vastu PKS § 33 lg 1 mõttes ühisvaral lasuvad kohustused, mida tuleks PKS § 38 järgi ühisvara jagamise käigus täita või ära jagada. Seega tuleb hageja nõuded, milles hageja palub kostjale I ühisvara jagamise tulemusena jäävate rahaliste vahendite arvel täita hageja rahalised nõuded kostja I vastu,
lg 6 sätestatut arvestades läbi vaatamata jätmise (
lg 2 p 2) asemel jätta rahuldamata põhjusel, et hagejal puudub seadusest tulenev õiguslik alus sellise nõude esitamiseks. 8.
lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Kohus jätab Viru Maakohtu 26.09.2022 kohtumäärusega rakendatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. 9.
Kuivõrd kohus rahuldab hagi ühisvara jagamise nõude osas tervikuna, jätab kohus hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõivu kokku 490 eurot ja hageja õigusabikulud 720 eurot (7 h x 120 eurot/h käibemaksuta) koos lisanduva viivisega. Kohus leiab, et riigilõiv summas 490 eurot (hagi esitamisel riigilõiv 420 eurot ja hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot, kokku 490 eurot) on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Kohus leiab, et
Kohus on seisukohal, et õigusabikulude suurus on ülemäärane, arvestades, et tegemist ei ole keeruka asjaga, kostjad hagile ei vastanud (millele pidanuks hageja vastuse esitama), asjas istungit ei olnud ning tegemist on standartse hagiga, mida hageja esitab korduvalt mitmetes menetlustes, siis peab kohus põhjendatuks õigusabikulu 3 tunni ulatuses, so 3 x 120= 360 eurot, käibemaksuta. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on kokku 850 eurot (490+360). Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud summas 850 eurot.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjatel tuleb solidaarselt menetluskuludelt tasuda ka viivis.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.