Obsah (7)

§ 116§ 2§ 4§ 111§ 46§ 210§ 175

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar 20. detsember 202

) § 119 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.T., V.M., S.G. ja D.M. esitasid
2. oktoobril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Eesti Vabariigilt ja Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1 000 000 eurot, Eesti Vabariigi ja Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses A.T. ja V.M.i abiellumise ja selleks notariaalsete perekonnaseisutoimingute tegemise takistamisega, Eesti Vabariigi ja Viru Vangla kohustamiseks lõpetama nende abiellumise ja selleks vajalike perekonnaseisutoimingute tegemise takistamine ning tunnistada õigusvastaseks A.T. notaribüroosse viimata jätmine
3. oktoobril
4. Lisaks nõuab V.M. solidaarselt Viru Vanglalt ja Eesti Vabariigilt läbiotsimisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 10 000 eurot ning S. G. ja D.M. nõuavad solidaarselt Viru Vanglalt ja Eesti Vabariigilt läbiotsimisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 3 000 eurot. A. T. ja V.M. taotlevad esialgse õiguskaitse korras kohustada vastustajaid lõpetama A.T. ja V.M.i abiellumise ja selleks vajalike perekonnaseisutoimingute tegemise piiramine või lubama V.M.i ja D.M.i koos notariga vanglasse perekonnaseisutoimingute tegemiseks või viima A.T. notaribüroosse või kohaldada muud sobivat meedet. Kaebajad esitasid ka taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
5. Tartu Halduskohus jättis
6. novembri
7. a määrusega muuhulgas rahuldamata V.M.i menetlusabi taotluse esialgse õiguskaitse taotluse ja kaebuse esitamisel nõutavate riigilõivude tasumise kohustusest vabastamiseks. Halduskohus märkis, et V.M.il tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda riigilõiv 20 eurot ja kaebuse esitamisel riigilõiv 1050 eurot riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg-te 2 ja 6 alusel. Riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamise eelduseks on taotleja maksejõuetus ja selle kindlakstegemiseks on vaja andmeid taotleja sissetulekute ja väljaminekute kohta perioodi
8. juuni kuni
9. oktoober 2022 kohta. Kohus andis
10. novembri
11. a määrusega V.M.ile tähtaja oma maksejõuetuse tõendamiseks. Selleks tuli V.M.il esitada tõendid V.M.i ja temaga koos elavate perekonnaliikmete maksejõuetuse kohta (s.h pangakontode väljavõtted ning muud võimalikud maksejõuetust tõendavad dokumendid). Kuigi V.M. vastas kohtule, ei ole ta esitanud kohtu nõutud tõendeid. Samuti ei nähtu kohtute infosüsteemist riigilõivu tasumist. Ainuüksi kohtutoimikus olevate andmete pinnalt ei ole võimalik V.M.i menetlusabi taotlust sisuliselt lahendada. V.M. on menetlusabi taotluses märkinud, et ta käib tööl, kuid ei ole välja toonud töötasu suurust ning ei ole esitanud oma SEB pangas oleva konto väljavõtet. Kohtul puuduvad andmed V.M.i sissetulekute kohta hindamaks tema maksejõulisust. Kaebajale anti võimalus selliste andmete esitamiseks, kuid ta ei ole seda teinud ega ka selgitanud, et andmete esitamine oleks olnud takistatud.

§ 116lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 186 lg 6 alusel jätab kohus V.M.i menetlusabi taotluse kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel nõutavate riigilõivude tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata, sest kohtule ei ole esitatud andmeid kaebaja V.M.i majandusliku seisu kohta.

1. A.T. esitas V.M.i esindajana Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu
2. novembri
3. a määruse tühistamist ja kaebajate 1, 2, 3 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist ning kaebajate 1, 2, 3, 4 riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist ja saata asi menetlusse võtmiseks halduskohtu teisele koosseisule. Määruskaebuse kohaselt V.M. edastas kohtule posti teel menetlusabi taotluse ja kohtuistungi sekretär teatas telefoni teel A.T.le, et kohus sai menetlusabi taotluse kätte. V.M. ei oska etoimiku kaudu dokumente esitada ning kui kohtul oli vaja konto väljavõtet, võinuks kohus selle

§ 2lg 4 alusel pangast välja nõuda.

Halduskohus rikkus uurimispõhimõtet ja jättis ebaõigesti menetlusabi taotluse rahuldamata. Kaebajad esitasid kohtule mitu taotlust põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks, kuid kohus jättis need lahendamata, rikkudes põhjendamiskohustust. A.T. palub ringkonnakohut võimalusel kaebaja videokonverentsi vahendusel ära kuulata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2 4. A.T. esitas ühise määruskaebuse haldusasjades nr 3-22-2288 ja nr 3-22-2338 halduskohtu 14. novembri 2022. a määruste vaidlustamiseks. Tuginedes

§ 4

lg-le 2 ja määruskaebuse sisule, saab ringkonnakohus aru, et haldusasjas nr 3-22-2338 tehtud Tartu Halduskohtu

1. novembri
2. a määrust vaidlustab esitatud määruskaebusega üksnes V.M. ja täpsemalt osas, mis puudutab tema menetlusabi taotluse, esialgse õiguskaitse taotluse ja kaebuse esitamisel ettenähtud riigilõivude tasumise kohustusest vabastamiseks, rahuldamata jätmist.
3. Ringkonnakohtu hinnangul jättis Tartu Halduskohus
4. novembri
5. a määrusega V.M.i menetlusabi taotluse esialgse õiguskaitse taotluse ja kaebuse esitamisel nõutavate riigilõivude tasumisest vabastamiseks rahuldamata õiguspäraselt, põhjendades ja selgitades piisavalt nimetatud taotluse rahuldamata jätmise asjaolusid. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks.
6. V.M. taotleb esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla kohustamist lõpetama A.T. ja V.M.i abiellumisele ja selleks vajalike perekonnaseisutoimingute tegemisele takistuste seadmine. Viru Vangla on
7. novembri
8. a vastuses halduskohtule haldusasjas nr 3-22-2288 märkinud, et võimaldab kinnipeetaval A.T. ja isikul V.M. sõlmida abielu
9. detsembril
10. Nimetatud info põhjal on ringkonnakohtu hinnangul V.M.il esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud ja esialgse õiguskaitse taotlus on perspektiivitu, kuna vangla on lubanud taotleja esialgse õiguskaitse taotluses soovitud toimingu teha ja näinud selleks ette konkreetse kuupäeva.

§ 111

lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Isegi kui eeldada taotleja maksejõuetust, siis ei ole kohtul alust arvata, et kavandatav esialgse õiguskaitse taotluse menetluses osalemine on edukas. Liiatigi on A.T. suhtes, kes esitas samasisulise esialgse õiguskaitse taotluse ja soovib abielluda V.M.iga, halduskohus jätnud haldusasjas nr 3-22-2288 esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata samuti põhjusel, et vangla võimaldab neil abielluda

1. detsembril
3. V.M.i esitatud kaebus halduskohtule on suunatud vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmisele, kusjuures kahju tekitati perekonnaseisutoimingute tegemise ja abiellumise takistamisega ning väidetavalt õigusvastaste läbiotsimistega enne pikaajalisi kokkusaamisi aastatel 2016-
4. Nimetatud vangla tegevustega alandati kaebaja inimväärikust ja rikuti tema eraelu puutumatust. Asja materjalidest ei nähtu kohtule, et vangla oleks seadnud takistusi perekonnaseisutoimingute tegemiseks või teinud seda üleliia pika perioodi jooksul. Kaebuse asjaoludena on A.T. kirjeldanud, et esitas vanglale
5. oktoobril 2022 taotluse perekonnaseisutoimingute läbiviimiseks
6. oktoobril 2022, s.t notari vabal vastuvõtuajal abielu registreerimise avalduse esitamiseks, sooviga abielluda
7. novembril
8. Praeguseks on vangla kinnitanud, et kaebajatel võimaldatakse abielluda
9. detsembril
10. Igati arusaadav on olukord, kus kinnipeetava esitatud taotluse menetlemine vanglas ei ole asjaolude kontrollimise ja otsustuse langetamisele kuluva aja tõttu võimalik läbi viia nii kiiresti kui kinnipeetav soovib. Samuti selgitas halduskohus
11. novembri
12. a määruses kaebajatele, et hüvitamiskaebus on esitatud

§ 46

lg-s 4 sätestatud kolmeaastast tähtaega ületades ja palus selgitada, mis põhjusel ei olnud neil võimalik esitada kaebust tähtaegselt. Halduskohus ei ole lahendanud kaebaja V.M.i esitatud kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust. Lisaks sellele, et halduskohtul puudusid andmed kaebaja V.M.i majandusliku seisu kohta hindamaks tema maksejõulisust, leiab ringkonnakohus, et eeltoodud asjaolusid arvestades ei oma kaebaja V.M.i esialgse õiguskaitse taotlus ja kaebus suuri edulootusi. Halduskohus jättis õiguspäraselt V.M.i menetlusabi taotluse rahuldamata ning esitatud määruskaebus ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. 8. Kui kaebaja V.M. soovib, et halduskohus sisuliselt menetleks tema esialgse õiguskaitse taotlust ja kaebust, siis tuleb eelnevalt tasuda riigilõiv 1070 (20 ja 1050) eurot Tartu 3 Halduskohtu 14. novembri 2022. a määruse punktis 26 antud juhiste järgi. Riigilõivu võib kaebaja asemel tasuda ka kolmas isik. 9. Ringkonnakohus selgitab vastuseks määruskaebusele, et

§ 2

lg-te 4 ja 5 peamine eesmärk on tagada, et olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi seetõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada täiendavaid tõendeid. Tõendamisvajaduse selgitamisega see eesmärk saavutatakse. Seega tuleb üldjuhul eelistada tõendite esitamise ettepaneku tegemist tõendite kohtulikule kogumisele (Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. K. Merusk, I. Pilving. Juura 2013, lk 240). Halduskohus selgitas

1. novembri
2. a määruse punktides 20-23 kaebajate menetlusabi taotluse puudusi ning seda, et kaebajatel tuleb esitada enda maksejõuetust kinnitavad tõendid (s.h pangakontode väljavõtted). Kaebaja V.M. esitas halduskohtule menetlusabi taotluse täidetud blanketi, kuid ei lisanud juurde kontode väljavõtteid ega muid tõendeid, mis blanketil väljatoodud summasid kinnitaksid. Kohtul ei ole kohustust asuda ise tõendeid koguma, kui vastava ettepaneku tulemusena ei ole kaebaja kohtule esitanud piisavalt tõendeid enda väite või mingi asjaolu kinnituseks.
3. Määruskaebuses sisalduvat taotlust kuulata kaebaja A.T. võimalusel videokonverentsi vahendusel ära, käsitleb ringkonnakohus kui kohtuistungi läbiviimise taotlust.

§ 210

lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Praegusel juhul lahendab ringkonnakohus kaebaja V.M.i määruskaebust halduskohtu otsustuse peale jätta tema menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata. Arvestades vaidluse asjaolusid, ei pea ringkonnakohus vajalikuks nimetatud määruskaebuse lahendamiseks kohtuistungit korraldada. Kaebaja A.T. taotlus kohtuistungi korraldamiseks jääb rahuldamata. 11.

§ 175lg 3 alusel asendatakse avaldatavas kohtumääruses A.T., V.M.i, D.M.i ja S.

G. nimed initsiaalidega. (allkirjastatud digitaalselt) 4