Obsah (15)

§ 316§ 344§ 74§ 212§ 263§ 64§ 65§ 68§ 121§ 16§ 14§ 209§ 26§ 183§ 28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-20-9456 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas K

§ 316

lg 1, § 263 lg 1 p 1, § 212 lg 1 järgi; MELS GRUPP OÜ süüdistuses

§ 316

lg 2, § 212 lg 2 järgi üldmenetluses Kohtuistungi sekretär Liina Tulit-Kuum Kohtuistungi toimumise aeg

1. mai 2022 Kohtuistungil osalesid süüdistatav Levan Jefremov ning tema ja OÜ MELS GRUPP kaitsja vandeadvokaadi abi Anu Toomemägi, ringkonnaprokurör Aro Siinma Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. detsembri 2021 otsus Apellatsioonide esitajad süüdistatav Levan Jefremov ja tema ning OÜ MELS GRUPP kaitsja vandeadvokaadi abi Anu Toomemägi Prokurör ringkonnaprokurör Aro Siinmaa Süüdistatavad Levan Jefremov (isikukood: 38011062717) asukoht: Tartu Vangla, kriminaalkorras karistatud OÜ MELS GRUPP (registrikood 11981716; seaduslik esindaja Levan Jefremov) Kaitsja asukoht: Raatuse 83-1, Tartu, kriminaalkorras karistamata vandeadvokaadi abi Anu Toomemägi RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. detsembri 2021 otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
4. Levan Jefremovile on esitatud süüdistus

§ 316

lg 1 järgi ja Mels Grupp OÜ-le

§ 316lg 2 järgi selles, et L.

Jefremov ja OÜ Mels Grupp oma juhatuse liikme L. Jefremovi tegevuse läbi kõrvaldas enda poolt kaasatud isikute tegevuse kaudu, kellele pole käesolevas asjas kahtlustust esitatud, tõendi, eesmärgiga takistada kuriteona karistatava teo olemasolu ja muude tõendamiseseme asjaolude tuvastamist, mis seisnes alljärgnevas: 06.09.2019 teisaldati Tartust Tähe tn 118 asuvast remonditöökojast Lõuna prefektuuri (Tartu Riia 132) aiaga piiratud hoovi Mels Grupp OÜ-le, mille ainuosanik ja ainus juhatuse liige on L. Jefremov, kuuluv sõiduk Range Rover, registrimärgiga XXX , kuna sõiduki Eestis registreerimiseks antud andmed ning Land Roveri andmebaasist leiduvad andmed ei läinud kokku ning sõidukil esines manipulatsiooni kahtlus. Kirjeldatud asjaolude täpsemaks tuvastamiseks alustati kriminaalmenetlust

§ 344lg 1 tunnustel.

20.09.2019 sõitis L. Jefremov Läti Vabariiki, kus palkas 5000 euro eest eeluurimisel tuvastamata isikud süütama Lõuna prefektuuri aiaga piiratud hoovis sõiduki Range Rover, registrimärgiga XXX . L. Jefremovi tegevuse eesmärgiks oli hävitada kolmandate isikute vahendusel Mels Grupp OÜle kuuluv sõiduk, et ei oleks võimalik tuvastada sõiduki kerel võltsitud VIN-koode ning kuna uus kriminaalmenetlus võinuks tuua kaasa talle kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramise, mille kandmiselt ta oli tingimusi vabastatud (Tartu Maakohtu kohtuotsus 1-176063, mille kohaselt jäi 3 aastat vangistust L. Jefremovi suhtes

§ 74alusel kohaldamata 3-aastase katseaajaga, mis kehtis kuni 27.08.2020).

Tagamaks endale sõiduki süütamise ajaks alibi, läks L. Jefremov 22.09.2019 Venemaale, kust naasis 30.09.2019 Läti Vabariiki ja 01.10.2019 Eestisse. 25.09.2019 kella 20.41 ajal saabusid varastatud dokumendi abil renditud sõidukiga Fiat, registrimärgiga XXX , Läti Vabariigist Valga kaudu Eestisse L. Jefermovi poolt palgatud ja tema huvides tegutsevad kaks isikut, kellele ei ole käesolevas asjas kahtlustust esitatud. 26.09.2019 kell 01.10 paiku süütasid nimetatud isikud Tartus Riia 132 asuva Lõuna prefektuuri aiaga piiratud parklas Mels Grupp OÜ-le kuuluva L. Jefremovi kasutuses olnud sõiduki Range Rover, registrimärgiga XXX , ja lahkusid kohe Eestist. Tulekahju tagajärjel hävis Range Rover, registrimärgiga XXX . Lisaks sai kuuma- ja veekahjustusi Range Roveri kõrval olnud R.U. ile kuuluv mootorsaan Polaris Touring väärtusega 3000 eurot, mis muutus sõidukõlbmatuks ning välja tuli vahetada ka parklat ümbritsevad Riia 130 ja 132 OÜ-le kuuluvad kuumakahjustusi saanud aiapaneelid ja kinnituspoldid ning klambrid, mille kahju oli kokku 480,20 eurot. 2. L. Jefremovile on esitatud süüdistus ka

§ 212

lg 1 järgi ja Mels Grupp OÜ-le

§ 212lg 2 järgi selles, et L.

Jefremov ja OÜ Mels Grupp oma juhatuse liikme L. Jefremovi tegevuse läbi kutsus esile kindlustusjuhtumi, kindlustushüvitise saamise eesmärgil kindlustusandjalt, mis seisnes selles, et kui 06.09.2019 oli Tartust Tähe tn 118 asuvast remonditöökojast teisaldatud Lõuna prefektuuri aiaga piiratud hoovi Mels Grupp OÜ-le kuuluv ja L. Jefremovi kasutuses olev sõiduk Range Rover, registrimärgiga XXX , et viia läbi manipulatsioonikahtluste tõttu

§ 344lg 1 tunnustel alustatud kriminaalmenetlust, sõlmis 2 L.

Jefremov 18.09.2019 Mels Grupp OÜ nimel, mille ainuosanik ja ainus juhatuse liige ta on, If P&C Insurance AS-iga kindlustuslepingu (superkasko kindlustuspoliis nr 3X2012003292297) sõidukile Range Rover, registrimärgiga XXX , eesmärgiga saada pärast sõiduki hävitamist sõiduki eest hüvitist. Pärast kindlustuslepingu kehtima hakkamist palkas L. Jefremov Läti Vabariigist isikud, kellele ei ole käesolevas asjas kahtlustust esitatud, kõnealust sõidukit süütama, viibides ise alibi loomise eesmärgil ajavahemikul 22.09.2019-30.09.2019 Venemaal. 26.09.2019 kella 01.10 paiku süütasid L. Jefremovi poolt palgatud ja tema huvides tegutsevad isikud Tartus Riia 132 Lõuna prefektuuri aiaga piiratud parklas Mels Grupp OÜ-le kuuluva ja L. Jefremovi kasutuses olnud sõiduki Range Rover, registrimärgiga XXX , mille tagajärjel sõiduk hävis. 16.10.2019 esitas L. Jefremov Mels Grupp OÜ nimel kindlustushüvitise saamise eesmärgil If P&C Insurance AS-le kahjuteate, mille kohaselt süttis sõiduk politseiparklas. 3. Lisaks on L. Jefremovile esitatud süüdistus

§ 263

lg 1 p 1 järgi selles, et tema, viibides 17.06.2020 kella 13.40 paiku Tallinnas Rävala pst 7 Vita Ilusalongi juures, rikkus vägivallaga avalikus kohas käitumise üldreegleid (KorS § 55 lg 1 p-d 1, 2 ning KorS § 54) sellega, et võttis kannatanu V.M. juustest kinni ning viskas kannatanu asfaldile, mille tulemusena lõi V.M. kukkudes oma pea vastu kõrval seisvat autot. Sellise tegevusega tekitas L. Jefremov kannatanule füüsilist valu. Lisaks häiris L. Jefremovi kirjeldatud käitumine sündmust pealt näinud Vita ilusalongi klientide ja töötajate, sealhulgas V.B. rahu ja turvatunnet. Maakohtu otsus 4. Tartu Maakohtu 16.12.2021 otsusega karistati L. Jefremovit

§ 316

lg 1 järgi 2 aasta 6 kuu vangistusega;

§ 212

lg 1 järgi 2 aasta 6 kuu vangistusega ja

§ 263

lg 1 p 1 järgi 6 kuu vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti L.

Jefremovile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 5 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati L.

Jefremovile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 28.07.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6063 mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa, s.o 3 aastat vangistust, võrra ja mõisteti kohtuotsuste kogumis L. Jefremovile liitkaristuseks 8 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka L.

Jefremovi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17.06.2020 kuni 18.06.2020, s.o 2 päeva. L. Jefremovi ärakandmata karistuse suuruseks lugeda 7 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka ka L.

Jefremovi eelvangistuses viibitud aeg ja lugeda karistuse kandmise aja alguseks 07.09.

1. Tõkend vahistamine tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel.
2. Sama kohtuotsusega karistati Mels Grupp OÜ-d

§ 316

lg 2 järgi rahalise karistusega 6000 eurot ja

§ 212

lg 2 järgi rahalise karistusega 6000 eurot.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti Mels Grupp OÜ-le liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel rahaline karistus 10 000 eurot, mis tuleb tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

1. Kohtuotsusega jäeti rahuldamata taotlus L. Jefremovile süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ning jäeti läbi vaatamata kaitsja taotlus L. Jefremovile tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses sellega, et Tartu vangla ei võimaldanud tal oma kaitsjaga ühendust võtta tema poolt soovitud aegadel. 3
2. Maakohtu seisukoht jälitustegevuse seaduslikkuse ja sideettevõtjalt saadud andmete lubatavuse kohta, kuna kaitsja hinnangul on jälitustoimingute loa taotlused ja nende alusel välja antud load põhjendatud. 7.
3. Tõenditena on kohtule esitatud 3 jälitustoimingu protokolli: - jälitustoimingu protokoll 1 aluseks on Tartu Maakohtu määrus nr KM9662/2020 (taotlus JT4191/2020); - jälitustoimingu protokolli 2 aluseks on Tartu Maakohtu määrus nr KM9295/2020 (taotlus JT4045/2020) ja Tartu Maakohtu määrus nr KM9662/2020 (taotlus nr JT4191/2020); - 10.12.2020 koostatud jälitustoimingu protokolli aluseks on Tartu Maakohtu määrus nr KM10239/2020 (jälitusloa pikendamise taotlus nr JT4440/2020). 7.
4. Eelviidatud lubadest nähtuvalt on antud luba L. Jefremovi kasutuses oleva telefoni salajaseks pealtkuulamiseks, -vaatamiseks ja salvestamiseks katkematult ajavahemikul 13.02.2020 kuni 12.10.2020 ja muu teabe pealtkuulamiseks, -vaatamiseks ja salvestamiseks tema asukohas 13.10.2020 kuni 12.12.
5. 7.
6. Maakohus tutvus jälitustoimiku nr 2026000014 materjalidega ja ka kohtule esitatud kohtueelses menetluses V.M. (09.08.2019 kahtlustatava ülekuulamise protokoll kriminaalasjas nr 19250100002 ja äratundmiseks esitamise protokoll samast päevast ja kriminaalasjast, 30.11.2020 tunnistaja ülekuulamise protokoll kriminaalasjas nr 19278001820) ja U. e (14.05.2020 anonüümse tunnistaja ülekuulamise protokoll) poolt antud ütlustega. Maakohus on materjalidega tutvumise järgselt veendunud, et jälitustoimingute aluseks olevad load on põhjendatud ja seaduslikud. Kriminaalasjas kogutud informatsioon ning jälitustoimikus sisalduv teave kinnitasid kahtlust, et L. Jefremov on KrMS § 1262 lg 3 p-s 4 täheldatud isikuks, kelle puhul oli alust arvata, et ta paneb ning võib edaspidi toime panna

§ 212, § 316, § 183 ja § 184 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid. Eelviidatud kuriteokoosseisud kuuluvad Kr

MS § 1262 lg-s 2 loetletud kuritegude hulka, mille puhul on lubatud KrMS § 1262 lg 1 p 4 kohaselt teostada jälitustoiminguid. Seega oli jälitustoimingute teostamine lubatud ka L. Jefremovi suhtes. Samuti on jälitustoiminguid lubavates määrustes piisavalt põhjendatud ka ultima ratio põhimõtet. 7.

1. Kuna jälituslubade ja nende alusel tehtud kohtumääruste põhjendused on sisult sarnased, siis käsitles maakohus neid tervikuna. Jälitustoimingute teostamist lubavad kohtumäärused sisaldavad viiteid sellele, milliseid menetlustoiminguid on kriminaalmenetluse raames tehtud. Kohtud on jälituslube andes lähtunud sellest, et peitkuritegude tõendamiseseme asjaoludest ja kriminoloogilisest eripärast lähtuvalt on tõendite kogumine muude menetlustoimingutega kriminaalmenetluse asjaolusid arvestades oluliselt raskendatud või võimatu. Kriminaalmenetluse jaoks olulisi asjaolusid (kuritegudega seotud isikute ring, ulatus, narkootilise aine peidukohad jne) ja kriminoloogilisi teadmisi arvestades on selline kohtute järeldus igati õigustatud. Lisaks on kohtud põhjendatult leidnud, et avalike menetlustoimingute tegemisega (sh ülekuulamised) võidakse kahjustada juba käimasolevat menetlust. Siinkohal on oluline, et ka menetluse kestel kogutud informatsioon kinnitas, et kuigi L. Jefremov on seotud eriliigiliste kuritegudega, on talle omane kasutada kuritegude toimepanemisel teisi isikuid ja jääda ise varju. Konspiratiivne tegevus koosmõjus uuritud kuritegude olemusega ei anna põhjust olla veendunud, et avalike menetlustoimingute tegemisega on võimalik saada kriminaalmenetluse jaoks olulisi informatsiooni. Seega oli salajane teabe kogumine õigustatud. 7.
2. Kaitsja väitis 01.10.2021 kohtuistungil, et tema hinnangul on prokurör esitanud jälituslubade taotlustes hulgaliselt valeväiteid. Selle hindamiseks tutvus maakohus V.M. 4 kohtueelses menetluses antud ütluste ja äratundmiseks esitamise protokolli ning anonüümse tunnistaja ülekuulamise protokolliga. Lisaks on kohtule esitatud tõenditena väärteoasjaga nr 2315,20,003023 seotud materjal. Maakohus leiab, et jälituslubade taotlustes ja kohtumääruse põhjendustes esitatud väited on tuginenud menetlustes kogutud reaalsele informatsioonile ning tegemist ei ole olnud prokuröri fantaasiaga. Eelviidatud kohtupraktika kinnitab, et jälituslube andes saab kohus lähtuda sellest tõendusteabest, mis loa andmise ajaks on olemas. Sealjuures ei saa ega pea jälituslubades toodud väited olema tõendatud sellisel määral nagu see on nõutav isiku suhtes süüküsimust lahendades. Samuti puudub alus arvata, et lubades toodud väited olid valed ainuüksi põhjusel, et osa teabest või asjaoludest ei ole edasises menetluses kinnitust leidnud. 7.
3. V.M. ütlused kinnitavad, et nad on E.I. ga ostnud vähemalt ühel korral narkootilist ainet kokaiin. Samuti leiab maakohus, et loa andmise määruses on kohtud viidanud allikatele (erinevad kaastööteated), millest nähtuvalt on L. Jefremovil seotus eriliigiliste kuritegude toimepanemisega. Seega ei ole argument L. Jefremovi kriminaalse mineviku osas käsitletav valeväitena. Tegemist ei saaks olla valeväitega ainuüksi põhjusel, et L. Jefremovit on varasemalt kriminaalkorras karistatud. Lisaks ei ole väär informatsioon selle kohta, et L. Jefremov on palganud sõiduki süütajad Lätist ja 2 Läti kodanikku tellimuse ka täitsid. Seda kinnitab menetluse raames laekunud informatsioon, mida täpsemalt ei ole võimalik salastatuse tõttu käsitleda, aga ka 14.05.2020 anonüümse tunnistaja ülekuulamise protokoll. Samuti on menetluses kogutud teabele tuginev informatsioon, mis puudutab E.I. t. Maakohtu hinnangul ei saa ebaõigetena käsitleda ka Rävala pst 7, Tallinnas toimunud sündmuse ja narkootilise aine tarvitamisega kohta märgitud väiteid. Seda põhjusel, et kannatanu on politseipoolsest survestamisest rääkinud alles kohtumenetluses. Narkootilise ainega seotud väiteid kinnitavad kriminaalasja materjalid. Prokurör on kohtule esitatud taotlustes viidanud Mels Grupp OÜ pangakontode analüüsile, mille pinnalt kahtlustati, et pangakontodel olevate rahaliste vahendite näol võib olla ebaseaduslikust tegevusest saadava tuluga või rahapesu ilmingutega. Sealjuures ei ole väidetud jälituslubade taotlustes ega ka jälitustoiminguid lubavates kohtumäärustes justkui L. Jefremovit või Mels Grupp OÜ-d oleks põhjendatud kahtlustada rahapesus. Sellele ei ole viidatud ka kohtumäärustes.
4. Maakohus leidis, et sideettevõtjatelt saadud andmed on lubatav tõend. 8.
5. 26.09.2019 anti luba nõuda sideettevõtjatelt andmeid L. Jefremovi numbri xxxxxxxxxx ja sellega seotud IMEI-koodide suhtes sõnumite edastuse fakti, kestust, viisi ja vormi, edastaja ja vastuvõtja isikuandmete ja asukoha kohta ajavahemikul 26.09.2018 kuni 26.09.2019 (päringule vastamise aja seisuga), A.S. numbri xxxxxxxxx ja sellega seotud IMEI-koodide suhtes sõnumite edastuse fakti, kestust, viisi ja vormi, edastaja ja vastuvõtja isikuandmete ja asukoha kohta ajavahemikul 26.09.2018 kuni 26.09.2019 (päringule vastamise aja seisuga). 15.06.2020 anti luba L. Jefremovi abonentnumbri xxxxxxxxxx ja sellega seotud IMEI-koodide suhtes sõnumite edastuse fakti, kestust, viisi ja vormi ajavahemikul 27.09.2019 kuni 15.07.2020, lisaks J.B. i abonentnumbri +xxxxxxxxx ja sellega seotud IMEI-koodide suhtes sõnumite edastuse fakti, kestust, viisi ja vormi ajavahemikul 15.06.2019 kuni 15.07.2020, Natalja Aleksejeva abonentnumbri 56271909 suhtes ajavahemikul 01.08.2019 kuni 30.09.
6. Eelnimetatud lubade alusel on kriminaalasjas koostatud 2 protokolli: 21.07.2020 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll ja 01.12.2020 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll - täiendav. Kokkuvõtlikult on kasutatud protokollides andmeid L. Jefremovi kohta ajavahemikul 26.09.2018 kuni 26.09.2019 ja 26.09.2019 kuni 17.06.2020, A.S. kohta ajavahemikul 26.09.2018 kuni 26.09.2019, J.B. i kohta ajavahemikul 15.06.2019 kuni 17.06.2020, N. Aleksejeva kohta ajavahemikul 01.08.2019 kuni 30.09.
7. 5 8.
8. Maakohus kaitsja seisukohaga ei nõustunud, et kuna sideettevõtjalt saadud andmeid kajastavad protokollid ei ole lubatavad tõendid ainuüksi põhjusel, et need on tõendina kogutud enne EK otsust asjas La Quadrature du Net (s.o enne 07.10.2020). Riigikohus on kriminaalasjas nr 1-16-6179 (p 107) tehtud otsuses leidnud, et sideettevõtjalt saadud andmete kui tõendi absoluutne lubamatus on ühemõtteliselt sõltuvuses sellest, millal prokuratuur nendele juurdepääsuks oma loa andis, mitte aga näiteks sellest, millal menetleja need andmed reaalselt sai, millal vormistati andmeid kajastav protokoll või millal see esitati kohtule. Sellest tulenevalt ei ole sideettevõtjalt saadud andmete protokollid käesoleval juhul automaatselt lubamatud, vaid oluline on kontrollida, kas prokuratuuri pädevuse puudumisest tingitud menetlusviga on käsitatav olulise menetlusõiguse rikkumisena (s.o kas tõendi kogumise korda on rikutud oluliselt). Seega tuleb kontrollida nimetatud tõendite kogumisega kaasnenud õigusnormide rikkumise laadi ja ulatust, võttes sh arvesse kuriteo raskust, kannatanute või avalikkuse huvi ning seda, kas sama sisuga tõendi võinuks koguda muul viisil, kui rikkumist poleks toimunud. Lisaks tuleb arvestada sideettevõtjalt saadud andmeid kajastavate protokollide kui tõendusteabe tähtsust käesolevas asjas, samuti seda, kas nende tõendite saamiseks antud loas on nõuetele vastavalt põhistatud sideandmete päringuga eraellu sekkumise vältimatut vajalikkust ja mil määral riivaks tõendi kasutamine kohtumenetluse võistlevuse põhimõtet ning süüdistatava kaitseõigust. Ühtlasi tuleb analüüsida, kas õigusvastase eraellu sekkumisega tekitatud kahju peab mingil viisil heastama. 8.
9. Vaatamata sellele, et kriminaalmenetluse esemeks olev kuritegu on olnud teise astme kuritegu, on tegemist maakohtu hinnangul raske kuriteoga. Nimelt on

§ 316

eesmärgiks tagada õigusemõistmine, s.o riiklik tegevus, mille ülesanne on läbi menetluse tuvastada tõde ja kohaldada õigust. Olukorras, kus riiklikku tegevust takistavad menetlusväliste isikute sekkumised ja esineb nende poolne tõendite kõrvaldamine, ei saa õigusemõistmine korrakohaselt toimida. Seega on kahjustatud õigushüve olulisust arvestades ilmselgelt tegemist raske kuriteoga. Sellele, et tegemist on teise astme kuritegude hulgast ühe raskemaga, viitab ka

§ 316

lg 1 sanktsioon, mis näeb vangistusele ette alammäära (1 aasta vangistust) ja mille ülemmääraks on 5 aastat vangistust. Lisaks kuulub

§ 316kuritegude kataloogi, mille puhul on võimalik teha isegi Kr

MS ptk-s 31 ette nähtud jälitustoiminguid. Kuigi kriminaalmenetluses konkreetsed kannatanud puuduvad, on samas märkimisväärne, et kõrvaliste isikute vara sai süüteo läbi kahjustatud. Samuti on ilmselge avalikkuse huvi ainuüksi koosseisu (tõendi kõrvaldamine) kaitse-eesmärgist tulenevalt. 8.

1. Maakohtu hinnangul ei oleks saanud andmeid koguda ka muul viisil. Sideettevõtjalt saadud andmed on kriminaalmenetluse jaoks olulised, kuna käesoleval juhul oli vajalik kindlaks teha isikute (sh süüdistatava) suhtlus, liikumine, viibimiskohad ja omavaheline seotus. Saadud andmetest koostatud protokollid on olulise tähtsusega ka käesolevas kriminaalasjas. Alternatiivseid võimalusi eelviidatud andmete saamiseks ei olnud. Osa andmeid oleks olnud võimalik saada jälitustegevuse raames, kuid jälitustoimingute kaudu saadav informatsioon on valdavalt tulevikku suunatud. Käesoleval juhul oli tõendeid vaja koguda eelkõige juba toimunud asjaolude kohta. 8.
2. Maakohus leiab, et sideettevõtjalt andmete nõudmiseks antud lubades on piisavalt põhjendatud eraellu sekkumise vältimatut vajadust. Esimese loa puhul on olnud vältimatult vajalik olnud kindlaks teha auto omanike viibimiskoht, kuna politseiparklas põlenud sõiduk oli omanikelt ära võetud. Teise loa puhul on peetud andmete saamist vältimatult vajalikuks, kuna kõrge organiseerituse tasemega kurjategijad kalkuleerivad hoolikalt riske ja kuritegude tõendamise võimalusi ning väldivad neid identifitseerida võimaldava tõendusmaterjali kättesaadavust Lubades toodud põhjendused (arvestades nende välja andmise aega) on igati adekvaatsed ja õigustatud. Vahetult pärast sündmust oligi oluline kindlaks teha, kus viibisid 6 süütamise ajal põlenud sõidukiga seotud isikud (s.o L. Jefremov kui omanik ja A.S. kui varasem omanik). Hilisemas menetluses olid juba mitmed olulised asjaolud selgunud ja seega oli igati alust arvata, et konspiratiivsete meetmete rakendamine ei võimalda muul viisil olulisi andmeid tuvastada. 8.
3. Maakohtu hinnangul ei riiva tõendi kasutamine võistlevuse põhimõtet ja süüdistatava kaitseõigust. Nii süüdistatavatel kui ka kaitsjal on olnud võimalik kohtumenetluse käigus esitada vastuväiteid või tõendeid selle kohta, et kogutud andmed ei ole nendega seostatavad.
4. Maakohtu seisukoht L. Jefremovile esitatud süüdistuses

§ 263lg 1 p 1 järgi.

9.

1. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et 17.06.2020 tekkis V.M. ja L. Jefremovi vahel erimeelsus seoses L. Jefremovi tuttavale osutatud autopesuteenuse pärast, mida kinnitavad üldjoontes kannatanu ja süüdistatava ütlused, tunnistaja V.S. i ütlused ning jälitustoimingu protokoll. Kogutud tõenditest järeldub, et erimeelsust sõnalisel teel lahendada ei suudetud. Vastupidi, V.M. väljendas L. Jefremovi suunal jämedusi (sh ebatsensuurseid väljendeid), mis solvasid L. Jefremovit ja mille tõttu läks viimane endast välja. Selle tulemusena võttis L. Jefremov ühendust V.M. toonase elukaaslase V.S. iga ning nõudis ärritunult ja sõnu valimata, et V.M. vabandaks L. Jefremovi ees. V.S. püüdis L. Jefremovit maha rahustada, kuid ebaõnnestunult. Pärast seda (umbes kella 13.38-13.39 paiku) saatis V.M. L. Jefremovile sõnumi, kuna ei olnud rahul sellega, et L. Jefremov sõitis pesula juurde ja hakkas pretensioone esitama. Ühtlasi kirjutas V.M. , et ta ei karda L. Jefremovit, vaid et vabandama hakkab hoopis L. Jefremov. 9.
2. Tunnistajate N.J. u (endine B. ) ja V.B. ning kannatanu V.M. ütlused on kooskõlas selles, et pärast seda ilmus ärritunud L. Jefremov V.M. töökohta, s.o Tallinnas Rävala pst 7 asuvasse Vita ilusalongi. V.M. ja L. Jefremov läksid salongi ette tänavale rääkima. Tunnistaja N.J. u ütlustest nähtub, et pärast seda, kui ta oli kliendile juuksevärvi peale pannud, läks ta kööki kohvi jooma. Ta nägi, kuidas ruumi sisenes meesterahvas, kes küsis emotsionaalselt ja ärritunult, et kus salongi perenaine on. N.J. d ütles mehele, et ärge karjuge siin, minge välja ja ta kutsub V. . Seejärel mees läks välja. N.J. d kutsus V. ja V. läks mehe juurde õue. Ka V.B. ütluste kohaselt tuli L. Jefremov salongi sisse ja hakkas ebatsensuursete sõnadega karjuma, et kus V. on. Ta tahtis, et V.M. tuleks välja ja vabandaks nende sõnade pärast, mida oli tema suhtes kasutanud. Seepeale läksid V.M. ja L. Jefremov välja ja rääkisid seal. Kannatanu V.M. ütlused omakorda kinnitavad eelnevat. Kannatanu selgitas maakohtus, kuidas üks töötaja helistas talle ja palus saali tulla, kuna L. Jefremov rääkis seal kõva häälega. Kui V.M. kohale jõudis, oli L. Jefremov juba õues ja V.M. läks õue tema juurde. Kannatanu V.M. ütluste kohaselt soovis L. Jefremov, et V.M. vabandaks tema ees oma sõnade pärast kui viimane õue läks. V.M. keeldus. V.M. sõnul käis vestlus kõrgendatud toonil. V.M. ei mäleta, mis täpselt juhtus, aga L. Jefremov vist äkki solvas teda. Selle peale lõi V.M. L. Jefremovit käega, tabades teda vastu nokkmütsi. Nad tülitsesid edasi, ka V.M. solvas L. Jefremovit pidevalt. Kuidagi juhtus nii, et L. Jefremov tõukas V.M. ning V.M. kukkus, vist vasakule küljele. Ka V.B. ütlustest nähtub, et alguses V.M. ja L. Jefremov rääkisid. Seejärel lõi V.M. L. Jefremovit vastu nokamütsi, mille tulemusena see kukkus maha. Pärast seda lõi L. Jefremov V.M. , võttis tema juustest kinni. 9.
3. Eelkirjeldatuga on kooskõlas Häirekeskuse kõnesalvestis ja selle vaatlusprotokoll, millest nähtub, et 17.06.2020 kella 13.42 ajal helistati Häirekeskusesse ja paluti kiiresti saata politsei, kuna Tallinnas Rävala pst 7 asuvasse Vita ilusalongi tungis üks meesterahvas – salongi perenaise endine elukaaslane – ja hakkas ebatsensuursete sõnadega solvama. Helistaja selgitas, et mees peksab salongi perenaist ja tõmbas tollel juukseid peast. 7 9.
4. L. Jefremov enda ütlustes põhimõtteliselt ei eita V.M. ga toimunud konflikti ja intsidenti. L. Jefremovi ütluste kohaselt sõitis ta salongi pärast seda, kui sai V.M. lt solvava sõnumi. L. Jefremov sisenes salongi, oli emotsioonide kütkes ja palus valjul häälel kutsuda perenaine. L. Jefremov rääkis kõva häälega, sest tema üks kõrv ei kuule ja kui ta on närvis, siis ei suuda ta kontrollida ka oma hääle tugevust. Kui üks salongi töötajatest ütles, et kohe kutsub V.M. , L. Jefremov väljus salongist ja ootas naist auto juures. Kui V.M. väljus, siis L. Jefremov ei karjunud, vaid püüdis selgitada, miks siis nii. Sealjuures nimetas L. Jefremov V.M. le, mida kõike ta tema heaks on teinud. V.M. ei tahtnud sellest rääkida ja lõi L. Jefremovit pea piirkonda. L. Jefremovi pea põrkus tagasi ja tema müts lendas peast, kuid valu ta ei tundnud. L. Jefremov võttis mütsi maast üles, pani pähe ja nad jätkasid jutuajamist. Seejärel püüdis V.M. uuesti L. Jefremovit lüüa, kuid L. Jefremovil õnnestus kõrvale põigelda. Kolmas löök tabas seda piirkonda, kus L. Jefremovil olid peas õmblused. See oli küllaltki valulik ja pärast seda oli tema esimene tunne, et ta peab ründe peatama. L. Jefremov ei löönud vastu, kuid võttis V.M. peast kinni ja heitis ta vastu asfalti. L. Jefremovi arvates oli see valu mittepõhjustav tegevus agressiooni peatamiseks, mis ka õnnestus, kuna V.M. agressioon oli sellega lõppenud. 9.
5. Maakohus leidis, et L. Jefremovi eelkirjeldatud ütlused on usaldusväärsed üksnes osas, milles need on kooskõlas teiste tõenditega ja eluliselt usutavad. Seega L. Jefremovi ütlused konfliktsituatsiooni kohta, mis toimus õues tema ja V.M. vahel, ei ole usaldusväärsed. L. Jefremovi eelviidatud ütluste sisu arvestades on ta ilmselgelt asunud enda käitumist õigustama, sh pisendama agressiivset käitumist oluliselt pisendanud. Samal ajal süüstab L. Jefremov V.M. käitumist oluliselt, omistades naisele ka selliseid käitumisakte, milleks reaalselt põhjendatud alust ei ole. Maakohtu hinnangul ei kinnita kogutud tõendid, et V.M. oli konfliktis füüsiliselt agressiivsem ja ründavam pool (lõi L. Jefremovit kolm korda) ja seda lausa sellisel määral, et L. Jefremovil ei jäänud üle muud, kui kasutada naise kallal enesekaitsevõtet ja ta asfaldile maha heita. 9.
6. Kriminaalasjas on tõendina esitatud ka videosalvestis, mis annab objektiivse ülevaate 17.06.2020 kella 13.40 paiku Tallinnas Rävala pst 7 Vita ilusalongi juures toimunust. Nimelt V.B. salvestas salongi ees täinaval toimuvat oma mobiiltelefoniga. Videosalvestiselt ja selle alusel koostatud vaatlusprotokollist nähtub muuhulgas järgnev. Ilusalongi välisukse juurde astub meesterahvas, kes vastab oma välimuselt L. Jefremovile. L. Jefremovi kehakeelest ja video taustal kostuvast kõnest saab järeldada, et mees on vihane. Samuti on kuulda, kuidas L. Jefremov tahab, et ukse peal olev naine, kes välimuse järgi on tuvastatav kui V.M. , tema ees vabandaks. L. Jefremovi kõnest käib sealjuures läbi ka ebatsensuurne solvav väljend V.M. suunas. L. Jefremov ja V.M. lähevad välja, kõnnivad sõidutee suunas ja jäävad selle ääres, näod vastakuti, üksteise lähedusse seisma. Seejuures seisab L. Jefremov V.M. le nii lähedale, samas ka justkui kummardudes tema kohale, et tema peas oleva mütsi nokk on vastu V.M. nägu. Mõlema kehakeelest on tajuda ärritust. Mõne sekundilise suhtluse järel lööb V.M. L. Jefremovi suunas nii, et mehe müts lendab maha. Selle peale teeb L. Jefremov oma parema käega löömisliigutuse V.M. suunas, kuid ei löö, vaid pöördub ja läheb võtab maast oma mütsi. Seejärel tuleb ta V.M. juurde tagasi ning teeb enda parema käega äkilise jõulise liigutuse naise näo suunas, mille tagajärjel paiskub V.M. pea taha kuklasse ja naine ise teeb järsu sammu tahapoole L. Jefremovist eemale. L. Jefremov paneb mütsi pähe tagasi ja hakkab naist oma parema käe nimetissõrmega vastu nägu toksama, tehes seda korduvalt. V.M. astub selg ees sammu või kaks tagasi, kuid pärast järjekordset L. Jefremovi poolt näpuga toksamist, lööb ta lahtise parema käega vastu L. Jefremovi vasakut näopoolt. Selle peale võtab L. Jefremov V.M. l parema käega kuklast kinni ja heidab ta äkilise jõulise liigutusega vastu maad. V.M. kukub külili (parem pool all) vastu asfalti. Pärast seda tõuseb V.M. koheselt püsti, tõmbab vasaku käega läbi oma juuste, mille järel on tema käes näha juuksesalku. Selle peale astub V.M. paar 8 sammu L. Jefremovist eemale, kuid siis läheneb viimasele uuesti ja jääb temast umbes poole meetri kaugusele seisma. Mingit muud füüsilist kontakti nende vahel pärastiselt enam ei ole. Eelkirjeldatud videosalvestiselt nähtuv ei ole kooskõlas L. Jefremovi ütlustega. Ilmselgelt on tuvastatud, et V.M. oli sündmuse ajal samuti ärritunud ja sõjakas, kuid kindlasti mitte rohkem kui L. Jefremov. Samuti on selgelt tuvastatud, et V.M. lõi L. Jefremovit. Samas nähtub videosalvestiselt, et V.M. lõi L. Jefremovit kahel korral, mitte kolmel korral, nagu on väitnud L. Jefremov. Esimene löök tabas L. Jefremovi mütsi. Videosalvestiselt järeldub, et viidatud löök oli põgus ja väheintensiivne. Seega, kui löök olekski olnud suunatud L. Jefremovile näkku, siis ei oleks selle löögijõud olnud piisav mütsi maha kukutamiseks ja seda veel nii kaugele, kui nähtub videost. Sellest järelduvalt pidi löök tabama mütsi ennast, täpsemalt selle nokka. V.M. teine löök oli tehtud enesekaitseks vahetult pärast seda, kui L. Jefremov oli teda oma nimetissõrmega korduvalt ja samas ka jõuliselt vastu nägu toksanud. 9.
7. Videosalvestis ja selle vaatlusprotokoll ning V.M. ja V.B. ütlused kinnitavad, et asetleidnud konflikti käigus oli L. Jefremov agressiivsem ja ründavam (sh verbaalses mõttes) pool, aga ka füüsiliselt tugevam pool. Sealjuures oli V.M. pigem kaitsepositsioonil ja isegi taganes L. Jefremovist samm-sammu haaval. Samuti kinnitavad tõendid, et L. Jefremovi jõulise tegevuse tulemusena heitis V.M. juustest kinni võttes asfaldile pikali. Sealjuures ei olnud ilmselgelt tegu nn enesekaitsevõttega, nagu on selgitanud L. Jefremov, vaid ülekaaluka füüsilise jõu kasutamisega, mis oli tingitud võimetusest ohjeldada V.M. vastu suunatud viha jms negatiivseid emotsioone. V.M. käitumist arvestades oleks väidetavaks enesekaitseks piisanud, kui L. Jefremov oleks lihtsalt V.M. st eemaldunud või tema kätest kinni võtnud ja need fikseerinud. Seega on tõendatud, et L. Jefremov võttis 17.06.2020 kella 13.40 paiku Tallinnas Rävala pst 7 Vita ilusalongi juures V.M. juustest kinni ja viskas ta asfaldile. 9.
8. Süüdistuses on L. Jefremovile ette heidetud sedagi, et V.M. lõi L. Jefremovi poolse ründe tulemusena kukkudes oma pea ära vastu kõrval seisnud autot, mida ei ole võimalik L. Jefremovile omistada. Sellist olukorda videosalvestiselt ei nähtu, sellele ei ole kohtus viidanud ka ükski üle kuulatud isik ega ole selle kohta kohtule esitatud ka ühtki muud tõendit. 9.
9. V.M. läbivaatuse protokoll koos fototabeliga kinnitab, et kannatanul puudusid pärast L. Jefremoviga toimunud intsidenti silmnähtavad tervisekahjustused. V.M. ütluste kohaselt ei tundnud ta juustest tõmbamisest ja asfaldile viskamisest ka valu. Ta selgitas, et sel ajal olid tal juuksepikendused ja pärast kukkumist tulid („kukkusid“) lihtsalt mõned juuksesalgud ära. Seevastu ei ole eelnimetatud ütlused samalaadsed kohtueelses menetluses antud ütlustega ega lähisuhtevägivalla infolehes kirjeldatuga, mille kohaselt V.M. tundis valu. V.M. põhjendas erinevatel aegadel ütlustes olnud vastuolu politsei survega. Maakohtu hinnangul ei ole V.M. põhjendus esinevate vastuolude kohta usutav ega selgita tegelikke põhjusi. Kui ka politsei oleks veennud V.M. avaldust tegema ja ütlusi andma, siis seda ei saa käsitleda valeütluste andmisele õhutamise või survestamisega. Asjaolu, et videosalvestis kajastab toimunut kõige objektiivsemalt, ei ole iseenesest kahtluse all. Järelikult ei saa väita, et politseinike poolt oleks toimunud V.M. valeütluste andmisele mõjutamine. Pigem on püüdnud V.M. kohtus ütlusi andes õigustada ja pisendada L. Jefremovi käitumist. See võib olla tingitud varasemast lähedasest sidemest kannatanu ja süüdistatava vahel või sellest, et V.M. tajub iseenda käitumise mõju enda ja L. Jefremovi vahelise konfliktsituatsiooni tekkimisel. Soovi varem antud ütlusi muuta võis mõjutada seegi, et L. Jefremovi sõbrad käisid pärast V.M. juures ja palusid tal politseisse tehtud avalduse tagasi võtta (V.B. ütlused). V.M. kohtus antud ütlused valuaistingu mittetundmise kohta ei ole usaldusväärsed ja järelikult ei saa otsuse tegemisel nendele tugineda. 9 Ka esitatud kaudsed tõendid võimaldavad järeldada, et L. Jefremov siiski tekitas V.M. le valu. Nimelt nähtub videosalvestiselt, et liigutus, millega L. Jefremov V.M. juustest kinni haarab ja ta asfaldile maha heidab, on järsk ja intensiivne. Maakohtu hinnangul on usutav ja tavapärase elukogemusega kooskõlas see, et jõuliselt juustest haaramine ja vastu kõva asfaltpinda maha viskamine tekitab inimesele füüsilise valu aistingu nii juuste haardepiirkonnas kui ka keha vastavas piirkonnas, mis puutub kokku maapinnaga. Lisaks tuleneb V.B. ütlustest, et pärast, kui nad V.M. pead vaatasid, oli näha, et lisaks juuksepikendustele oli tal natuke ka oma juukseid ära tulnud. Samuti on V.B. ja N.J. u ütlustega tuvastatud, et V.M. nuttis, kui ta pärast L. Jefremoviga toimunud konflikti salongi tuli. Ka videosalvestise taustahelist on kuulda, kuidas naisterahva hääl lohutab V.M. ja ütleb, et ta ei nutaks. Situatsiooni ja sündmuste kulgemist ning V.M. enda käitumist arvestades oli maakohtul igati alust olla veendunud, et naise pisarad ei olnud tingitud hirmust, solvumisest, alandusest või muust taolisest vaimsest tegurist ning kindlasti ka mitte soovist tekitada L. Jefremovile rohkem probleeme (nagu väitis V.B. ), vaid nende põhjuseks oli kehaline valuaisting, mis omakorda tekitas kehalise reageeringu nutmise näol. Maakohus leidis, et L. Jefremovi tegevus põhjustas V.M. le füüsilist valu

§ 121lg 1 mõttes. 9.10. Vaidlust ei ole, et Tallinnas Rävala pst 7 asuv tänav on avalik koht Kor

S § 54 järgi, kuivõrd tegu on rajatisega, mis on mõeldud kasutamiseks määratlemata isikute ringile. Lisaks avanevad sinna mitmete tänavaäärsete majade ja neis asuvate ettevõtete, sh Vita ilusalongi aknad, millest tänaval aset leidev on hästi vaadeldav. Seega rikkus L. Jefremov KorS § 55 lg 1 p-s 1 toodud avalikus kohas käitumise üldnõuet. Samuti on tuvastatud, et L. Jefremovi tegevus häiris sündmust pealt näinud Vita ilusalongi klientide ja töötajate (sealhulgas V.B. ) rahu ja turvatunnet. Seda on kinnitanud tunnistaja V.B. enda ütlustes, mis on ka eluliselt usutav, kuna nii tunnistaja V.B. kui ka teised salongi kliendid olid naisterahvad, keda agressiivne meesterahvas hirmutab oluliselt enam kui näiteks teist meesterahvast. Seda kinnitab ka asjaolu, et salongist tehti kõne Häirekeskusele, kus teavitati agressiivsest meesisikust ja paluti politsei väljasaatmist sündmuskohale. Tunnistaja V.B. ütluste usaldusväärsust kinnitab kohtule esitatud videosalvestis. Videosalvestis on tehtud läbi Vita ilusalongi akna ja sellest nähtub, kui hästi oli salongis olevatele inimestele tänaval toimuv näha. Lisaks on videosalvestise taustal (alates sellest, kui L. Jefremov hakkab vastu V.M. nägu torkele sarnaseid liigutusi tegema) kuulda, kuidas naishääled vene keeles kommenteerivad toimuvat, muuhulgas käib jutust korduvalt läbi seegi, et tuleks politsei kutsuda. Sel hetkel aga, kui L. Jefremov viskab kannatanu V.M. asfaldile, on kuulda, kuidas video taustal naisehääl ohhetab ja teine naishääl ütleb vene keeles mitmel korral ärevalt, et kutsuge ruttu politsei. L. Jefremovi tegevuses on tuvastatud kõik

§ 263lg 1 p-s 1 sätestatud objektiivse süüteokoosseisu tunnused.

9.11. Maakohus on seisukohal, et subjektiivsest küljest pani L. Jefremov oma teo toime tahtlikult. On üldteada, et juustest jõuga järsult tõmbamine ja inimese kõvale asfaltpinnale maha heitmine on valu tekitav tegevus ning seda teadis kahtlematult ka L. Jefremov. L. Jefremov teadis sedagi, et ta viibib avalikus kohas, s.o tänaval, kus on liikumas ja kuhu on nägemas palju asjasse mittepuutuvaid inimesi. Samuti pidi L. Jefremov võimalikuks pidama, et tema tegevus on muu hulgas jälgitav ilusalongi akendest sealsete klientide poolt ning et see võib neid häirida. L. Jefremov pidi ka möönma, et ta ei riku üksnes V.M. isiklikke õigusi (kehalist heaolu), vaid ka tema tegevust pealt nägevate asjassepuutumatute isikute õigusrahu

1. ptk tähenduses. 9.
2. Maakohus ei tuvastanud L. Jefremovi käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. 10
3. Maakohtu seisukoht L. Jefremovile esitatud süüdistuses

§ 316

lg 1 järgi ja Mels Grupp OÜ-le esitatud süüdistuses

§ 316lg 2 järgi.

10.

1. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et 06.09.2019 teisaldati Tartust Tähe tn 118 asuvast remonditöökojast Mels Grupp OÜ-le kuuluv sõiduk Land Rover Range Rover, registreerimismärgiga XXX , Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri (Tartu Riia 132) aiaga piiratud hoovi. Samuti ei ole vaidlust selleski, et sõiduki teisaldamise põhjuseks oli asjaolu, et Eestis registreerimiseks antud andmed ja Land Roveri andmebaasist nähtuvad andmed ei kattunud ning sõiduki suhtes tekkis manipulatsiooni kahtlus. Selle tõttu alustati ka kriminaalmenetlus. Lisaks ei ole vaidlust, et 26.09.2019 kell 01.10 sõiduk süüdati politseiparklas. Eeltoodu on tõendatud tunnistaja H.T. i ütluste, mootori väntvõlli asendi anduri vahetamise osa kirjaliku kokkuleppe, L. Jefremovi ütluste, Maanteeameti andmetega. 10.
2. Manipulatsioonikahtluse täpsemaks tuvastamiseks alustas Politsei- ja Piirivalveamet kriminaalmenetlust

§ 344lg 1 tunnustel.

Sellest tulenevalt oli politseiparklasse teisaldatud sõiduki Land Rover Range Rover puhul tegemist tõendiga

§ 316lg 1 mõttes.

Tunnistaja S.K. u ütluste kohaselt anti kriminaalasi 26.09.2019 varavastaste grupi juhi poolt temale lahendamiseks samal päeval kui toimus põleng. Kriminaalmenetluse raames selgitati sõiduki kohta välja, et Maanteeameti andmete järgi on sõiduki Land Rover Range Rover, VIN-koodiga XXXXXX, päritoluriigiks Austria Vabariik ja esmane registreerimise aasta

1. Registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli akti kohaselt oli sõiduki läbisõidunäiduks 62
2. Seda, et eelviidatud sõiduki esmane registreerimise aeg on 2016, nähtub ka EUCARIS andmebaasi väljatrükist. 10.
3. Alustatud kriminaalmenetluse raames määrati 27.09.2019 liiklustrassoloogia ekspertiisi läbiviimine. Ajaks, kui ekspert sõidukit üle vaatama asus (s.o 04.10.2019), oli Land Rover juba põlenud. Ekspertiisiakti nr 19E-LT0078, Vene Föderatsiooni ametivõimudelt saadud informatsiooni, ekspertiisiakti nr 20E-DM0019, Leedu Vabariigi ametivõimudelt saadud informatsiooni, Gibraltari ametivõimudelt saadud informatsiooni kohaselt on veenvalt tõendatud, et Tähe 118, Tartu linnas asuvasse remonditöökotta viidud ja hiljem politseiparklasse toimetatud Land Rover Range Rover, VIN-koodiga XXXXXX, ei ole selliste andmetega sõiduk, millena on püütud seda registrisse kantud andmete järgi näidata – sõidukil on tehasetähis peale kantud tehaseväliselt, sõiduki registreerimiseks Maanteeametis on esitatud võltsitud Austria registreerimistunnistus. Land Rover Range Rover, VIN-koodiga XXXXXX, on kasutusel hoopis Leedu Vabariigis. Kaitsja on leidnud, et eelviidatud Leedu ja Gibraltari ametivõimudelt saadud informatsiooni edastus ei ole käsitletavad lubatavate tõenditena, kuna kohtule ei ole esitatud originaalvastuseid, mis välisriikidest on saabunud. Kohus kaitsja vastuväiteid põhjendatuks ei pidanud, kuna vastavasisulist taotlust originaalvastuse väljanõudmiseks või infoedastuse koostanud isikute väljakutsumiseks kohtule ei esitatud. Sealhulgas ei ole seda pidanud vajalikuks ka kaitsja ise. Sealjuures ei ole esitatud väiteid, et kohtule esitatud kirjades olev informatsioon oleks ebaõige või ebaadekvaatne. Ka 07.01.2020 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist (milles on vaadeldud Maksu- ja Tolliameti automaatse numbrituvastussüsteemi väljavõtteid) järelduvalt on fikseeritud sama registreerimisnumbriga, kuid välimuselt erinevat Land Rover Range Roverit. Kusjuures teine sama registreerimismärki kandev Land Rover on liikunud 2019 valdavalt Leedu, Läti ja Venemaa vahel. Politseiparklas põlenud Land Rover Range Roveri tegelik VIN-kood on XXXXXX, milline sõiduk on Vene Föderatsioonis politsei poolt tagaotsitav alates juulist
4. Seega on tegemist Venemaalt varastatud sõidukiga, mis on ebaseadusliku päritolu varjamiseks varustatud ebaõigete tehasetähistega. 11 Maakohtu hinnangul on tähelepanuväärne seegi, et ekspertiisiakti nr 20E-DM0019 arvamuses viidatud kriminaalmenetluse nr 19250100002 raames on samuti tuvastatud võltsitud Austria Vabariigi sõidukite registreerimistunnistused, sh sõidukile Land Rover, VIN-koodiga XXXXXX (s.o samade tunnustega sõiduk, mis 06.09.2019 politseiparklasse manipulatsioonikahtluse tõttu toimetati). Seega on leitud hiljem Mels Grupp OÜ-le kuuluva sõiduki Land Rover Range Rover, VIN-koodiga XXXXXX, registreerimistunnistus E.I. valdusest juulis 2019 (ümbrikust, mille peal on viide Riiale ja M.S. ele), s.o rohkem kui kuu aega enne seda, kui sõiduk esitatakse A.S. poolt Eestis registreerimiseelsesse tehnonõuetele vastavuse kontrolli Maanteeameti Rakvere teenindusbüroosse. Sõiduk esitati kontrolli 21.08.2019, alusdokumendiks esitati Austria Vabariigi registreerimistunnistus seerianumbriga
5. See tähendab, et Maanteeametile esitatud võltsitud Austria Vabariigi registreerimistunnistuse seerianumber samale sõidukile (s.o Land Rover Range Rover, VINkoodiga XXXXXX) erineb üksnes ühe numbri võrra, s.o
6. Lisaks saab ekspertiisiaktis nr 20E-DM0019 toodud arvamuse pinnalt järeldada, et mõlemad Land Rover Range Rover, VIN-koodiga XXXXXX, Austria Vabariigi registreerimistunnistused (nii E.I. valdusest leitud, kui ka Maanteeametile esitatud) on samade võltsimistunnustega. Kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad, et L. Jefremov ja E.I. omavad seoseid, st nad on tuttavad. Sellest järelduvalt on juba varasemalt olnud soov Land Rover Range Rover Eestis arvele võtta, kuid politsei sekkumise tõttu ei olnud võimalik seda teha. 10.
7. Kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad, s.o 23.11.2020 vaatlusprotokoll, tunnistaja L.K. ja A.J. i ütlused, et 06.09.2019 politseiparklasse teisaldatud Land Rover Range Rover, registreerimismärgiga XXX , süüdati. Nii sündmuskoha vaatlusprotokollist kui ka tunnistajate L.K. ja A.J. i ütlustest nähtuvalt on politseiparkla piiratud juurdepääsuga territoorium (paarimeetrine rauast piirdeaed), kuhu pääseb üksnes läbi väravate ja mille jaoks on vajalik omada vastavat kaarti (töötõendit). Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt on Land Rover (mis oli pargitud 1,5m kaugusele piirdeaiast), tulekahju tagajärjel saanud ulatuslikke kahjustusi – täielikult hävinenud on sõiduki esiosa. Kahjustusi on aga ka teistes sõiduki osades. Kuumakahjustusi said ka sõiduki kõrval olnud mootorsaan ja sõiduauto Fiat. Lisaks nähtub, et Land Rover kõrval on piirdeaias auk, mõõtudega 60cm x 70cm. Piirdeaeda on lõigatud lõiketangidega ja lahti lõigatud osa on painutatud väljapoole. Sõiduki parempoolse esiistme põrandalt on leitud zippo tüüpi tulemasin ja osaliselt sulanud plastikust pudel. Ekspertiisiakti nr 19E-PT0012 kohaselt paiknes tulekahjukolle Land Rover salongis, tõenäoliselt parempoolse esiistme või esiukse piirkonnas. Tulekahju tehniliseks tekkepõhjuseks on lahtise tule allika termiline toime. Ekspertiisiakti kirjeldavas osas märgitu järgi võis süüteallikas olla ka väikese võimsusega. Ekspertiisiakti nr 19E-AP0027 kohaselt sisaldavad sõiduki salongist parempoolselt esiistmelt ja esiistme põrandalt kogutud põlemisjäägid väikese tõenäosusega autobensiinide hulka liigitatava põlevvedeliku jääki. Eelnevast järelduvalt on ilmselge, et piirdeaias olnud auku on kasutatud selleks, et saada ligipääs politseiparklasse ja territooriumile pääsedes on sõiduk Land Rover süüdatud, kasutades selleks lahtist tuld ja põlevvedelikku. 10.
8. Maakohtu hinnangul kinnitab sõiduki suhtes läbiviidud ekspertiis seda, et põlengu tagajärjel on hävinenud sõidukil esinevad tunnused, mille kindlakstegemiseks sõiduki suhtes kriminaalmenetlust alustati. Nimelt nähtub ekspertiisiaktist nr 19E-LT0078, et parempoolse esiukse avas katuse keskpostile paigaldatav tehaselipik (identifitseerimiskleebis) ja armatuurlaua vasakpoolse nurga juures olev VIN-plaat (millel on täiendavalt dubleeritud tehasetähis), on põlengu käigus täielikult hävinenud. Ekspertiisis oli võimalik uurida parempoolsele esiamorditoele kantud tehasetähist, mille lähedases piirkonnas oli värvkate ära 12 põlenud. Seega on Land Rover süütamine on käsitletav tõendi kõrvaldamisena

§ 316lg 1 mõttes.

10.

1. Kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad asjaolu, et süütajateks olid kaks isikut, kes kasutasid Läti Vabariigist renditud sõidukit Fiat Punto, registreerimismärgiga XXX (andmed nähtuvad EUCARIS andmebaasi väljatrükist). Samuti järeldub tõenditest, et nimetatud sõiduk saabus Eestisse Valga kaudu 25.09.2019 kella 20.41 ajal ja lahkus Eestist pärast süütamist. Nimetatud asjaolu kinnitavad ennekõike asitõendi vaatlusprotokoll ja asitõendi täiendav vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud erinevaid turvakaamerate salvestisi ning nende põhjal märgitud sõiduki ja isikute liikumine Maa-ameti kaardi väljatrükkidel. Maakohtu hinnangul on usutav, et välja toodud turvakaamerate salvestistel on tegemist sama sõidukiga, s.o Fiat Punto, ning seda ennekõike arvestades sõiduki poolt läbitud vahemaid ja aega, aga ka erinevate turvakaamerate salvestistelt tajutavat sõiduki välimust ja eritunnuseid (nt registreerimismärk, värvus, tagumiste tulede paiknemine alumise akna joonega samal kõrgusel). Järelduste tegemisel lähtus maakohus ka vahetult turvakaamerate salvestiste vaatlemisel tajutust (mida vaadeldi ka vahetult kohtuistungil), mitte üksnes vaatlusprotokollides toodud fotodest. Eelnimetatud tõendikogumist järeldub veenvalt, et 25.09.2019 kell 20.44.01 Valga linnas EestiLäti riigipiiri ületanud sõiduk Fiat Punto, registreerimismärgiga XXX , liigub Tartu linnas Riia maanteel Tartu politseijaoskonna lähistel 26.09.2019 kell 00.58.
2. Sõiduk liigub suunaga Riia ringristmiku poole. Riia tn liikuva sõiduki näol on tegemist sama sõidukiga, kuna salvestiselt on selgelt nähtav nii sõiduki välimus kui ka registreerimismärk. Seega ei nõustunud maakohus kaitsja seisukohaga, justkui ei ole aru saada, kas Tartus Riia tänaval liikuva sõiduki puhul on tegemist ikkagi sõidukiga XXX . Eelviidatud vaatlusprotokollidest nähtub, et 26.09.2019 kell 01.00.27 (s.o kõigest paar minutit hiljem) möödub punast värvi sõiduk (mille tagumiste tulede alumine osa on ukse klaasi alumise osaga samal joonel) Tartu Aardla tn 99 asuvast autoteenindusest ja Tevo Ehituskaup kaupluse lähistelt (asukohaga Riia 140, Tartu). Turvakaamera salvestistelt nähtub, et sõiduk pargib Riia 136A, Tartus asuva MV Spordiklubi ette parklasse. Sõidukist väljub kell 01.07.23 vähemalt üks isik ja kell 01.07.49 suunduvad kaks isikut MV Spordiklubi hoone sissepääsu poole. Sisehoovis liiguvad kaks isikut Tartu politseijaoskonna parkla poole, möödudes Tools 24 kauplusest. 23.11.2020 vaatlusprotokolli kohaselt süttib 26.09.2019 kell 01.10.20 politseiparklas Land Rover, s.o 3 minutit hiljem, kui kahte isikut on nähtud liikumas politseijaoskonna parkla poole. 08.12.2020 asitõendi täiendavast vaatlusprotokollist järelduvalt on 26.09.2019 kell 01.13.06 sõiduk liikunud Riia mnt ringristmiku poole, s.o 3 minutit pärast seda, kui Land Rover põleb suure leegiga ja ringristmikult Valga linna poole viivale maanteele. 26.09.2019 kell 01.53.32 ületab Fiat Punto, registreerimismärgiga XXX , taaskord Eesti-Läti riigipiiri Valgas. Eeltoodust järeldub, et sõiduk Fiat Punto, registreerimismärgiga XXX , on viibinud Eestis lühikest aega ja tõenäoliselt üksnes politseiparklas asuva sõiduki Land Rover süütamisega seoses. Mõnda aega enne süütamist on sõiduk Eestisse saabunud ja vahetult pärast süütamist on sõiduk Eestist lahkunud. 10.
3. SIA „Lirent“ omaniku L.P.N. ütluste, rendilepinguga nr 2019/09-25/1, dokumentidest E.K. sõidu kohta koos A.V. e ja P.K. ga 24.09.2019 Vilniusest Antalyasse tagasitulekust 01.10.2019, sõiduki rentimiseks esitatud E.K. nimele väljastatud kehtetust 15.12.2017 varastatud isikutunnistusest tulenevaga on leidnud kinnitust, et 25.09.2019 rendilepingut sõlmides on kasutatud küll E.K. isikuandmeid ja temale väljastatud dokumente, kuid ilmselgelt ei sõlminud lepingut E.K. isiklikult. Seda, kes reaalselt rendilepingu E.K. nimelt sõlmis, kriminaalmenetluses tuvastatud ei ole. Küll on oluline asjaolu, et renditud sõidukiga ei olnud lepingu kohaselt õigust riigipiiri ületada, mida on aga keelule vaatamata tehtud. 13 10.
4. Käesolevas kriminaalasjas ei ole õnnestunud tuvastada ka isikuid, kes võisid sõiduki süüdata. Ekspertiisiakti nr 19E-GE1129 kohaselt territooriumi aia väljalõigatud ja kõveraks painutatud aia osalt võetud proovi, ekspertiisiakti nr 19E-GE1272 järgi sõidukist leitud tulemasina proovi, ekspertiisiakti nr 19E-SS0061 kohaselt tulemasinalt naha papilaarkurrustiku jälgede kohaselt ei tuvastatud konkreetseid isikuid. Kuna kriminaalasjad eraldati, jätkub kriminaalmenetlus Land Rover süütajate kindlakstegemiseks eraldi menetluses. Samuti jätkub kriminaalmenetlus Land Roveri kohta esitatud andmete võltsimise osas. 10.
5. Maakohus on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõendid kogumis kinnitavad veenvalt, et politseiparklas olnud sõiduki süütamise tellis L. Jefremov isikutelt, keda ei ole senini õnnestunud kindlaks teha. Maakohus leidis, et kaitsja esitatud kõiki küsimusi ei olnud võimalik anonüümselt tunnistajalt küsida, kuna tunnistaja suhtes rakendati 14.05.2020 määrusega kriminaalasjas 1-20-3110 anonüümsust ja talle anti leppenimeks U. , pidi tunnistaja anonüümsus olema tagatud ka tema ülekuulamise käigus kohtumenetluses. Seega tuli kohtunikul jätta küsimata kõik küsimused, millele antavate vastuste alusel oleks võimalik kindlaks teha anonüümse tunnistaja isikut. Lisaks ei ole põhjust küsida üheltki tunnistajalt (sh anonüümselt tunnistajalt) asjakohatuid küsimusi. Leppenimega tunnistaja U. e ütluste kohaselt tellis sõiduki süütamise L. Jefremov ja sellega olid ka seotud J.B. ja M.S. Äratundmiseks esitamise protokolli järgi on U. fotodelt ära tundnud M.S. e ja J.B. i. Seda on kinnitanud tunnistaja ka maakohtus antud ütlustes. Maakohus ei nõustunud kaitsja seisukohtadega, et kuivõrd tunnistaja on kirjeldanud kohtus antud ütlustes isikuid teistmoodi, on ütlused ebausaldusväärsed. Äratundmiseks esitamise toiming viiakse läbi fotode alusel, kust nähtuvad isikute näod. Kohtunik on kaitsja soovil palunud kohtus U. el kirjeldada J.B. ja M.S. välimust, sh hinnata seda, kui vanad võiksid isikud olla. Seega on igati õigustatud see, et tunnistaja kirjeldab isikute välimust üldiselt (kasv, kaal, juuste värv, vanus, kehaehitus jne) ja sealjuures mitte keskendudes näo piirkonnale. Kaitsja ei soovinud, et kohtunik paluks tunnistajal kirjeldada isikute nägusid või kirjeldada tunnuseid, mille alusel U. kohtueelses menetluses isikud ära tundis. Samuti ei ole võimalik pidada U. e ütlusi ebausaldusväärseks seetõttu, et äratundmiseks esitamise protokollis olevalt fotolt ja digitaalse isikutunnistuse taotlusel olevalt fotolt nähtub, et J.B. on tumedamate juustega, aga tunnistaja sõnul on tal heledad juuksed. Tegemist on samade fotodega, mille puhul ei ole teada nende tegemise aega. Samuti ei ole teada, millega võrdluses on U. leidnud, et J.B. i juuksed on heledad. Kriminaalasjas kogutud tõendid osundavad, et U. e ütlused selle kohta, et M.S. ja J.B. on L. Jefremovi äripartnerid Lätist ning nad olnud seotud sõiduki süütamisega, on usaldusväärsed. Seda põhjusel, et nimetatud asjaolusid kinnitavad ka teised kriminaalasjas kogutud tõendid ja need on tõendeid kogumis hinnates ka eluliselt usutavad. 10.
6. Seda, et L. Jefremovi äripartnerid on M.S. ja J.B. , kinnitavad ka L. Jefremovi ja J.B. i ütlused. Seoseid ja suhtlemist J.B. iga kinnitab ka vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt on L. Jefremovi kasutuses olnud mobiiltelefonis J.B. i telefoni number ja nad on suhelnud ka läbi suhtlusrakenduse WhatsApp (18.02.2020). Kriminaalasjas kogutud tõendid kogumis viitavad sellele, et just J.B. i vahendusel on L. Jefremov tutvunud inimestega, kes on aidanud Land Roveri süütamist toime panna. Seoseid ja suhtlemist M.S. ega kinnitab lisaks L. Jefremovi ja J.B. i ütlustele ka asjaolu, et M.S. on olnud seotud sõiduki registreerimisega. 10.
7. Lisaks anonüümse tunnistaja ütlustele on kriminaalasjas hulgaliselt kaudseid tõendeid, mis omakorda kogumis viitavad sellele, et politseiparklas olnud Land Rover Range Roveri 14 süütamise tellis justnimelt L. Jefremov ise. Selleks, et toimuvat või toimunut ei oleks võimalik seostada L. Jefremoviga, lahkus viimane Eesti Vabariigist 22.09.2019 Vene Föderatsiooni ja tuli Eestisse tagasi alles 01.10.
8. Maakohtu hinnangul viitavad Land Rover Range Roveri Eestis registreerimist puudutavad asjaolud sellele, et tegelikkuses oli L. Jefremov kursis ja teadlik, et sõiduki identifitseerimist võimaldavad tunnused on ebaõiged. Kohtu veendumus tugineb L. Jefremovi ja tunnistaja A.S. ütlustele. 10.
9. Esitatud kirjalikud tõendid ei kattu täiel määral süüdistatava ja tunnistaja A.S. ütlustega. Nimelt nähtub, et 22.08.2019 on A.S. ja Mels Grupp OÜ (esindaja L. Jefremov) sõlminud müügilepingu sõiduki Land Rover Range Rover, VIN-koodiga XXXXXX, müümiseks hinnaga 45 000 eurot. Maanteeameti andmetel on A.S. esitanud aga sõiduki registreerimiseelsesse tehnonõuetele vastavuse kontrolli Rakvere teenindusbüroosse 21.08.2019, s.o päev enne müügilepingu sõlmimist. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli kohaselt on L. Jefremovile kuuluv number asunud 21.08.2019 ajavahemikul 09.12 kuni 13.31 Rakvere linna erinevates mobiilsidemastide levialas. Sellest järelduvalt oli L. Jefremov Rakveres, sh Maanteeameti Rakvere teenindusbüroo lähistel kui Land Rover registreerimiseelsesse tehnonõuetele vastavuse kontrolli esitati. Lisaks ei teostatud Maanteeameti Rakvere teenindusbüroos sõiduki registreerimist, nagu tunnistaja A.S. on selgitanud, vaid sõiduki registreerimiseelne tehnonõuetele vastavuse kontroll, mis erineb sõiduki registreerimise toimingust. Land Rover Range Roveri registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli Rakvere teenindusbüroos on läbi viinud tunnistaja T.T. , kellel kahjuks kohtus ütlusi andes ei ole meenunud konkreetne sõiduk ja sellega seotud asjaolud. Maanteeameti andmetel registreeris sõiduki Mels Grupp OÜ nimele L. Jefremov 04.09.
10. Sõiduki registreerimine 04.09.2019 (ja selle tulemusena sõidukile Eesti numbrimärkide saamine) on kooskõlas ka teiste tõenditega, millest nähtuvalt vahetas L. Jefremov sõidukil olnud Leedu Vabariigi numbrimärgid ära ajal, kui sõiduk oli remonditöökojas ja seda remonditi 05.09.
11. 10.
12. L. Jefremovi ütluste kohaselt ei olnud tema kursis sõiduki ebaseadusliku päritoluga. Maakohtu hinnangul ei kinnita seda kriminaalasjas kogutud tõendid. Samuti ei ole see eluliselt usutav. Tunnistaja S.K. u ütluste kohaselt avaldas talle L. Jefremov, et sõidukile kontrolli (VIN-koodide ja sõiduki ajaloo ülevaatamisel) tehes avastas ta, et spidomeetri näitu on tagasi keritud 30 000 km võrra. Sellest järelduvalt pidi L. Jefremov avastama ka ülejäänud mitte kattuvused sõiduki registreerimise ajas, riigis jne (mida avastas samade andmete võrdlemisel ka tunnistaja H.T. i). See omakorda pidanuks L. Jefremovi puhul kui pikaajaliselt sõidukite äriga tegelenud inimeses tekitama põhjendatud kahtluse sõiduki päritolu ja legaalsuse osas. L. Jefremov on aga ise kinnitanud, et teda sõiduki ümber vormistamisega seotud asjaolud ja põhjused ei huvitanud. 07.01.2020 koostatud vaatlusprotokollist nähtuvalt on Land Rover Range Rover, registreerimismärgiga JCV007, ületanud Eesti piiri juba 08.02.
13. Eestis on sõiduki liikumist tuvastatud automaatse numbrituvastuse valvekaamerate salvestistelt 05.04.2019, 16.06.2019, 29.06.2019, 03.07.2019, 21.07.2019 ja 21.08.
14. Mitmel korral on tuvastatav, et sõiduki roolis on L. Jefremov. Kriminaalhooldusametniku ütluste kohaselt nägi ta juba Tallinnas elukoha kontrolli tehes sõidukit, mis hiljem ära põles (14.02.2019). Sellest tulenevalt kasutas L. Jefremov sõidukit juba oluliselt varem kui ta selle Mels Grupp OÜ-le omandas. Maakohus ei lugenud usutavaks L. Jefremovi väiteid selle kohta, et ta täpselt ei mäleta Leedu firmat, kellele sõiduk kuulus ja Läti firmat, kelle volikiri oli tal sõiduki kasutamiseks. Samuti puudub igasugune mõistlik põhjus või loogiline selgitus, miks pidanuks L. Jefremov olema ükskõikne tema kasutuses oleva sõiduki omandamise ja päritolu tõendavate dokumentide osas, aga ka 15 selles, et miks omandas sõiduki eelnevalt A.S. , kes sõiduki faktiline omanik ei ole kunagi olnud. Lisaks ei ole usutav, et L. Jefremov, olles ise juba mõnda aega sõiduki faktiline valdaja ja seega sõiduki eest vastutaja, ei olnud kaasatud sõiduki registreerimise protsessi algusest peale. Nimelt on L. Jefremov esitanud pärast sõiduki registreerimiseelset tehnonõuetele vastavuse kontrolli andmed Maksu- ja Tolliametile ning seejärel ise tegelenud ka sõiduki registreerimisega. Seda, et tegelikkuses oli L. Jefremov seotud ka sõiduki registreerimiseelsesse tehnonõuetele vastavuse kontrolli esitamisega, kinnitavad lisaks muule ka sideettevõtjalt saadud andmed. L. Jefremovi teadmisele ja seotusele viitab kohtu arvates seegi, et L. Jefremov tellis sõiduki süütamise. Samuti osundavad kriminaalasjas kogutud teised tõendid, et manipuleerimist võimaldavate vahenditega oli L. Jefremovil kokkupuuteid teisigi. Samuti järeldub jälitustoimingu protokollist 2, et L. Jefremov on suhelnud sõidukite doonorite teemal. Ka viitab L. Jefremovi seotusele ja teadmisele sõiduki ebaseaduslikust päritolust tema suhtlus tunnistaja Veronika Romanenkovaga (kriminaalhooldusametnik), et rääkida sõidukiga toimunud intsidendist ja avaldas arvamust, et ta võetakse vahi alla. Seda kinnitab ka kriminaalhooldusametniku poolt koostatud päevikukanne. S.K. u ütluste kohaselt arvas L. Jefremov, et teda võidakse kinni pidada ka siis, kui ta läks politseisse ülekuulamisele seoses sõiduki põlenguga 08.10.
15. Olukorras, kus L. Jefremovil ei olnud mingisugust seotust ega teadmist sõiduki ebaseaduslikust päritolust, on arusaamatu tema kartus vahistamise või kinnipidamise ees. 10.
16. L. Jefremovi ütluste kohaselt ei ole tal olnud vestlust sõiduki põlema panemisest ja tema ei ole kelleltki sõiduki süütamist tellinud. Maakohtu hinnangul ei ole need ütlused kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ja eluliselt usutavad. Tunnistaja J.B. i ütluste kohaselt on L. Jefremov talle kohtumisel 2019 suvel Tallinnas nii muuseas rääkinud, naljatades, et Land Roveri müük ei edene ja äkki paneks sõiduki põlema. L. Jefremov soovis autot müüa, et raha saada. Järgmisel korral kohtusid nad L. Jefremoviga Riias (L. Jefremov tuli BMW-ga, 5nda mudeliga). Sellel korral tulid J.B. i juurde lõbusad sellid, kes võisid müüa ebaseadusliku päritoluga autode varuosi ja tõid talle müügiks auto veljed. L. Jefremov nii tutvuski nendega – pealik oli Arvild. J.B. ütles, et tegemist on julgete sellidega ja L. Jefremov oli huvitatud, et kui nad kuskilt midagi saavad, siis need ettepanekud läbi vaadata. L. Jefremov ja Arvild vestlesid omavahel nii, et J.B. it juures ei olnud. L. Jefremovil ja J.B. il oli ka juttu sellest, et L. Jefremov peaks saama sõidukiga seoses ka kindlustusraha. 10.
17. Kogutud tõendid osundavad sellele, et L. Jefremov on enne Läti Vabariiki minemist 20.09.2019 viibinud öisel ajal Tartu politseijaoskonna lähistel, kus asus sõiduk Land Rover Range Rover. Seejuures on L. Jefremov liikunud BMW-ga registreerimismärgiga XXX . Sõiduk on tagasi Eestisse tulnud Ikla kaudu 20.09.2019 kell 21.41.25 ning Eestis sõitnud suunaga Tallinna poole. L. Jefremovi abonentnumbri kui ka BMW 520D, registreerimismärgiga XXX liikumine kattub. Sellest järelduvalt käis L. Jefremov 19.09.2019 Tartus ning suundus sealt edasi Valga kaudu 20.09.2019 Läti Vabariiki. Samal kuupäeval tuli L. Jefremov Eestisse tagasi juba Ikla piiripunkti kaudu. Eeltoodud tõendeid kogumis arvestades järeldub, et ühel varasemal kohtumisel suve alguses on tunnistaja J.B. i ja L. Jefremovi vahel olnud vestlus, kus L. Jefremov mainib või naljatleb Land Roveri põlema panemisest. 20.09.2019 on L. Jefremov kohtunud Riias J.B. iga ja tema vahendusel või juuresolekul on ta sel ajal tutvunud ka „lõbusate ja julgete sellidega“, kes võivad äritseda ebaseaduslike autode varuosadega, ning vestelnud nende pealikuga ilma J.B. i juuresolekuta. Tunnistaja teada mingile kokkuleppele saadi, aga täpselt ei tea, mida L. Jefremov ostis. Küll on aga tunnistajale L. Jefremov rääkinud sõidukist saadavast kindlustusrahast. 16 Ka on L. Jefremov kriminaalhooldusametnikule avaldnud pärast sõiduki põlemist registreerimisel, et nii julgeid inimesi, kes võiksid politseiparklas kaamerate all asuva sõiduki põlema panna, Eestis ei ole. 10.
18. J.B. i ütluste kohaselt käis ta septembris 2019 Eestis autot vastu võtmas (sõber tõi auto Peterburist). Ta oli koos autojuhiga ja käis siis hotellis Kambja. Läti ametivõimudelt saadud informatsiooni kohaselt on ajavahemikul 08.01.2018 kuni 18.10.2019 J.B. il olnud sõiduk BMW X
19. Seda, et 22.09.2019 kuni 23.09.2019 on J.B. kasutanud sõidukit BMW X5, registreerimismärgiga XXX kinnitab 13.07.2020 koostatud vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt on BMW X5 sisenenud Eestisse Valga piiripunkti kaudu 22.09.2019 kell 19.45.42 ja lahkunud sama piiripunkti kaudu 23.09.2019 kell 05.22.
20. Samuti kinnitab J.B. i liikumisi Eestis sõidukiga BMW X5, registreerimismärgiga XXX , sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, mille järgi viibis J.B. 22.09.2019 kell 22.33 kuni 23.09.2019 kell 04.16 Eesti erinevate piirkondade mobiilsidemastide levialas, sh mobiilsidemasti levialas, kus asub Kambja hotell. Viimane on L. Jefremovi ütlustest järelduvalt seotud L. Jefremoviga. Ajal, kui J.B. Eestis viibib (alates 22.09.2019 õhtust), on L. Jefremov kogutud tõendite kohaselt juba Eestist lahkunud ja viibib välisriigis. Nimelt nähtub, et 22.09.2019 varahommikul on L. Jefremov lahkunud Eestist Lätti (sealt Venemaale, Gruusiasse, tagasi Venemaale ja Lätti) ja tagasi tulnud 01.10.
21. 17.07.2020 koostatud vaatlusprotokolli kohaselt on Eesti teede automaatse numbrituvastuse valvekaamerate väljavõttete järgi BMW X5, registreerimismärgiga XXX , sõitnud 21.09.2019 kell 21.57.44 Tallinnas, Järvevana teel. 22.09.2019 kell 03.55.06 liigub sõiduk Märjamaal, 22.09.2019 kell 05.06.00 Ares. Maksu- ja Tolliameti automaatse numbrituvastussüsteemi väljavõtete järgi on sõiduk ületanud 22.09.2019 kell 05.42.40 Eesti-Läti piiri Ikla kaudu. 22.09.2019 kell 12.40.27 on sõiduk ületanud Läti-Vene piiri ja taaskord 30.09.2019 kell 19.29.
22. 01.10.2019 kell 14.04.10 on sõiduk ületanud Eesti-Läti piiri Valga kaudu. Vaidlust ei ole selles, et eelkirjeldatud aegadel on sõiduki BMW X5, registreerimismärgiga XXX , kasutajaks olnud L. Jefremov. Seda kinnitavad ka kirjalikud tõendid. Europoli andmetest nähtuvalt on L. Jefremov ja A.K. ületanud 26.09.2019 kell 00.20 VeneGruusia piiri, sõidukiga BMW X5, registreerimismärgiga XXX , ning on lahkunud Gruusiast Venemaale 28.09.2019 kell 19.
23. 10.
24. Maakohus leiab, et usaldusväärseteks ei saa pidada L. Jefremovi poolt avaldatud asjaolusid välismaal viibimise kohta sellel ajal, kui Land Rover Range Rover politseiparklas süüdati, kuna need ei ole kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ega eluliselt usutavad. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et L. Jefremov ise viibis välismaal ajal, kui politseiparklas sõiduk süüdati. Samas on L. Jefremov erinevatel aegadel väljendanud erinevaid asjaolusid selle kohta, millises riigis ta parasjagu viibis ja millistel põhjustel. Kuna L. Jefremov oli alates märtsist 2018 kuni juulini 2020 kriminaalhooldusalune (seoses Tartu Maakohtu 28.07.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6063 mõistetud karistusega), tuli tal Eestist lahkumiseks igal korral taotleda kriminaalhooldusametniku luba. Maakohus analüüsis kriminaalhooldusametnikule esitatud taotlusi riigist lahekumiseks, menetleja S.K. uga süüdistatava kirjavahetust, L. Jefremovi maakohtus antud ütlusi, tunnistaja Tamara Jefremova ütlusi ning järeldas eelnevast, et L. Jefremovi selgitused välisriikides viibimise asjaolude kohta on erinevatel aegadel olnud erinevad. See omakorda annab põhjust olla veendunud, et L. Jefremovi selgitused on kujunenud vastavalt sellele, kuidas on L. Jefremovi jaoks olnud kasulikum ja vajalikum. Ilmselgelt on L. Jefremov soovinud varjata välisriike, kus ta viibinud on ja nendes viibimise tegelikke põhjuseid. Sealjuures on eluliselt usutav, et L. Jefremovil oli 17 tekkinud vajadus viibida välisriigis kauem kui kriminaalhooldusametnik oli talle vastava loa andnud (s.o kauem kui 23.09.2019), põhjusel, et Land Rover süütamine ei olnud veel toimunud. Samas vajas L. Jefremov süütamise ajaks kindlat alibit, mis välistaks tema kahtlustamise süütamises osalemisest ja sellest teadmisest. Kindel võimalus selleks oli jätta mulje keerulisest operatsioonist, mis vajas pikemat taastumisaega. Siiski ei saanud L. Jefremov selle versiooni juurde jääda, kuna tema elukoha läbiotsimisel ära võetud sülearvutist leiti 28.09.2019 Gruusias tehtud fotod, s.o ajal, kui L. Jefremov pidi tegelikkuses olema Eestis või Venemaal taastusravil. 10.
25. Maakohtu hinnangul viitavad ka kindlustuslepingu sõlmimisega seotud asjaolud (ennekõike kindlustuslepingu sõlmimise aeg ja liik) sellele, et L. Jefremov oli kursis ja teadlik sõiduki süütamisest, st ise tellis selle. Kriminaalasjas koostatud õiendi kohaselt ei olnud sõiduki suhtes sõlmitud kohustuslikku liikluskindlustuse poliisi, seega maanteeameti andmetel ei olnud sõiduk liiklusesse lubatud. 09.07.2020 koostatud vaatlusprotokollist (kus on vaadeldud L. Jefremovi ja erinevate kindlustusandjate töötajate vahelisi telefonikõnesid ning L. Jefremovi poolt saadetud e-kirja) järelduvalt on L. Jefremovi eesmärgiks olnud sõlmida kindlustusleping võimalikult odavalt. Kohustuslik liikluskindlustus on sõidukile olnud kallis, kuna sõiduk on osalenud avariis kevadel
26. Selleks, et saada kindlustust odavama hinnaga, ei ole L. Jefremov soovinud ärandamise vastu kindlustuskaitset, kuna ta on ka kindel, et tema sõidukeid ei ärandata. Kaskokindlustus on Land Rover Range Roverile sõlmitud 18.09.2019, s.o mõned päevad enne sõiduki süütamist ja L. Jefremovi Eestist lahkumist. Kui L. Jefremovi eesmärgiks oleks olnud sõlmida sõidukile kindlustus tõepoolest eesmärgiga tagada, et politseiparklas sõidukiga midagi ei juhtuks, pidanuks L. Jefremov sõlmima kindlustuslepingu juba oluliselt varem. Kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad, et informatsioon selle kohta, et sõiduk on teisaldatud politseiparklasse jõudis L. Jefremovini juba 06.09.
27. Eesti numbrimärgid sai L. Jefremov sõidukile 04.09.2019, kui sõiduk Maanteeametis registreeriti. Seega oleks saanud L. Jefremov sõidukile kindlustuslepingut sõlmida vähemasti alates 04.09.2019, kuid mingil põhjusel tegi ta seda alles 18.09.
28. L. Jefremovi enda ütlustest nähtuvalt tegi ta erinevatesse kindlustusfirmadesse päringud kindlustuste kohta juba mitu nädalat tagasi. Maakohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et siis jõuti lepingu sõlmimiseni kindlustusettevõtete tegevuse tõttu alles 18.09.
29. Samas jääb arusaamatuks, mil viisil pidanuks 12 päeva hiljem sõlmitud kindlustusleping kaitsema sõidukit võimalike politsei poolsete kuritarvituste eest. Esiteks puudus Levan Jefremovil ülevaade, millises seisukorras oli sõiduk kindlustuslepingut sõlmides. Teiseks ei kohaldu kindlustusleping tagasiulatuvalt kahjustustele, mis on tekkinud enne kindlustuslepingu sõlmimist. Seega poleks kindlustusleping täitnud L. Jefremovi eesmärki. Kohtule on esitatud mitmeid teisi If P&C Insurance AS-iga sõlmitud kaskokindlustuse poliise, mis siiski erinevad kindlustuslepingust, mis Mels Grupp OÜ on sõlminud Land Rover Range Roveri suhtes. Nimelt nähtub, et Land Rover kindlustuspoliisis on sõidukil kindlustuskaitse varguse ja röövimise vastu olemas. Eelnevast järeldas maakohus, et kindlustuslepingu sõlmimise eesmärgiks oli sõiduki põlemise tulemusena rahalise kasu saamine. Seda, et sõiduki hävimise tulemusena soovib L. Jefremov saada kindlustushüvitist, kinnitavad ka J.B. i ja tunnistaja U. e ütlused, aga ka asjaolu, et L. Jefremov on pöördunud kahjuteatega kindlustuse poole. 10.
30. Maakohtu hinnangul kinnitab L. Jefremovi seotust ebaseadusliku päritolu sõidukiga (Land Rover Range Rover) ka kriminaalmenetluse raames kogutud kaudsed tõendid. Näiteks L. Jefremovi elukoha läbiotsimisel on leitud ja kaasa võetud 3 sõiduki VIN-koodi kleepsu, s.o Porsche Ag XXXXXX, mis on süüdistatava sõnul informatiivsed koopiad, kuid milline selgitus 18 ei ühti jälitustoimingu protokollis 2 kajastatud telefonikõne sisuga L. Jefremovi ja tundmatu isiku vahel, milles räägitakse, kuidas valmistatavad kleebised peaksid olema „maksimaalselt originaalilähedased“ ja on vaja teha nii, et „peale kleepides jääks nii, et poleks näha olnud, et selle all oli veel midagi kleebitud“. Samas on leitud kleebistel märgitud sõiduk ja VIN-koodi number, mis on olnud juba varasemalt politsei poolt kontrollitud ning manipulatsioonitunnuseid ekspertiisiakti nr 20E-LT0020 kohaselt ei tuvastatud, sõiduk on registeeritud, kuid on viitavad tõendid sellele, et ettevalmistavaid tegevusi on L. Jefremov teinud ja selleks vajalikke esemeid on L. Jefremovi valdusest leitud. Lisaks on L. Jefremovi kasutuses olnud sõiduki BMW X5, registreerimismärgiga XXX , läbiotsimisel leitud ja ära võetud OBD- seade, kiibid, BMW logoga võtmed ja sõiduki võti. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on kriminaalasja raames teostatud ka sõiduki BMW X5, registreerimismärgiga XXX , suhtes ekspertiis, kuna Maanteeametile esitatud dokumentide järgi on sõiduk pärit Itaaliast, kuid registreerimisandmete kohaselt on sõiduki kohta andmed üksnes Saksamaal. Ekspertiisiakti nr 20E-LT0054 kohaselt ei tuvastatud aga eelnimetatud sõidukil tehasetähise muutmisele viitavaid tunnuseid ega remonditunnuseid, samuti ei esinenud võltsimistunnuseid sõiduauto mootoril. Kuigi tegemist on tõepoolest seadusliku seadmega, on oluline, et seadeldis võimaldab programmeerida sõidukite võtmeid ka ebaseaduslikel eesmärkidel. Seda, et L. Jefremov plaanis seadet ise ka reaalsete võtmete valmistamiseks kasutada, kinnitavad tema ütlused. Samuti on tähelepanuväärne, et L. Jefremov on varasemalt süüdi tunnistatud sõidukite vargustes, sõidukiga seotud kelmuses ja sõiduki müügilepingu võltsimises (Tartu Maakohtu 28.07.2017 otsus kriminaalasjas nr 1-17-6063). Maakohtu hinnangul kinnitavad kaudsed tõendid ka seda, et L. Jefremov on seotud pettuslike tegudega ja sõidukitega, mille puhul on alust kahtlustada, et tegemist on ebaseaduslikel eesmärkidel kasutatavate sõidukitega. 04.11.2020 koostatud vaatlusprotokolli kohaselt on L. Jefremovi kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefonist leitud fotofailid kohtumäärusest, mida reaalselt ei eksisteeri. L. Jefremovi ütluste kohaselt saadeti talle see kohtumäärus anonüümse kirjana tema elukoha aadressile. Ta tegi dokumendist fotod, kuna politsei võttis temalt selle auto ära 2 kuud tagasi ja ta viskas originaaldokumendi ära. L. Jefremovi hinnangul oli tegemist provokatsiooniga tema vastu. Maakohtu hinnangul ei ole L. Jefremovi ütlused selles osas eluliselt usutavad. Kuigi L. Jefremov on leidnud, et tegemist on provokatsiooniga tema vastu, ei ole ta kohtus ütlusi andes suutnud selgitada, mis täpsemalt selles kohtumääruses tema jaoks provokatiivset oli. Ei ole usutav, et L. Jefremov võttis saadud kohtumäärust sedavõrd tõsiselt ja isiklikult, et hakkas kohtumäärust hävitama ning omal algatusel nn uurimist läbi viima. Selle asemel, et pöörduda õiguskaitseasutuste poole, sh väidetava kohtumääruse teinud kohtu poole, või advokaadi poole rääkis L. Jefremov enda sõnul sellest olukorrast kõikidele oma tuttavatele ja läks Lätti asja uurima. Selline L. Jefremovi tegevus on täiesti arusaamatu. Samuti on L. Jefremov andnud erinevaid selgitusi selle kohta, kuidas on kohtumäärus tema mobiiltelefoni saanud. 10.
31. Maakohtu hinnangul on kogutud tõenditega veenvalt tuvastatud, et L. Jefremov on toime pannud tõendi kõrvaldamise, s.o tellinud politseiparklas asunud Land Rover süütamise, mis reaalselt ka täide viidi, eesmärgiga takistada kriminaalmenetluse raames tõendamiseseme asjaolude tuvastamist, s.o seda, kas sõidukil esinevad manipuleerimistunnused või mitte. L. Jefremovi tegevuse eesmärgiks oli hävitada kuriteojälgedele viitav sõiduk ja motiiviks asjaolu, et uus kriminaalmenetlus ning võimalik süüditunnistamine oleks võinud kaasa tuua varasemalt mõistetud karistuse täitmisele pööramise. Nimelt on L. Jefremov süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 28.07.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6063 ja talle on mõistetud 19 karistuseks vangistus, mis jäeti osaliselt

§ 74alusel täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga.

Seega ajal, kui Land Rover politseiparklasse teisaldati, oli L. Jefremovil kohtuotsusega määratud katseaeg, mille tõttu tuli tal alluda ka kriminaalhooldusele. 11. Maakohus on seisukohal, et L. Jefremov on kuriteo toime pannud kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

Politsei- ja Piirivalveameti valduses olnud sõiduki süütamise tellimisega seadis L. Jefremov eesmärgiks kõrvaldada oluline tõend kriminaalmenetluses, mille esemeks oli manipuleerimiskahtlusega Land Rover päritolu kindlakstegemine. L. Jefremov oli täielikult teadlik, et sõiduki hävimisel ei ole võimalik tagantjärgi tuvastada, et sõidukil on võltsitud tehasetähised. Seda, et nimetatud eesmärk oli realistlik, kinnitab ka ekspertiisiakt. Sõiduki hävitamine (ennekõike sõiduki identifitseerimist võimaldavate tunnuste kahjustamine või hävitamine) oli vajalik selleks, et vältida võimalust, et L. Jefremovile mõistetud karistus pööratakse täitmisele. 12. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 13. L. Jefremovi eelkirjeldatud tegevust on võimalik omistada Mels Grupp OÜ-le

§ 14lg 1 alusel.

Äriregistri väljatrüki kohaselt on alates 31.08.2011 Mels Grupp OÜ juhatuse liikmeks L. Jefremov. L. Jefremovi ütluste kohaselt tegeleb Mels Grupp OÜ alates 2018 üksnes autode ostu ja müügiga. Land Rover kuulus Mels Grupp OÜ-le. Vaidlust ei ole ka selles, et L. Jefremovil Mels Grupp OÜ juhatuse liikmena oli pädevus ja võimalus J.B. idilise isiku huvides tehtavaid otsustusi mõjutada. L. Jefremovi enda ütluste kohaselt ei ole ta eristanud enda või J.B. idilise isikute poolt tehtavat. Sellest tulenevalt on kuritegu toime pandud Mels Grupp OÜ juhatuse liikme poolt ja J.B. idilise isiku huvides. Seega on tuvastatud, et Mels Grupp OÜ on toime pannud

§ 316lg-s 2 sätestatud kuriteo.

14. Maakohtu seisukoht L. Jefremovile esitatud süüdistuses

§ 212

lg 1 järgi ja Mels Grupp OÜ-le esitatud süüdistuses

§ 212lg 2 järgi.

14.

1. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et L. Jefremov sõlmis 18.09.2019 Mels Grupp OÜ nimelt kindlustuslepingu If P&C Insurance AS-iga sõidukile Land Rover Range Rover, registreerimismärgiga XXX . 09.07.2020 koostatud vaatlusprotokolli kohaselt on L. Jefremov võtnud 16.09.2019 ühendust mitmete kindlustust pakkuvate äriühingutega – BTA, If – ja küsinud pakkumisi nii liikluskindlustuse, kui ka kaskokindlustuste kohta. Liikluskindlustuse pakkumised sõidukile on olnud kallid, kuna sõiduk on osalenud aprillis 2019 avariis. Selleks, et kaskokindlustust saada odavamalt, on palunud L. Jefremov pakkumist ilma ärandamise kindlustuskaitseta. Kindlustuspoliisi nr 3X2012003292297 kohaselt on Land Rover suhtes kehtiv superkaskokindlustus perioodiks 18.09.2019 kuni 17.09.
2. Kindlustuskaitse alla kuulus ka tulekahju. Esimese osamakse kohta on esitatud arve nr
3. Maakohus on tuvastanud, et sõiduki Land Rover Range Rover süütamise on tellinud L. Jefremov ja L. Jefremov on oma tegevusega esile kutsunud kindlustusjuhtumi, st rikkunud kindlustusandjaga sõlmitud lepingut. 14.
4. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et 16.10.2019 esitas L. Jefremov Mels Grupp OÜ nimel If P&C Insurance AS-ile kahjuteate. L. Jefremovi ütluste kohaselt pöördus ta kindlustuse poole pärast seda, kui ta oli käinud politseis ülekuulamisel. Kahjuteate kohaselt on Levan Jefremov pöördunud kindlustuse poole 16.10.2019 kell 15.29 ja teatanud, et politseiparklas läks 20 sõiduk põlema. Sõiduk oli politseiparklasse teisaldatud anonüümse kõne peale. Muud infot tal ei ole. L. Jefremovi ütlustest nähtuvalt sai ta kindlustuselt vastuseks, et kuna sündmus juhtus politseiparklas, siis vastutust selle eest kannab ka politsei. Seega reaalselt L. Jefremovile sõiduki põlemise eest kindlustushüvitist välja makstud ei ole. 14.
5. L. Jefremovi tegevuse eesmärgiks oli kindlustushüvitise saamine. Seda kinnitab ennekõike asjaolu, et L. Jefremov sõlmis Mels Grupp OÜ nimel just kaskokindlustuse ja seda politseiparklas (s.o kasutusest väljas oleva) asuva sõiduki suhtes. Kogutud tõendid ei kinnita, et L. Jefremov oleks kindlustusandjat teavitanud sõiduki asukohast ja põhjustest, miks sõiduk politseiparklas asus. 09.07.2019 koostatud vaatlusprotokolli kohaselt on L. Jefremov selgitanud kindlustusandjale, et ta on just sõiduki arvele võtnud ja sõiduk seisab veel parklas. Pärast seda kui kindlustusleping on sõlmitud ja kindlustusandja soovib sõidukist fotosid, kirjutab L. Jefremov e-kirja, millest nähtub, et tema ise viibib Tallinnas ja sõiduk on Tartus parklas ning ta proovib teha fotosid, kuid saadab kindlustusandjale hetkel need fotod sõidukist, mis tal telefonis olemas olid. Fotode failinimesid arvestades on need tehtud märtsis, juunis ja augustis
6. Kusjuures fotodel puudub sõiduki registreerimismärk. Ka hiljem ei ole L. Jefremov kindlustusandjale uuemaid fotosid sõidukist saatnud. On arusaamatu, miks L. Jefremov kindlustusandjale seda ei avaldanud, vaid jättis mulje, et sõiduk on teises linnas parklas ja tal puudub lihtsalt võimalus fotode tegemiseks, kuna ta ise viibib teises linnas. 14.
7. Maakohtu arvates on oluline seegi, et sõiduki suhtes ei olnud sõlmitud kohustuslikku liikluskindlustuse poliisi. Maanteeameti andmetel ei olnud sõiduk liiklusesse lubatud. Sellest järelduvalt ei olnud L. Jefremovil plaanis sõidukiga liikluses osaleda (mida ta ei oleks saanud teha ainuüksi seetõttu, et sõiduk asub politsei valduses). L. Jefremovi jaoks oli oluline, et sõiduki suhtes saaks kindlustusleping sõlmitud ning varjas ta andmeid, mis oleksid võinud kindlustusandja valmidust lepingu sõlmimiseks mõjutada, s.o seda, et tegemist on sõidukiga, mis on politseiparklas. Kuna L. Jefremov tellis politseiparklas asuva kindlustatud sõiduki hävitamise (s.o süütamise), oli tema kindlaks eesmärgiks ka kindlustushüvitise saamine. Seega on veenvalt tuvastatud, et L. Jefremov kutsus esile kindlustusjuhtumi, s.o sõiduki kahjustamise tulekahju tulemusena, eesmärgiga saada kindlustusjuhtumi tõttu kindlustushüvitist. 14.
8. L. Jefremov on kuriteo toime pannud kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

Politsei- ja Piirivalveameti valduses olnud sõiduki süütamise tellimisega seadis L. Jefremov eesmärgiks kindlustusandjalt hüvitise saamise. Sealjuures oli L. Jefremov teadlik, et kindlustusandjal tuleb hüvitada üksnes selline kahju, mis on tekkinud lepingus kokku lepitud riskide realiseerumisel (nt tulekahju). L. Jefremov teadis, et süütamise tellimisega kutsub ta esile kindlustusjuhtumi, mis hüvitamisele ei kuulu ja seda ta ka tahtis. Ebaõigete andmete esitamise eesmärgiks oli kindlustusandjalt kahju hüvitise saamine sõiduki põlemise eest, mille oli korraldanud L. Jefremov ise. 15. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 16. L. Jefremovi eelkirjeldatud tegevust on võimalik omistada Mels Grupp OÜ-le

§ 14

lg 1 alusel ja seda põhjendustel, mida maakohus käsitles osaühingu süüküsimuse puhul

§ 316lg 2 järgi.

Seega on tuvastatud, et Mels Grupp OÜ on toime pannud

§ 212lg-s 2 sätestatud kuriteo.

1. Maakohtu seisukoht karistuste osas. 17.
2. L. Jefremovi süü suuruse hindamisel

§ 263lg 1 p 1 järgse kuriteo puhul tuleb arvestada, et L.

Jefremov kasutas V.M. suhtes vägivalda sellise intensiivsusega, mis ei 21 tekitanud viimasele tervisekahjustust, vaid põhjustas üksnes füüsilist valu. Oluline on seegi, et konfliktsituatsiooni tekkimisel omas käivitavat rolli ka kannatanu enda ebakohane käitumine. Käesolevaks ajaks on L. Jefremov ja V.M. erimeelsused selgeks rääkinud ning ära leppinud. Samas kasutas L. Jefremov vägivalda sellisel ajal ja kohas, mis tõi endaga kaasa mitte üksnes ühe-kahe, vaid enamate asjassepuutumatute isikute häirimise. 17.2. L. Jefremovi ja Mels Grupp OÜ süü suuruse määratlemisel

§ 316

ja § 212 järgi arvestas maakohus, et kuritegude toimepanemise aega, kohta ja viisi. Manipuleerimiskahtluse tõttu oli Land Rover toimetatud politseiparklasse, kus toimus ka sõiduki süütamine. Sõiduk on L. Jefremovi tellimusel süüdatud öisel ajal, süütamiseks tuli politseiparklasse ligipääs saada, mida tehti piirdeaias oleva augu kaudu. On oluline, et sõiduki süütamise tulemusena ei realiseerunud eesmärk, mida saavutada taheti, kuid seda politsei õigeaegse sekkumise tõttu, st sõiduki õigeaegse kustutamise tulemusena oli kriminaalmenetluse raames siiski võimalik menetluse jaoks olulisi asjaolusid kindlaks teha (tuvastati, et sõidukil on ebaõige tehasetähis). Reaalselt sai kahjustatud üksnes vara – Land Rover ja selle kõrval olnud mootorsaan ning aed. Kellegi tervis õigeaegse sekkumise tõttu ohustatud ei olnud. Samuti ei realiseerunud eesmärk saada kindlustushüvitist, kuna kindlustusandja keeldus hüvitise maksmisest. 17.3. Maakohus karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Kohtus väljendas L. Jefremov toimepandu pärast küll kahetsust, kuid üksnes sellest küljest, et aset leidnud situatsioon on pöördunud temavastaseks süüdistuseks, mida maakohus puhtsüdamliku kahetsusena ei arvestanud 17.4. Mels Grupp OÜ on varem kriminaalkorras karistamata, L. Jefremovil on 1 kehtiv kriminaalkaristus. Tartu Maakohtu 28.07.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6063 tunnistati teiste hulgas L. Jefremov süüdi

§ 209

lg 2 p-de 4, 5, § 344 lg 1, § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 ja § 184 lg 2 p 1 järgi ning talle mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Mõistetud karistusest määrati kohesele ärakandmisele 1 aasta vangistust ja ülejäänud karistus jäeti

§ 74alusel tingimuslikult täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga.

Seega on etteheidetavad kuriteod toime pandud katseajal. Samuti rikkus L. Jefremov katseajal määratud kohustust saada kriminaalhooldusametniku eelnev luba Eestist lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Seega on L. Jefremov isik, kes kaldub ükskõikselt ja hoolimatult suhtuma talle varasemalt mõistetud karistustesse, aga ka õiguskorda ja kaasinimeste õigustesse üldiselt. L. Jefremov on omaks võtnud kuritegelikud käitumis- ja mõtteviisid ning õigusvastane käitumine on tema jaoks saanud tavapäraseks. Reegleid on L. Jefremov jätkuvalt eiranud ka kinnipidamisasutuses, kui ta on lisapiirangute kohaldamisele vaatamata leidnud võimalusi, et suhelda D.M. iga, s.o isikuga, kellel L. Jefremovil tegelikult puudus õigus suhelda. L. Jefremovi suhtumine oma teosse ebausaldusväärseid ja ennastõigustavaid ütlusi arvestades näitab, et ta ei ole senini täielikult aru saanud toimepandust ega mõistnud selle tagajärgi. Selline suhtumine tõstab aga oluliselt riski, et L. Jefremov jääb jätkuvalt samasuguseid käitumismustreid kordama. Jälitustoiminguprotokolliga on leidnud kinnitust, et süüdistatav on on ettearvamatu ja kergesti ärrituv inimene. Küll maakohtule esitatud andmetest järelduvalt ei ole L. Jefremovi tervislik seisund hea. 17.5. L. Jefremovi puhul on põhjendatud mõista vangistus

§ 263

lg 1 p 1 järgi sanktsiooni alammäära lähedasena, s.o 6 kuud vangistust,

§ 316

lg 1 ja § 212 lg 1 järgi sanktsiooni keskmises määras, s.o 2 aastat 6 kuud vangistust. Sellises määras karistused täidavad käesoleval juhul ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke. Lisaks tuleb mõista liitkaristused

§ 64

lg 1 ja § 65 lg 2 alusel.

§ 68lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka lugeda ka L.

Jefremovi eelvangistuses viibitud aeg alates 07.09.

1. Tõkend vahistamine tühistakse kohtuotsuse jõustumisel. 22 17.
2. Mels Grupp OÜ-le on eeltoodud asjaolusid arvestades põhjendatud mõista

§ 316

lg 2 ja § 212 lg 2 järgi rahaline karistus alammäära lähedasena, s.o 6000 eurot.

§ 64lg 1 alusel tuleb mõista Mels Grupp OÜ-le mõista liitkaristus.

1. Maakohtu seisukoht kaitsja taotluse osas L. Jefremovile süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks. 18.
2. Kaitsja esitas enne kohtuliku uurimise lõppu kohtule taotluse L. Jefremovile süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks SKHS § 4, § 5 lg 1 p 1 ja 2, § 7 lg 1, § 9, § 11 lg-te 1-4, § 18 lg 1 järgi alusetu kinnipidamise eest, alusetult seatud vahistatu suhtluspiirangute eest, õigusvastaste suhtluspiirangute eest kaitsjaga ning kaitsja kõnede ebaseadusliku pealtkuulamise ja lindistamise eest. 18.
3. L. Jefremovi kaitsja on kohtule esitanud taotlused seega õigeaegselt, kuid taotlused alusetu kinnipidamise, alusetult seatud suhtluspiirangute ning väidetava sõnumisaladuse rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuna L. Jefremovi suhtes tuleb teha süüdimõistev otsus, ei esine SKHS § 5 lg 1 p-s 1 ja 2 toodud aluseid vahistamise ja kahtlustatavana kinnipidamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. L. Jefremov on käesolevas kriminaalmenetluses kinni peetud ja vahistatud kooskõlas KrMS § 217 ja § 130-
4. Lisaks on kohus järginud KrMS § 275 lg 2 ning kontrollinud omal algatusel vähemalt ühe korra kuue kuu jooksul L. Jefremovi vahistuse põhjendatust. Samuti puudub ka SKHS § 5 lg 4 toodud kahju hüvitamise alus, kuna käesoleva kohtuotsusega mõistab kohus L. Jefremovile karistuse, mis ületab tema senist vahi all viibitud aega oluliselt. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et L. Jefremovi suhtes kohaldatud lisapiirangutest tingituna või selle tõttu oleks samuti esinenud SKHS § 7 lg 1 nimetatud kahju hüvitamise alus – menetleja poolt menetlusõiguse süülise rikkumisega isikule kahju tekitamine. Lisapiiranguid on kohaldatud seaduses sätestatut järgides, põhjendatust on kontrollinud nii maa- kui ka ringkonnakohus ning maakohus tühistas L. Jefremovile kohaldatud lisapiirangud viivitamatult, kui olid üle kuulatud kõik isikulised tõendiallikad ja oli ära langenud vajadus lisapiirangute edasise rakendamise järele. Kriminaalasja materjalid kaitsja kõnede pealtkuulamist ei kinnita. Seega ei saa selles osas mingil juhul esineda SKHS § 7 lg 1 sätestatud kahju hüvitamise alust. Kriminaalasjas esitatud jälitusprotokolli kohaselt on salaja pealt kuulatud ja salvestatud üksnes L. Jefremovi kambris toimuvat, mitte L. Jefremovi telefonivestlusi kaitsjaga. Oluline on, et teostatud jälitustoimingu käigus on pealt kuulatud ja salvestatud üksnes L. Jefremovi poolt räägitut – seda, mida rääkis kaitsja, pealt ei kuulatud ega salvestatud. 18.
5. Maakohus leiab, et kaitsja taotlus L. Jefremovil tekkinud kahju osas seoses sellega, et Tartu Vangla ei võimaldanud tal oma kaitsjaga ühendust võtta tema poolt soovitud aegadel, tuleb jätta läbi vaatamata. Vaidlust ei ole selles, et Tartu Halduskohtu 15.10.2021 otsusega haldusasjas nr 3-21-553 on tunnistatud õigusvastaseks Tartu Vangla tegevusetus, mille tulemusena ei tagatud L. Jefremovile võimalust helistada oma kaitsjale, kuid see tegevus on omistatav vanglale ning lähtudes RVastS-s sätestatust tuleb taotlus või kaebus esitada vastavalt kahju tekitanud haldusorganile või halduskohtule. Apellatsioonid
6. Tartu Maakohtu 16.12.2021 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistavate L. Jefremovi ja Mels Grupp OÜ kaitsja vandeadvokaadi abi Anu Toomemägi, kes taotleb: - kuulata kohtuistungil üle tunnistajana M.S. ; 23 - nõuda välja jälitustoimik ja kontrollida jälitusloa taotluste JT4191/2020, JT4045/2020 ja jälitusloa pikendamise taotluse nr JT4440/2020 põhjendusi ja nende alusel välja antud Tartu Maakohtu määruste nr KM9662/2020, KM9295/2020 ja KM10239/2020 põhjendatust ja seaduslikkust; - kontrollida 26.09.2019 ja 15.06.2020 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri välja antud sideettevõtjalt andmete nõudmise lubade põhjendatust ja seaduslikkust; - arvestada kohtuotsuse tegemisel kannatanu V.M. , tunnistajate T.J. , J.B. i, A.S. , A.K. i, D.B. i ja süüdistatav L. Jefremovi kohtus antud ütlustega täies ulatuses; - jätta tõendikogumist välja CD plaat, millel on videosalvestis 17.06.2020 Tallinnas Rävala pst 7 V.M. ja L. Jefremovi vahel juhtunust ning selle kohta koostatud 17.06.2020 vaatlusprotokoll; - jätta tõendikogumist välja 17.06.2020 häirekeskusse tehtud kõned ja nende kohta koostatud 23.06.2020 vaatlusprotokoll; - jätta tõendikogumist välja DVD plaat 03.03.2020 vaatlusprotokolli juurde, millel on Valga politseijaoskonna turvakaamera salvestis 22.02.2020 ajavahemikul kell 14-16; - jätta tõendikogumist välja CD plaat ekspertiisiakti nr 20E-IA0008 juurde; - jätta tõendikogumist välja õiend väidetavalt Leedu Vabariigi ametivõimudelt saadud info kohta ning Gibraltari ametivõimudelt saadud info kohta; - tühistada maakohtu otsus L. Jefremovi süüditunnistamises

§ 263

lg 1 p 1, § 316 lg 1 ja § 212 lg 1 ning Mels Grupp OÜ süüditunnistamises

§ 316

lg 2 ja § 212 lg 2 alusel, samuti menetluskulude süüdistatavate kanda jätmises; - mõista L. Jefremov ja Mels Grupp OÜ neile esitatud süüdistustes õigeks ja jätta kõik menetluskulud Eesti Vabariigi kanda ning samuti rahuldada kaitsja taotlus L. Jefremovile süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks. Alternatiivselt taotleb kaitsja tühistada maakohtu otsus ja mõista L. Jefremov õigeks

§ 263lg 1 p 1 järgi ning L.

Jefremov ja Mels Grupp OÜ õigeks neile esitatud süüdistuses

§ 316lg 1 ja 2 järgi ning kvalifitseerida L.

Jefremovile esitatud süüdistus

§ 212

lg 1 järgi ümber

§ 212

lg 1-

§ 26

lg 1 järgi ning Mels Grupp OÜ-le esitatud süüdistus

§ 212

lg 2 järgi kvalifitseerida ümber

§ 212

lg 2-

§ 26lg 1 järgi või kergendada oluliselt L.

Jefremovile ja Mels Grupp OÜ-le mõistetud karistusi. Olenemata kohtuotsuse resolutsioonist süüdistuse osas, tagastada L. Jefremovile tema elukohas XXX toimunud läbiotsimisel leitud ja ära võetud piip ja grinder ning kolm sõiduki Porshe Ag XXXXXX kleepsu ning OÜ-le Mels Grupp Land Rover Range Rover registreerimismärgiga XXX , mis asub politseiparklas. Juhul, kui apellatsioonimenetluses ei ole maakohtu rikkumisi võimalik kõrvaldada, siis saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. 19.

1. Vaidlustatav kohtuotsus on ebaseaduslik, sest maakohus on selle tegemisel oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusnorme. Nii on kohtuotsuses tõendite käsitlus tegelikkusele mittevastav ja sisaldab moonutusi, sh on arvestatud lubamatute tõenditega. Kaitsjal on kahtlus, et ka jälitusload ei ole piisava põhjendatuse astmega ja nende alusel saadud tõendid ei pruugi olla seaduslikud ja seetõttu lubatavad. Lisaks on otsuses käsitletud prokuröri poolt esitatud ja nn modus operandit tõendavaid tõendeid, mil puudub süüdistusega vähimgi seos. Kaitsja hinnangul ei ole põhjendatud kõigi ekspertiisikulude väljamõistmine süüdistatavalt. Ka ei vasta süüdistusakt nõuetele, käsitledes kuriteokvalifikatsioonidega seostamatut. 24 Maakohus rikkus oluliselt ka kriminaalmenetlusõigust anonüümsete tunnistajate küsitlemisel, piirates küsitluse eseme üksnes väga kitsalt tõendamiseseme asjaoludega ning tunnistaja usaldusväärsust ei ole kontrollitud. Maakohtu otsuse pinnalt ei ole võimalik veenduda, milline mõju oli anonüümsete tunnistajate ütlustel võrrelduna muude kriminaalasjas kogutud tõenditega. Maakohtu otsuse pinnalt on pigem tuvastatav, et anonüümse tunnistaja ütlustel oli esitatud süüdistuse seisukohalt oluline ja määrav roll. Kohtutoimikusse prokuröri poolt esitatuna võõrkeelseid dokumentide ja tõendite vastuvõtmisel rikkus kohus ka KrMS § 10 lg
2. 19.
3. Jälituslubade andmine ja nende alusel tõendite kogumine ei ole andnud selles menetluses sellist teavet, mille alusel saaks L. Jefremovit süüdi mõista süüdistusaktis märgitud süütegudes. Kaitsja arvates ei pruugi aga loataotlustes märgitud põhjendused antud asjas olla piisavad, kuna viidatud on V.M. 09.08.2019 kahtlustatavana ülekuulamise protokollile, kus isik on andnud selles ütlusi hoopis kolmanda isiku kohta ja kahtlustuse kohta, mida L. Jefremovile esitatud pole (

§ 183lg 1).

Lisaks puudutab V.M. 09.08.2019 kahtlustatavana ülekuulamisel räägitu üldse 2019 aprillikuud, kuid jälitusluba V.M. ütlustest tulenenud info alusel, küsiti kohtult alles 12.02.2020 ehk ca 9 kuu pärast väidetavat kuriteosündmust. Kohtul palutakse kontrollida, kas on menetlust süüdistatava suhtes alustatud.

§ 183

, § 184 või siis edaspidi sinnajuurde ka rahapesukuriteo kahtlusele viited on olnud vajalikud üksnes seetõttu, et kindlustuskelmuse uurimine oli ummikuse jooksnud ning jälitustoiminguid oli vaja uute niidiotsade jaoks. Ehkki jälitusluba on taotletud vaid L. Jefremovi varjatud jälgimiseks, on loataotlustes (nt 12.02.2020 nr JT3924/2020) lk 3 põhjendatud selle vajalikkust „kahtlustatavate“ osas. Kuivõrd kahtlustatavaid oli üks, mitte mitu, siis on selline põhjendus 12.02.2020 ebaõige. Kaitsja hinnangul mitte ühtegi süüdistusaktis etteheidetud kuritegu ei ole pandud toime jälituslubade taotluste väljaandmise aja vahetus läheduses ning järjestikku loataotluste ja nende alusel väljaantud jälituslubadega alusel kogutud tõenditest ei ole ühelgi juhul saadud infot L. Jefremovi sedavõrd olulise seadust rikkuva käitumise kohta, mis andnuks aluse sedavõrd pika jälitustegevuse teostamiseks. Kaastööteated, on jälituslubades märgituna pigem kontrollimatud ja jälituslubade küsimisel tõendite kogumiseks on tegemist olnud pigem nn õngitsemisega, mis hälbib seaduses sätestatud jälitustegevuse eesmärgist. On täiesti arusaamatu, millise tõendi alusel sai kohus jälituslubasid väljastades olla veendumusel, et uuritakse nn peitkuritegusid, mille puhul saab rääkida kuriteo kõrgest organiseeritusastmest, konspiratiivsusest, variisikute kasutamisest, ütluste andmiseks valmis olevate tunnistajate puudumisest Maakohus tugineb oma väidetes ex post järeldustele. Kui uskuda anonüümse tunnistaja ülekuulamise kuupäeva, siis seisuga 08.04.2020 ei saanud isegi anonüümse tunnistaja U. ütlusi olemas olla. Oluline on, et jälituslubade andmise ajaks ja ka hilisemal ajal ei olnud uurimisorgan rahapesukahtlusega seotud kriminaalmenetlust alustanudki ning ka see seab antud jälitusload ja nende alusel kogutud tõendite seaduslikkuse kahtluse alla. Ka Ford Kuga osas välja toodud kahtlustus jäi tagajärjetuks. 19.

1. Juhul, kui kohus tuvastab, et jälitusload ja nende alusel väljastatud loamäärused ei ole piisavalt põhjendatud, siis tuleks ainuüksi sel põhjusel tõendikogumist KrMS § 3051 lg 3 alusel välja arvata jälitustoimingu protokollid nr 1 ja nr
2. Samuti on tegemist üksnes tõlkija kokkuvõttega. 19.
3. Lisaks on kaitsjal eraldiseisev huvi tuvastada 12.10.2020 jälitustoimingu pikendamise taotluse nr JT4440/2020 ning selle alusel välja antud 12.10.2020 kohtumääruse nr KM10239/2020 vastuolu seadusega, kuna selle alusel on antud luba juba kinnipeetud ning suhtluspiirangutega L. Jefremovi kambri salajaseks jälgimiseks perioodil 13.12.202025 12.12.2020, mis tähendas seda, et selle alusel lubati kuulata-, vaadata ning salvestada vestlusi L. Jefremovi asukohas Tartu Vanglas kolmandate isikute- sh kaitsjaga, mis on aga absoluutne rikkumine ja millisel alusel on L. Jefremov taotlenud ka temale tekkinud kahju hüvitamist.
4. Sideandmete lubade puhul leiab kaitsja, et antud lubadest aga ühelgi ei ole sideandmete küsimise vältimatut vajalikkust viisipäraselt põhjendanud. Ebaõigelt on ka märgitud, et Land Roveri omanik on L. Jefremov. Kõigis lubades on sisuliselt kirjutatud ümber seaduse sõnastus sideandmete nõudmise vältimatu vajalikkuse kohta. Ülemääraselt on sekkutud lubasid puudutavate isikute eraellu ning jäetud sekkumise vältimatu vajalikkus nõutaval moel põhjendamata. Seega on tegemist menetlusveaga, mis on käsitletav menetlusõiguse olulise rikkumisena. Maakohus ei ole põhjendanud, miks tuleb L. Jefremovi süüdistuses märgitud teise astme kuritegusid erinevalt seadusandja poolt sätestatust pidada rasketeks. Mille tõttu on õigustatud üldse L. Jefremovi osas võimaliku kahtlustuse esitamine

§ 316lg 1 ja 2 järgi, prokuröri poolt välja antud lubadest ei selgu.

Lubatavad tõendid ei ole 26.09.2019 ja 15.06.2020 prokuröride poolt antud loa alusel kogutud 21.07.2020 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll ega 26.09.2019 ja 15.06.2020 prokuröride poolt antud loa alusel 01.12.2020 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll. Kaitsja toob välja tõendite alusel kogutud infot ning leiab, et sellel alusel kahtlustatavat ei ole 26.09.2020 kella 01.22 paiku, mil toimus Range Roveri süütamine, Tartu linna mastipiirkondades tuvastatud liikumas. Veel leiab kaitsja, et 01.12.2020 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll vaatlusprotokolli on kogutud toimikusse peale 07.10.2020, s.o ajal milisest alates tuleb sideandmete kogumine sellisel moel ja tõendina kasutamine tunnistada lubamatuks tulenevalt Riigikohtu lahendis nr 1-16-

1. Praegusel juhul väidet sellest, et L. Jefremovi asukoha kohta oleks saanud koguda ka muul moel või on see isegi kogutud, kohtule prokurör esitanud ei ole.
2. Kaitsja seisukoht avaliku korra rikkumise osas on kokkuvõtlikult järgmine. 21.
3. Kolmandate isikute häirimist ei tõenda V.B. ja N.B. (V.J. ) ütlused. Ainus, mis ütlustega kinnitatud sai oli see, et L. Jefremov ilmus Vita Ilusalongi uksele ärritunud olekus ja et kannatanu läks teda kartmata välja rääkima ning et jutuajamine toimus nn kõrgendatud toonidel, kuid filmida palus kogu sündmust juba enne intsidendi algust kannatanu ise, kes kogu selle olukorra tunnistajate sõnul ka provotseeris oma näitlejameisterlikkust kasutades. Seejuures on kannatanu öelnud, et ta solvas pidevalt süüdistatavat. 21.
4. Maakohtu teokirjeldus kannatanu ja tunnistajate ütlustega, sh videoga, ei haaku, sest ei kannatanu ega ka tunnistajad, sh ka L. Jefremov ei ole öelnud, et peale L. Jefremovile vastu pead (nokamütsi) löömist lõi L. Jefremov kannatanut ja võttis tema juustest kinni ning viskas või heitis ta asfaldile. L. Jefremov on rääkinud kannatanu poolt kolmest löögist, millest viimane tabas teda opereeritud näo piirkonda ja tekitas valureaktsiooni, mille järel oli tunne, et ta peab ründe peatama, milleks surus kannatanu vastu asfalti. 21.
5. Kohtuotsuses on leitud, et L. Jefremovi ütlused ei ole selle tõttu tõendina usaldusväärsed, et videolt nähtub V.M. poolt enne L. Jefremovi poolt füüsilist kokkupuudet mitte kolm vaid kaks lööki. Kaitsja hinnnagul siin vastuolu ei ole, sest esiteks on video halvasti nähtav (L. Jefremov seisab seljaga filmija poole ning kuna ta on kasvult suurem kui kannatanu, siis varjab osaliselt ka kannatanu tegevust) ja teisalt on kannatanu ka ise öelnud, et lõi esmalt vastu L. Jefremovi nokkmütsi ning järgmisel korral vastu L. Jefremovi vasakut näopoolt. Sealjuures erinevalt süüdistusest ja kannatanu ütlustest, on maakohus leidnud, et V.M. löök vastu L. Jefremovi nägu oli tehtud enesekaitseks vastamaks L. Jefremovi poolt näpuga kannatanu näo katsumisele. Nimetatu näol arutades kannatanu näo puudutamist, on maakohus väljunud süüdistusest. 26 21.
6. V.M. on kohtus rahulikult ja väga veenvalt rääkinud sellest, kuidas temalt kohtueelselt ütlused, millele alla kirjutas, saadi ja et need ei vasta tegelikkusele, kuna politsei on teda survestanud. Kogu intsidendid n-ö teravaks ajamine oli kannatanu poolt kavandatud nign seda kinnitavad ka V.B. ütlused. 21.
7. Väidetava hirmu tundmise kohta on aga V.B. ütlused vastuolulised, sest ta on öelnud, et alguses kui L. Jefremov saabus, ta mingit hirmu ei tundnud, kuid hiljem öelnud, et tekkinud olukorra tõttu oli hirmul ja kartis et Levan võib sisse tulla. Märgiline on siin seegi tunnistaja ütlus, et kannatanu oli lubanud avalduse tagasi võtta, kui saab L. Jefremovi Porche endale. Kuivõrd V.B. oli tellitud n-ö videot tegema, ja ta ise on maakohtus öelnud, et arvab see intsident oli algusest peale kannatanu provotseeritud ning tegemist ka nutu näol on kannatanu näitjela meisterlikkusega, siis ei saanud see intsident temas ka mingit hirmutunnet sel hetkel tekitada ja seda tagantjärgi tuletada on suhteliselt võimatu. Videost endast, mis on tehtud läbi ilusalongi akna, ei saa järeldada et seda intsidenti nägid pealt sealviibinud kliendid. 21.
8. Kaitsja leiab, et V.B. filmitud video ei ole lubatav tõend, kuna selleks on sisuliselt kohustatud välja andma kannatanut ehkki viimane seda ei tahtnud vabatahtlikult teha. 21.
9. Eraldi käsitlemist pole kohtuotsuses leidnud asitõendi vaatlusprotokoll, s.o milles on vaadeldud on kuriteosündmuse ajal häirekeskusse tehtud kõnet, millest nähtuvad sündmuse aeg, koht ja viis ning mis võimaldab toimunu olustikku vahetult hinnata. Kuna vaatlusprotokoll on n-ö mugandus kõnest, mis ei ole tõlgitud kujul menetlusse esitatud, st sõna-sõnalt tõendit tõlgitud ei ole, siis tuleb ka see tõend siiski tõendikogumist välja arvata KrMS § 3051 lg 3 alusel. Lisaks on selgunud N.J. di ütlustest, et helistati salongist häirekeskusele läbisegi ja et tegelikkuses kõne tegija N.J. d konkreetset vägivallategu ei näinudki vaid andis edasi teiste sõnu, sh andis telefoni edasi ka maniküüri teinud V. le, kelle isikut ei ole kohtueelses menetluses kindlaks tehtud ja üle kuulatud. 21.
10. Juhul, kui 17.06.2020 videosalvestis koos vaatlusprotokolliga ning 17.06.2020 kõne häirekeskusele koos 23.06.2020 vaatlusprotokolliga välja arvata, jäävad tõenditeks kannatanu, tunnistajate V.B. ja N.J. d ning süüdistatava ütlused ning kaitsja poolt esitatud tõendid (instagrammi vestlus, kus kannatanu solvab Levani). Maakohus ei tohtinud vastupidiselt kannatanu ütlustele temale omistada füüsilist valu ja sisemisi tundmusi nagu kohtuotsuses kirjapandud on. Kolmandate isikute tajumine sündmusest on olnud pigem selline, et V.B. teadis algusest peale, et tegemist on kannatanu provokatsiooniga ning V.J. ei ole üldse sündmusi pealt näinud. Ähvardust antud juhul väidetud ei ole ja vägivallategu ei ole tõendatud. Kaitsja leiab, et L. Jefremov tuleb talle esitatud süüdistuses täielikult õigeks mõista, sest ka juhul kui saaks rääkida mingist rikkumisest, siis on tegemist KorS § 54 ja § 55 lg 1 p 1 (st isegi mitte p 2) rikkumisega, mis tähendab, et toime on pandud Kar § 212 sätestatud väärtegu. Lisaks oli kannatanu selleks isikuks, kes alustas avalikus kohas L. Jefremovi verbaalset ja füüsilist ründamist. Kannatanu provotseerimine, solvamine ja löömine viis füüsilise kontaktini ka L. Jefremovi poolt, kuivõrd kannatanu tekitas oma nn kõrvakiiluga L. Jefremovile valu. V.M. provokatsioon ja füüsiline rünne lõpetati alles siis, kui L. Jefremov V.M. maha istuma surus. Isegi kui ründele reageerimine moel, mida tegi L. Jefremov oleks käsitletav vägivallana, siis on tõendatud õigusvastasust välistavate asjaolude esinemine ehk kas

§ 28lg 1 ja 3 või § 29 sätestatud süüd välistavate asjaolude olemasolu, s.o L.

Jefremovi parema näopoole operatsioon 2019 suvel ja ka sügisel. Seega pani vägivallateo toime kannatanu ning tõendatud on ka kannatanu provotseeriv käitumine. See välistab L. Jefremovi kaudse tahtluse. Kui kohus leiab siiski, et L. Jefremov on süüdi, siis palub kaitsja arvestada süüdistatava kahetsusega, et ta üldse sellise solvamise intsidendiga sinna ilusalongi juurde läks. 27 22. L. Jefremovi süüdistuse

§ 316

lg 1 järgi ja Mels Grupp OÜ-le esitatud süüdistuse

§ 316lg 2 järgi osas leiab kaitsja, et need ei ole tõendatud.

22.

1. Võttes politsei poolt Land Roveri Tähe 118 töökojast, võeti sisuliselt sõiduki omanikult Mels Grupp OÜ-lt õigus vallata ja käsutada temale kuuluvat omandit. Selle äravõtmise ajaolude kohta ei ole ainsatki tõendit Mels Grupp OÜ-le ega L. Jefremovile esitatud. Mistahes menetluslikud sammud, mis õigustanuks sellist tegevust, ei ole tõendatud isegi telefonikõne näol, mis tehti L. Jefremoviga kui sõiduki omaniku seadusliku esindajaga. Full Drive Servise OÜ nimel ütlusi andnud H.T. i ei tea täpselt seda kuna sõiduk ära viidi. Sisuliselt panid politseiametnikud selliselt vargsi käitudes toime omastamise, mis ei anna konkreetsele vallasasjale seaduslikult ja selle kogumisel põhiõigusi mitterikkuva tõendi staatust. Seega kaitsja hinnangul on vaja kontrollida, kas sõidukil on tõendi staatus. 22.
2. Kaitsja hinnangul on võimalik tuvastada, et sõiduki andmetega on manipuleeritud peale põlengut maanteeameti andmete, Eucaris andmebaasi väljatrüki, liiklusstrassoloogia ekspertiisi alusel, seega ei ole põlengu läbi olulist tõendit kõrvaldatud. VIN-koodi tuvastamine peale põlengut oli võimalik ja seda veel lisaks Vene Föderatsioonilt, Leedu ametivõimudelt ja Gibraltari ametivõimudelt saadud info alusel. Samas, palub kaitsja kohtuotsuse tegemisel arvestada Leedu ja Gibraltari ametivõimudelt saadud infot vaid juhul, kui kohus leiab, et tõend on põhjendatult kriminaalasja materjalide hulka arvatud. Maakohus oleks pidanud tõendid kõrvale jätma. Ekspertiisiaktist nr 19E-LT0078 nähtub, et parempoolse esiukse avas katuse keskpostile paigaldatav tehaselipik (identifitseerimiskleebis) ja armatuurlaua vasakpoolse nurga juures olev VIN-plaat (millel on täiendavalt dubleeritud tehasetähis), on põlengu käigus täielikult hävinenud. Ekspertiisis oli võimalik uurida parempoolsele esiamorditoele kantud tehasetähist, mille lähedases piirkonnas oli värvkate ära põlenud. Seega on võimalik tõendada, et sõidukil olev tehasetähis oli võltsing.

§ 316

lg 1 järgi on põhiküsimus, kas sõiduki Land Rover süütamisel hävitati tõend, mis takistab vastavate asjaolude tuvastamist. Kaitsja leiab, et tõendit mis takistaks tõe tuvastamist, hävitatud ei ole ehk kuritegu antud juhul toime pandud ei ole. 22.3. Kui teokoosseis oleks täidetud, siis võib olla tegemist maksimaalselt kõlbmatu katsega

§ 26

lg 1 mõistes ja sel juhul vastavate asjaolude tuvastamisel koosseisu täitumine (kuritegu jäi toime panemata või selle eesmärk täitmata teo toimepanijast sõltumatutel asjaoludel). Kui kogutud tõendite alusel saab rääkida

§ 316

lg-d 1 ja 2 - 26 lg 1 sätestatud kõlbmatust kuriteokatsest, (s.o koosseis millega kaitsja ka mingil juhul ei saa nõustuda), siis on L. Jefremovi ja OÜ Mels Grupp OÜ süüdistust puudutavalt oluline, tõendada ära süüdistatavate teadmine sellest, et kõnealuse Range Roveri näol oli tegemist manipulatsioonitunnustega sõidukiga. Tuleks analüüsida sedagi, kas kõlbmatu katse taga oli L. Jefremov ja/või juriidilise isikuna Mels Grupp OÜ. 22.

1. Puuduvad tõendeid selle kohta, et L. Jefremov oli hiljemalt 22.08.2019 sõidukit ostes teadlik, et soetatava sõiduki näol on tegemist manipualtsioonitunnustega sõidukiga. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kui juba L. Jefremov avastas sõidukile kontrolli tehes, et spidomeetrit on 30 000 km võrra tagasi keritud, siis sellest järelduvalt pidi L. Jefremov avastama ka ülejäänud mittekattuvuse sõiduki registreerimise ajas, riigis jne. Seda, et sõidukiga on ilmselt kõik korras sai L. Jefremov uskuda juba ka ainuüksi sellepärast, et sõiduk oli proovisõidu aegadel olnud tema kasutuses, sh toodi Eestisse maad mööda, enne soetamist oli sõidukile tehtud esmane tehnonõuetele vastavuse kontroll. Konkreetse sõiduki puhul teostas Maanteeameti töötaja T.T. kõik ametlikud päringud, sh andmebaasi Eucaris ja mingeid anomaaliaid ei tuvastanud. Mels Grupp OÜ poolt läbi A.S. sõiduki soetamisel makstud summa põhjal saab järeldada, et soetatud sõiduki eest maksti turuhinda, sest ka kindlustusselts on selle 28 ära hinnanud samasse suurusjärku. Juhul kui L. Jefremov teadnuks, et tegemist on varastatud või selle osadest kokku ehitatud sõidukiga, siis ilmselgelt ei oleks ta sellist hinda tasuma soostunud, sest oli tegev sõidukite ostu- ja müügiga ning sel põhjusel ilmselt teadlik ka sarnaste sõidukite väärtusest ja turuhindadest. Teiseks, juhul kui tegemist olnuks kohe teadaolevalt manipuleeritud andmetega sõidukiga, olnuks L. Jefremovi kui kriminaalhooldusel viibiva isiku poolt eriliselt rumal selline sõiduk endaga seotud äriühingu nimele osta ja vormistada selleks, et teda siis kasutama hakata, sest Leedu registreerimisnumbritega sõiduki kasutamisel Eesti Vabariigis takistusi ei ole. Tõendatud ei ole, et L. Jefremov oleks soovinud seda sõidukit müüa (näiteks pannud üles müügikuulutused vms), ehk milline tegevus oleks olnud üks võimalik näide sellest, et L. Jefremov oli manipuleeritud sõiduki vahelüliks ja/või soovis selle müügist saada ebaseaduslikku tulu. Lisaks et ekspertiisiakti nr 20E-DM0019 arvamuses on viidatud kriminaalmenetluse nr 19250100002 raames kogutud tõendile ehk ümbrikule nimega M.S. , mille sees oli Austria Vabariigi võltsitud registreerimistunnistus (mitte aga registreerimistunnistused), ei saa tõendada seda, et L. Jefremov oli sõiduki Range Rover manipulatsiooniga seotud või sellest teadlik, sh et ta teadis või pidi teadma selle taga olnud isikute tegevusest mis puudutas seda konkreetset sõidukit. Ka ei kinnitanud seda L. Jefremovi tutvus E.I. ga. Kuna ka A.S. ei ole kohtus kinnitanud, et oli teadlik manipulatsioonist ja muud tunnistajad seda ka väitnud pole, siis puuduvad tõendid tõendamaks L. Jerfemovi teadlikkusest vastava(te)st asjaolu(de)st. Kaitsja arvates on maakohtu järeldus sellest, et kui L. Jefremov kasutas sõidukit juba enne tema soetamist, siis pidanuks talle meenuma ka sõiduki omaniku ehk siis Leedu firma nimi, ei ole asjakohane. Sõiduki puhul on oluline tema tehniline seisund, läbisõit ja see, et tema registrisse vormistamine oleks võimalik mitte aga see, kuipalju omanikke on sõidukil enne viimast omanikku olnud. Praegusel juhul on L. Jefremov selgitanud, et talle sõiduki seisukord ja hind sobisid. L. Jefremovit ei heidutanud spidomeetri 30 000 km tagasikerimine (teatavasti ongi see üsna tavapärane), vaid tema huviks oli, et sõiduki saaks osta seaduslikult ilma probleemideta temale. Erinevalt kohtu poolt märgitust, ei kinnita sideettevõtjatelt saadud andmed L. Jefremovi seotust sõiduki Rakveres registreerimiseelsesse tehnonõuetele vastavuse kontrolli esitamisel, sest ainuüksi Rakveres või selle lähistel viibimise fakt seda seotust ei saa tõendada. Teisalt ei ole kohtutoimikusse esitatud ainsatki tõendit milline masti aadress oli Rakvere registrikeskuse lähistel ja millest tulenevalt saaks kinnitust prokuröri väide, et L. Jefremov oli sõiduki esmasele registreerimisele näitamise juures. Täiesti asjakohatu ja süüdistusest väljuv on maakohtu järeldus, mille kohaselt oli L. Jefremovil tahe sõiduk juba varem kui 22.08.2019 Eestis arvele võtta, kuid mis jäi politsei sekkumise ehk dokumentide äravõtmise tõttu ära. Süüdistuses ei ole midagi sellist väidetud. Kahtlus sõiduki andmetes võis L. Jefremovil tekkida alates sellest hetkest, mil sai teada sõiduki teisaldamisest seoses manipulatsioonikahtlusega Tartus Riia tn politseiparklasse. Sellele viitab ka suhtlus kriminaalhooldusametnikuga. Kuna L. Jefremovil oli pooleli kriminaalhooldus, siis on loomulik, et vähimagi kuriteokahtluse puhul võiski L. Jefremovit kui varasema kriminaalse taustaga isikut vallata hirm võimaliku kinnipidamise ees ja ka sellest ei saa tuletada teadmist või osalust sõiduki andmetega manipulatsioonis. Sideandmete järgi ei ole L. Jefremov pärast sõiduki teisaldamist millegi ebatavapärasega tegelenud. 22.
2. Ei ole veenvalt tõendatud, et politseiparklas olnud sõiduki süütamise tellis L. Jefremov, sh isikutelt, keda ei ole senini õnnestunud kindlaks teha. Ükski tõend otseselt ei tõenda seda mitu isikut süütamise toime pani. Ka Fiat Puntot puudutav ei tõenda seda, sh L.K. ega A.J. i ütlused ei tõenda seda. Seda, et Läti Vabariigist renditud sõiduk liikus Tartu linnas võib lugeda tõendatuks, kuid et selle sõidukiga käis(id) politseiparkla vahetus läheduses just Range Roveri süütaja(d), ühestki tõendist ei nähtu. 29 Kohtujäreldusi ei tõenda kaudsed tõendid: anonüümse tunnistaja U. kohtuistungil antud ütlused, J.B. i ütlused ning teave L. Jefremovi käigust 20.09.2019 Läti Vabariigis. 22.
3. Otsuses väidetu, mille kohaselt tellis sõiduki süütamise L. Jefremov ning et sellega olid seotud ka J.B. ja M.S. ei saa olla tõenditeks, mis kuriteo toimepanemist tõendaksid pelgalt seetõttu, et kohtueelses menetluses on U. ära tundnud J.B. ja M.S. nimelised isikud fotodelt. Nii J.B. kui M.S. kirjeldamisel on anonüümne tunnistaja eksinud. Kui U. fotodel olevaid isikuid on näinud ja teda kohtueelsete ütluste andmisel ei suunatud, siis jääb arusaamatuks, miks U. siis J.B. ja M.S. välimust sootuks teistsugusena kirjeldas kohtus antud ütlustes. Kaitsja ei nõustu maakohtu põhjendustega esinevates erinevustes. Kaitsja hinnangul olukorras, kus U. ütles juba J.B. juustevärvi valesti, ei tohtinuks maakohus hakkama tunnistaja ütluse tausta mõistatama ja seda siis kaitsja tegemata tööks omistama. Kaitsja oli ja jääb seisukohale, et U. on andnud väga üldiseid ütlusi ehkki ta on loonud mulje, justkui tunneb/teab L. Jefremovit. Kuna tunnistaja ei ole täpsustanud, kust tema poolt kohtus tunnistajana antud teave pärineb- on ta selle saanud otse allikast (sõiduki süütajatelt või L. Jefremovilt) või räägib ta mingitel kuuldustel põhinevat ja/või subjektiivseid hinnanguid sisaldavat, siis ei saa tema ütluste näol olla tegemist objektiivse ega ka usaldusväärse tõendiga. Kokkuvõtvalt lisaks sellele, et tunnistaja on J.B. i välimust kirjeldanud tegelikkusest teistsugusena, on tunnistaja väide sellest, et J.B. ja M.S. on seotud Range Roveri süütamisega, kontrollimatu (seda ei ole pidanud õigeks ka kohus, sest vaatamata U. e ütlustele, on kohus leidnud et isikuid kes süütamisega seotud ei ole võimalik tuvastada), kuna ei seostu ühegi viitega tõendile/teabeallikale. Seega on U. e ütluste näol tegemist kontrollimatu ja ebausaldusväärse teabega ja tunnistaja ütlused tulnuks KrMS § 3051 lg 3 alusel tõendikogumist välja arvata. 22.
4. Puuduvad tõendid, et L. Jefremov on J.B. i vahendusel tutvunud inimestega, kes aitasid Land Roveri süütamist toime panna. Tõendatud ei ole maakohtu väidetu, mille kohaselt lahkus L. Jefremov 22.09.2019 Vene Föderatsiooni ja tuli Eestisse tagasi alles 01.10.2019 selleks, et põlengut ei oleks võimalik temaga seostada. Vastupidiselt on just kohtus leidnud tunnistajate T.J. , A.K. i ja süüdistatav L. Jefremovi ütlustega tõendamist see, et L. Jefremov läks Peterburi näoga seotud protseduurile, kus viibis 22.09.2019-23.09.2019 ja sealt edasi Gruusiasse, kust jõudis Eestisse tagasi 01.10.
5. 22.
6. Kaitsja hinnangul on maakohus arvestanud valikuliselt J.B. i ütlustega tema Eestis käimise ja L. Jefremoviga tutvumise kohta. MTA andmesüsteemi järgi on J.B. BMW-ga X5 numbrimärk XXX Eestis käinud 2019 sügisel. 22.09.2019 kell 19:35:42 Eestisse sisenedes Valga 2-Raja tn piiripunkti kaudu ja väljunud sama piiripunkti kaudu 23.09.2019 kell 05:22:
7. Kuna J.B. on öelnud et kohtus uuesti peale suvist kokkusaamist Eestis L. Jefremoviga Lätis 3-4 kuu pärast ja pigem pärast Eestis käiku, siis ilmselgelt ei saanud J.B. i poolt mainitud kohtumine Arvidsiga nn julgetel teemadel toimuda enne 23.09.
8. Samas ka 23.09.2019 taoline kohtumine aset leida ei saanud, sest sel päeval oli L. Jefremov juba Venemaal. J.B. on tunnistanud kohtus, et käis tõepoolest 22.09.201923.09.2019 Eestis ja Tartus seoses sellega, et talle pidi Venemaalt toodama mingi auto, kuid see jäi ära ning et vahetult enne seda ta L. Jefremoviga (kes muuhulgas käis 20.09.2019.Lätis) kohtunud ei ole. Väidetav kohtumine Arvidsiga toimus peale süütamist. Ehkki maakohus on pühendanud L. Jefremovi Venemaal ja Gruusias käigule ja selle kohta tehtud avaldustele, siis vaatamata sellele, et ka kaitsjal on selle käigu kohta tõendeid (tunnistaja T.J. , A.K. i ütlused, L. Jefremovi ütlused), ei oma Venemaal ja Gruusias käik laias plaanis süüdistusega seoses mingit tähendust. Nimelt ei süüdistata L. Jefremovit süütamises või selle juures viibimises ning sel põhjusel pole kaitsja arvates olulinegi see, kas isik läks välisriiki 30 operatsioonile, marjule või shoppama ja siin ei saa rääkida isegi KrMS § 75 lg 1 p 6 rikkumisest, sest luba Eesti Vabariigi territooriumilt lahkumiseks L. Jefremovil oli olemas.
9. Tõendatud ei ole ka L. Jefremovi ja Mels Grupp OÜ süüdistused kindlustuskelmuses. 23.
10. Maakohtu poolt kahtluse alla seatud elulise usutavuse kriteeriumi kindlustusseltsidele enne poliisi sõlmimist kirjalike päringute tegemisest lükkab ümber fakt, et kindlustusselts, kellega lepinguni jõuti, helistas ise L. Jefremovile, mitte aga vastupidi. Seda, kas ja millised kahjustused sõidukil võisid olla, L. Jefremov ei teadnud ega pidanudki teadma ja see asjaolu ei ole iseenesest ei takistuseks ka lepingu sõlmimisel nagu näha tõenditest, sest kindlustusselts oli nõus sõiduki fotode edastamisega oluliselt varasemast ajast. 23.
11. L. Jefremov sõlmis 18.09.2019 telefoni teel sõidukile Land Rover kaskokindlustuse lepingu If P & C Insurance AS-ga ja soovis tingimusi, mis ei erinenud kuidagi nendest kindlustuslepingutest, mida ta oli ettevõtete nimel olevatele sõidukitele sõlminud, s.o ilma ärandamise ja varguse riskita. Ülejäänud osas on kohus tuginenud justkui

§ 316lg 1 ja lg 2 osas tuvastatule ning leidnud, et kuivõrd tuvastatud on L.

Jefremovi poolt Range Roveri süütamine, siis on ta oma tegevusega esile kutsunud ka kindlustusjuhtumi. Seega on läbi kriminaalmenetlusõiguse rikkumise siin ka materiaalõigust ebaõigesti kohaldatud. 23.

1. L. Jefremov on selgitanud, miks sõlmis ta kaskokindlustuse – sest ta kindlustas kõik oma ettevõtte sõidukid, sh oli varasemalt juba saanud osaliseks politseipoolsele sõidukite lõhkumisele – ja miks ei sõlminud ta samal ajal liikluskindlustust – sest ajal, mil katkes eelmine poliis omanikuvahetusega ehk kui omanikuks sai registri järgi Mels Grupp OÜ, oli sõiduk esmalt remonditöökojas ja hilisemal ajal oli sõiduk teisaldatud politsei parklasse ning ei osalenud liikluses. Seda, et politseiparklas peale teisaldamist võib sõidukitega n-ö ühtteist juhtuda kasvõi ekspertiisideks sõidukite polstrite jms lahtilõikamise näol, millise puhul võib kasuks tulla kindlustuse olemasolu, on kaitsja tõendanud Ford Kuga kohta olemasolevate ja juba esitatud fotode näol. 23.
2. Puudub vaidlus selles, et kindlustusettevõtja pidas L. Jefremovi edastatud fotosid piisavateks, sest muul juhul poleks kindlustuslepingut sõlmitud. Sealjuures ei ole süüdistuses märgitud ega ka tõendatud, et kindlustuslepingu sõlmimisel oleks mingi vahe kindlustustingimustes või selle hinnas sellel, kas sõiduk asub kindlustamise hetkel valveta või valvega parklas. Teadaolevalt ei pea kaskokindlustuse jaoks auto olema isegi liikumisvõimeline ja piisab sellest, kui ta on registrisse kantud. 23.
3. Seda, et tegemist ei ole kindlustushüvitise taotlusega, vaid üksnes teatega kahju tekkimisest, nähtub nii pealkirjast kui tõendi sisust. Kuivõrd põlenud sõiduki omanik oli Mels Grupp OÜ, siis on selge, et ettevõtte nimel sai sellise teatise esitada vaid selle juhatuse liige, kelleks antud juhul oli ka L. Jefremov. Tõendatud ei ole, et kindlustuslepingu sõlmimisel oleks kindlustatava vara seisukorra kohta antud ebaõigeid andmeid. Ehkki tõendatud ei ole objektiivne koosseis, vajab välja toomist, et ka subjektiivselt ei ole tõendatud L. Jefremovi tegutsemine kas eraldiseisvalt või J.B. idilise isiku nimel vähemalt kaudse tahtlusega kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Tõendatud on, et isik tegutses vara säilimise ehk siis võimaliku kahjujuhtumi puhul selle rahalise väärtuse hüvitamise nimel, s.o L. Jefremov täitis temale ÄS § 180 tulenevaid kohustusi. 23.
4. Oluline õiguskirjanduse kohaselt on, et juhul, kui tegevus kindlustusjuhtumi esilekutsumisel või selle kohta ebaõige ettekujutuse loomisel on kantud muust eesmärgist kui kindlustushüvitise saamine, ei ole kindlustuskelmuse koosseis täidetud. Seega võttes aluseks süüdistusaktis ja ka kohtuotsuses märgitu, saab asuda seisukohale, et kuna L. Jefremovile heidetakse ette peamiselt just Range