Obsah (7)

§ 75§ 65§ 74§ 213§ 4§ 76§ 871

1-15-6338 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Valga kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2017, Valga Täitmiskohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungisekretär Reelika Käis Prokurör Lõuna Ringk

§ 75lg 1 p -des 1–6 toodud kontrollnõudeid.

V.G peab: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1 1-15-6338 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 2 alusel keelata V.G käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.

§ 75

lg 2 p -st 4 juhindudes kohustada V.G otsima omale kahe nädala jooksul pärast vabanemist töökoha või võtma end arvele Eesti Töötukassas.

§ 75

lg 2 p 8 alusel panna V.G-le kohustus osaleda alkoholi tarvitamisega seotud sotsiaalprogrammis.

1. Määrata Advokaadibüroole Valge & Uiga V.G-le osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 72 (seitsekümmend kaks) eurot (sh käibemaks) ja arvata see menetluskulu hulka. Mõista see menetluskulu välja V.G-lt . Menetluskulu tuleb tasuda kuu aja jooksul alates kohtumääruse jõustumisest kohtuotsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Kui kulu ei tasuta täies ulatuses tähtaegselt, hakkab seda välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. V.G tunnistati Tartu Maakohtu
3. augusti
4. a otsusega kriminaalasjas nr 1-156338 (kokkuleppemenetluses) süüdi karistusseadustiku (

) 213 lg 2 p 1 järgi ning teda karistati 1-aastase vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 12.

veebruari 2014 otsusega nr 1-13-10096 mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 4 kuu pikkuse vangistuse võrra; liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Mõistetud karistus asendati

§ 74

lg 5 ja § 69 lg-te 1 ja 3 alusel üldkasuliku tööga 485 tundi 2 aasta jooksul; lisaks pidi karistatu täitma sel ajal

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

1. märtsi 2017 määrusega aga pööras Tartu Maakohus ärakandmata karistuse, s.o 1 aasta 2 kuud ja 22 päeva vangistust, täitmisele. Vangistuse kandmise algust loeti V.G tagaotsitavana tabamisest, s.o alates
2. märtsist
3. Vangistus lõpeb
4. mail
7. oktoobril 2017 saabusid Tartu Maakohtu Valga kohtumajale Tartu Vangla dokumendid V.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla hinnangul on V.G puhul uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 24% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 35%. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.
8. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on V.G kriminaalkorras karistatud neljal korral ning vanglas viibib ta kolmandat korda. Varasemalt on teda karistatud varguste, omastamise ja kehalise väärkohtlemise eest. Praegu kannab ta karistust arvutikelmuse eest. V.G teod on valdavalt pandud toime majandusliku kasu saamise ajendil, vägivaldsuse aste on ajaga 2 1-15-6338 alanenud. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on probleemilahendusoskused, materiaalsed raskused ja alkoholi tarvitamine. puudulikud
9. Kinnipeetavale ei ole tulenevalt tema lühikesest karistusajast koostatud individuaalset täitmiskava. Alates
10. a suvest on karistatu määratud vangla majandusabitöödele, kus ta töötab kohusetundlikult. Tema sõltuvusprobleemi maandamiseks on ta suunatud sotsiaalprogrammi Õige Hetk, mis peaks algama 2017 III kvartalis.
11. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused.
12. V.G elas enne vangistust oma elukaaslase juures korteris aadressil XXX, kuhu ta asub elama ka vabanemise korral. Isikul on
13. klassi haridus. Tal on aga kindlad tööoskused: ta on töötanud ehitusel, metsatöödel, põllumajanduses, lüpsja ja pottsepana. Tema viimane ametlik töökoht oli turvatöötaja XXX. Ka on V.G töötanud A. S. OÜ-s, kuhu ta kavatseb tööle asuda ka peale vabanemist. Süüdimõistetu suhtlusringkonnas on ka kriminaalkorras karistatuid, kuid V.G väitel on tema suhted nende inimestega katkenud. Alkoholi tarbides on V.G muutunud ajuti vägivaldseks. Tal on esinenud ka mitmepäevaseid joomatsükleid. V.G tunnistas, et üldkasulik töö jäi tegemata just alkoholi tarbimise tõttu (tal kadus ajataju). Kinnipeetav soovib alkoholist loobuda ning ta tunnistab, et alkoholi tarbimine on kulukas ja see tekitab talle palju probleeme; tunneb huvi ka AA grupi vastu. Käitumislaadilt on mees aga rahulik ning tavaolukorras impulsiivsust ei nähtu. Kinnipeetav suhtub vanglas ametnikesse neutraalselt ning tema käitumine on viisakas. Tulevikus soovib V.G olla seaduskuulekas ja minna elama maale, et hoida eemale kriminaalkorras karistatud tuttavatest.
14. Kriminaalhooldusametnik on esitanud sellise arvamuse. Rahvastikuregistri põhjal on V.G isa U. P, kes elab XXX maakonnas ning abikaasa K. P. XXX. Rahvastikuregistri andmetel V.G lapsi ei ole. Kinnipeetava lähedaseks on elukaaslane M. M., kes enda sõnul toetab karistatut ennetähtaegsel vabanemisel, sh materiaalselt. Vabanedes asub süüdimõistetu elama M. M. juurde viimasele kuuluvasse korterisse. Mehe vabanemisjärgseks töökohaks on A. S. OÜ, kus kinnipeetav on tööandja sõnul varasemalt töötanud ning tööandja on mehe palkamisest huvitatud, kuna V.G töötas kohusetundlikult. Süüdimõistetut on varasemalt kriminaalhooldusele allutatud kolmel korral ning kõigil juhtudel on järgnenud erakorraline ettekanne, kuna V.G ei täitnud kontrollnõudeid. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
15. KrMS § 432 lg-st 33 lähtudes edastas prokurör kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning teatas, et ta ei soovi kohtuistungist osa võtta. Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga, et süüdimõistetu peaks tingimisi ennetähtaegselt vabastama.
16. Kinnipeetav avaldas kohtuistungil järgmist. Ta tahab enne tähtaega vanglast pääseda. Ta ei soovi enam alkoholi tarvitada. Vanglas läbis ta Eluviisitreeningu. Vabaduses soovib ta osaleda AA-tugigrupis. Alates
17. detsembrist on ta avavanglas.
18. Kinnipeetava kaitsja leidis, et V.G peaks vabastama. Kinnipeetav on end vanglas hästi ülal pidanud. Tundub, et ka oma alkoholiprobleemist on V.G aru saanud. KOHTU SEISUKOHT 3 1-15-6338
19. Kohus vabastab V.G vangistusest tingimisi enne tähtaega ja põhjendab oma otsustust nii.
20. V.G kannab käesolevalt karistust

§ 213

lg 2 p 1 ja § 199 lg 1 järgi, mis on oma sanktsioonidest ja

§ 4

lg-st 3 tulenevalt teise astme kuriteod.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toime pannud inimese tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. V.G on temale mõistetud 1 aasta 2 kuu ja 22 päeva pikkusest vangistusest kandnud ära enam kui 9 kuud. Seega on kinnipeetav ära kandnud enam kui poole temale mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Niisiis on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. 13. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tõsi, viidatud sätte teksti lugedes pole võimalik aru saada, mida kohus normis loeteletud asjaolude alusel silmas pidama peab. Sellele küsimusele tuleb vastata seadust süstemaatiliselt ja teleoloogiliselt tõlgendades. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kaudselt viitab sellele ka karistusjärgset käitumiskontrolli reguleeriv

§ 871

lg 1 p 3, mille kohaselt tuleb prognoosida, kas süüdlane võib toime panna uusi kuritegusid. Ka õiguskirjanduses on leitud, et

§ 76

lg-s 4 nimetatud asjaolusid hinnates on peamine see, kui suur on tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabadusse laskmise korral toime uue kuriteo (Pikamäe –

. Kommentaar.

1. trükk, § 76/4.2.1). Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus: RKKKm 3-1-1-12-17, p
2. Olgu viimaks viidatud, et ka nt Saksamaal leitakse ennetähtaegse menetluse raames, et oluline on üksnes uute kuritegude oht. Üldpreventiivsed kaalutlused (nt nn ühiskonna õiglustunne) olulised ei ole, sest need saavad arvestatud juba seeläbi, et inimene veetis vanglas pika aja. Võimalikku nn kättetasumishuvi ( ) saab ennetähtaegse vabastamise menetluses arvestada üksnes käitumiskontrolli nõuete kehtestamisel. (Stree/Kinzig – Schönke/Schröder zum StGB.
3. Auflage, § 57/10–13).
4. Mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, sest väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus – ja vastupidi (Stree/Kinzig – Schönke/Schörder zum Strafgesetzbuch,
5. Auflage, § 57/15; Fischer zum Strafgesetzbuch,
6. Auflage, § 57/12). Tulevaste kuritegude laadi saab prognoosida eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. V.G on pannud toime varavastaseid kuritegusid ja kehalisi väärkohtlemisi. Need kujutavad endast keskmise raskusega või keskmisest kergemat laadi kuritegusid. Seetõttu ei eelda V.G vabastamine väga suurt edasise seaduskuuleka elu tõenäosust – samas aga ei saa see tõenäosus olla ka väga madal. Kohtu hinnangul on üsna tõenäoline, et V.G vähemalt küllaltki lühikese katseaja jooksul uusi kuritegusid ei soorita.
7. Et V.G muutub retsidiivseks, saab kõigepealt eeldada tema alkoholiprobleemi tõttu. See on tinginud kuritegusid varem ja võib seega seda teha ka edaspidi. Ka ei saa mööda vaadata 4 1-15-6338 tõsiasjast, et praegune vangistus pole V.G jaoks esimene: tekib küsimus, miks peaks praegune vangistus ta õiguskuulekale teele suunama, kui varasemad seda ei suutnud.
8. Siiski esineb mitmeid asjaolusid, mis võimaldavad loota, et V.G edaspidi kuritegusid ei soorita.
9. Kõigepealt on kohtul siiski lootust, et praegune vangistus osutub varasematest viljakamaks. Esimest vangistust kandis praegu 43-aastane V.G alaealisena, mistõttu ei saa see vangistus retsidiivsusriski hinnates sama hästi kui üldse mitte oluline olla. Teine vangistus oli aasta pikkune ja leidis aset
10. aastal. Niisiis suutis V.G mitu aastat pärast vanglast vabanemist õiguskuulekas olla. Ka on oluline see, et eelmise vangistuse käigus ei pakutud V.G-le mingeid sotsiaalprogramme – nüüd seda aga tehti. Võib loota, et Eluviisitreeningus õpetatu aitab V.G õiguskuulekas püsida.
11. Tähele tuleb panna ka seda, et V.G ei sattunud praegu vahetult vanglasse mitte kuriteo toime panemise tõttu, vaid seepärast, et ta rikkus kontrollnõudeid. Seega suutis ta kohtuotsuse tegemise ja vanglasse tulemise vahelisel ajal kuritegude toime panemisest hoiduda. Niisiis võib ta seda suuta edaspidigi.
12. Ka saab loota seda, et V.G on oma alkoholiprobleemi tõsidusest aru saanud. Olgu esiteks viidatud veel kord Eluviisitreeningule. Teiseks avaldatakse ka vangla oma iseloomustuses lootust, et kinnipeetav on alkoholiprobleemi tõsidust aduma hakanud. Ka V.G ise kinnitas kohtule, et ta soovib oma alkoholismiga tegeleda. Et see soov on siiras, võib loota muu hulgas tänu sellele, et V.G osales Eluviisitreeningus vabatahtlikult.
13. Retsidiivsusprognoosi püstitades ei ole kindlasti negatiivsed ka tõsiasjad, et V.G on olnud vanglas korralik (hoidunud distsipliinirikkumistest) ja teda ootab vabaduses töökoht.
14. Eelnevat kokku võttes vabastab kohus V.G ennetähtaegselt. 22.

§ 76lg 5 ls 1 alusel tuleb V.G-le määrata 6 kuud kestev katseaeg.

23.

§ 76lg 5 ls 2 alusel allutab kohus V.G katseajaks käitumiskontrollile.

24. Süüdimõistetule tuleb

§ 75lg 2 alusel panna mõned lisakohustused.

25. V.G tuleb

§ 75lg 2 p-le 2 tuginedes keelata käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.

See on kinnipeetava tausta silmas pidades iseendastmõistetav. 26.

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustab kohus V.G otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas. Kui karistatu hoiab end igapäevaselt tööga tegevuses, on ka väiksem tõenäosus sattuda halba seltskonda, kus tarvitatakse alkoholi. Oluline on seegi, et süüdimõistetu regulaarne sissetulek vähendab uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. 27. V.G tuleb

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada osalema alkoholi tarvitamisega seotud sotsiaalprogrammis. Täpsema programmi valib välja kriminaalhooldaja. 28. Süüdimõistetu kaitsja Kalju Kutsar esitas kohtule kirjaliku taotluse 72 eurose riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks. Kohus rahuldab selle taotluse ja arvab nimetatud tasu menetluskulude hulka. Kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri otsesõnu seda, 5 1-15-6338 kelle kanda see menetluskulu jääb. Sellele küsimusele vastamisel tuleb lähtuda Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. veebruari 2016. a määrusest nr 3-1-1-1-16, kus on analüüsitud menetluskulude hüvitamist karistusjärgse käitumiskontrolli puhul. Riigikohus leidis, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmise korral jääb kaitsjatasu KrMS § 2 p 4 alusel riigi kanda, sest

1. a)kohtul on selles menetluses suur diskretsiooniõigus,
2. b)menetlus toimub kinnipeetava tahtest sõltumata ja
3. c)menetluse tulemiks võivad olla süüdimõistetud isiku põhiõiguste uued riived, mistõttu ei saa taunida süüdistatava soovi kaasata menetlusse kaitsja (vt p 9). Ennetähtaegse vabastamise korral esinevad samuti käesoleva määruse eelmises lauses viidatud alused a ja b. Küll aga ei esine alust c, sest ennetähtaegse vabastamise menetluses ei saa kohus isiku olukorda senisest halvemaks muuta. Olukord on suisa vastupidine, sest riik võib vangile vastu tulla ja tema situatsiooni paremaks muuta: vabastada ta enne seda, kui ta on lunastanud oma kuriteo, kandes ära kogu tema süüle vastava karistuse. Seetõttu ei saa panna riigile kohustust kanda ennetähtaegse vabastamise menetluses tekkiv kaitsjatasu. Niisiis tuleb kaitsjatasu KrMS § 2 p 4 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. veebruari 2016. a määruse nr 3-1-1-1-16 p 9.3 ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista V.G-lt . KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel tuleb menetluskulud tasuda 1 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik täitmiskohtunik 6