Obsah (5)

§ 69§ 213§ 65§ 74§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. aprill 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-6338 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaid

§ 69

lg 6 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu L.R-i (isikukood XXX) kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar, määruskaebus RESOLUTSIOON

2. Tartu Maakohtu
3. märtsi 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. MENETLUSE KÄIK JA ASJAOLUD
4. Tartu Maakohus 28.08.2015 otsusega tunnistas L.R-i süüdi ja karistas teda

§ 213

lg 2 p 1 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel mõistis kohus temale liitkaristuseks kogumis Tartu Maakohtu 12.02.2014 otsusega 1 aasta 4 kuud vangistust.

§ 74

lg 5,

§ 69lg-te 1, 3 alusel asendas maakohus selle karistuse 485.

tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määras 2 aastat kohtuotsuse jõustumisest arvates.

§ 69

lg 4 alusel kohustus L.R üldkasuliku töö tegemise perioodil täitma

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Kohtuotsus jõustus 15.09.

2. 24.10.2016 registreeris Tartu Maakohus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande, milles oli tehtud ettepanek pöörata L.R-i karistus täitmisele, kuna ta ei täida kontrollnõudeid ning hoiab kõrvale üldkasuliku töö tegemisest (tehtud on ainult 38 tundi) . Registreerimiskohustust ei ole L.R täitnud viiel korral, talle on tehtud kaks kirjalikku hoiatust, neist esimene juba 17.05.2016 üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise ja registreerimiskohustuse mittetäitmise kohta. Kriminaalhooldajal puudub informatsioon, kus L.R viibib ja millega ta tegeleb. Süüdimõistetu ei ole olnud koostööaldis ega karistust tõsiselt võtnud.
3. Tartu Maakohus määras erakorralise ettekande arutamisele kohtuistungitel, kuid nii 03.11.2016 kui 07.11.2016 L.R kohale ei ilmunud. 07.11.2016 ebaõnnestus ka tema sundtoomine ja kriminaalhooldaja taotles süüdimõistetu tagaotsitavaks kuulutamist ja vahistamist. 07.11.2016 määrusega kuulutaski Tartu Maakohtus L.R-i tagaotsitavaks ja määras tabamisel tema vahistamise. Kohtumääruse alusel peeti süüdimõistetu kinni 02.03.
5. 08.03.2017 toimus kohtuistung. Samal kuupäeval tehtud määrusega tühistas maakohus

§ 69

lg 6 alusel L.R-i suhtes üldkasuliku töö kohaldamise ja pööras karistuse kandmata osa 1 aasta 2 kuud 22 päeva täitmisele. Oma sellist seisukohta põhistas kohus järgmiselt. Kohtu hinnangul on põhjendatud pöörata vangistus täitmisele, sest L.R on enam kui poole aasta vältel jätnud täitmata kõik kriminaalhooldusega kaasnevad nõuded ning tegemata üldkasuliku töö. Mõjuvat põhjust ei ole tal selleks olnud. Kriminaalhooldusametnik on L.R kirjalikult hoiatanud, kuid see ei ole teda kontrollnõudeid täitma ja üldkasulikku tööd teostama pannud. L.R on jõudnud ära teha ainult 38 tundi. Üldkasuliku töö tegemiseks seaduses sätestatud 2-aastane maksimaalne tähtaeg saab läbi

1. aasta septembris. Lähtudes asjaolust, et senini jõudis L.R ühe aasta vältel teha ainult 38 töötundi, ei ole vähimalgi määral reaalne, et ta suudaks järgneva poole aasta vältel ära teha ülejäänud 447 tundi üldkasulikku tööd. Lähtudes L.R-i suhtumisest 28.08.2015 kohtuotsuse täitmisesse, on talle antud võimalused vabaduses viibimiseks kohtu hinnangul ammendanud ning karistus kandmata osas tuleb täitmisele pöörata. L.R-i nimetatud põhjused üldkasuliku töö tegemata jätmiseks ning kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete eiramiseks - tarbis alkoholi, kartis võlausaldajaid, olid probleemid tööandjaga, pidi juhutööna sauna ehitama - ei anna kohtule põhjendatud alust erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku rahuldamata ning karistuse täitmisele pööramata jätmiseks. Ei ole reaalne, et L.R hakkaks edaspidiselt kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid täitma ning üldkasulikku tööd tegema. Neil asjaoludel ei ole põhjendatud panna talle ka täiendavaid kohustusi ja teda vabadusse jätta.
2. Maakohtu lahendi peale esitas kaebuse L.R-i kaitsja Kalju Kutsar, taotledes lahendi tühistamist ja kaitsealuse karistuse täitmisele pööramata jätmist. Kaitsja juhib tähelepanu, et Riigikohus on kriminaalasjas nr 3-1-1-19-17 tehtud määruse punktis 17 märkinud: võib ette tulla rikkumisi, mille puhul tuleks karistuse täitmisele pööramisele eelistada mõnd leebemat õiguslikku tagajärge, nt määrata süüdlasele lisakohustusi. Eeltoodust nähtuvalt tuleb kohtul arvestada kõiki asjaolusid ning sellest lähtuvalt otsustada, kas karistuse täitmisele pööramine on vajalik või piisab teiste

§ 69

lg-s 6 nimetatud abinõude (täiendavate kohustuste määramine, töö tegemise tähtaja pikendamine) rakendamisest. L.R leiab, et vangistuse täitmisele pööramine on tema suhtes olnud ennatlik. Süüdimõistetu selgitas kohtule, et ta ei hoidunud karistuse täitmisest kõrvale, kuid erinevatest asjaoludest tingituna jäi tal teatud osa üldkasulikku tööd tegemata. L.R-i sõnade kohaselt kartis ta olukorra lahendamiseks kriminaalhooldusametniku poole pöörduda ning see omakorda viis selleni, et kontrollnõuded ja kohustused jäid täitmata. Lisaks olevat L.R osutanud politseile teatud kriminaalasjades kaasabi ning ta tundis hirmu, et vanglasse sattudes võidakse talle kätte maksta. Oma eksimusi on ta mõistnud ning soovib üldkasuliku töö määratud tähtaja jooksul lõpuni teha. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

1. Tartu Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Tulenevalt kaebuse väidetest märgib kolleegium täiendavalt üksnes järgmist.
2. Maakohus tuvastas, et L.R on Tartu Maakohtu 28.08.2015 otsuse jõustumisest kuni tänaseni teinud talle määratud
3. üldkasuliku töö tunnist ära üksnes 38 töötundi ning alates 25.08.2016 on ta registreerimiskohustust eiranud täielikult, samuti on ta olnud kriminaalhooldusametnikule ja kohtule kättesaamatu. Nimetatud asjaoludes vaidlust ka ei ole. Küll leitakse kaebuses, et L.R-i karistust ei peaks täitmisele pöörama, vaid talle tuleks anda võimalus üldkasulik töö lõpuni teha. 2 2 Lähtuvalt kaitsja eelmärgitud seisukohast selgitab ringkonnakohus siinkohal, et tuvastanud süüdimõistetu rikkumised, saab kohus

§ 69

lg 6 kohaselt neile reageerimisel võimalike õigusjärelmitena määrata temale täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega (arvestades sama paragrahvi lg-s 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega 24 kuud) või pöörata karistuse täitmisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu positsiooniga, et L.R-i rikkumised on olnud tahtlikud ning nii ulatuslikud ja järjepidevad, et ainukeseks võimalikuks järelmiks on tema karistuse täitmisele pööramine. Seda enam, et nii nagu esimenegi kohtuaste, L.R-i lubadusi kohtuotsuse edasiselt korrektse täitmise osas ei pea usutavaks ka kriminaalkolleegium. Määruskaebuse väited ringkonnakohut vastupidisele seisukohale ei veena, kuivõrd selles esitatud argumendid ei vabanda L.R-i rikkumisi vähimalgi määral. 8. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Lõhmus 3 /allkiri/ Maarika Kuusk 3 Tiit