lg 2 p 2 järgi ja mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust.
lg 1,2,3 alusel kuulus koheselt ärakandmisele 1 kuu vangistust alates 09.12.2017.
1,3 alusel jäeti 8 kuud vangistust tingimisi M.L suhtes kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui ta ei pane 2-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab
lg 1 p 1 -6 lg ja
Kohtuotsus jõustus 28.12.
lg 4 kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
MS § 427 lg 1,
lg 4 või § 75 lg 3 alusel süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Esmalt juhib kohus tähelepanu sellele, et süüdimõistetu M.L on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub asjaolu, et kriminaalhooldusalune tarvitas alkoholi kriminaalhoolduse ajal kokku kolmel korral sellekohasest keelust hoolimata. Isik on oma rikkumisi tunnistanud. Samuti on rikkumised fikseeritud. Kriminaalhooldusametnik on teinud 2 hoiatust. 12.07.2019 rikkumise kohta koostatud alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll, mille kohaselt indikaatorvahendi tulemus oli positiivne näidates 0,631 mg/l kohta. Seega on nii kriminaalhooldusaluse isiku selgituste, kui ka koostatud protokollidega rikkumised tõendamist leidnud ja selles osas vaidlust ei ole. Arvestades asjaolu, et süüdimõistetu kriminaalhooldus on seni kulgenud rahuldavalt, ta on korrektselt täitnud registreerimiskohustust üle 1,5 aasta ning võttes arvesse ka kriminaalhooldusametniku seisukoha, leiab kohus, et karistuse täitmisele pööramine oleks esialgu ennatlik. Seega on otstarbekohane rakendada kergemat mõjutusvahendit, milleks on täiendava kohustuse määramine. Kriminaalhooldusalusele tuleb anda võimalus oma rikkumistest järelduste tegemiseks, seda enam, et kriminaalhoolduse mõte on suunata isik õiguskuulekale käitumisele ja distsiplineerida teda ühiskonnas kehtivatest reeglistest kinni pidama. Kohus on seisukohal, et täiendava kohustuse lisamine aitab M.L edaspidiselt motiveerida suurema 2 kohusetundega suhtuma talle katseajaks pandud kontrollnõuetesse ja kohustustesse, mis omakorda vähendaks uue kuriteo sooritamise riski. Kohus on seisukohal, et täiendav kohustus aitaks süüdimõistetul edaspidiselt täita korrektselt käitumiskontrolli tingimusi ning tõhusamalt saavutada hoolduskava eesmärgid. Seoses eeltooduga peab kohus võimalikuks edaspidiste rikkumiste vältimiseks ning hoolduskavas püstitatud eesmärkide elluviimiseks määrata M.L-ile täiendav kohustus – läbida alkoholivastane ravi. Juhindudes KrMS § 427, kohtunik M ä ä r a s: Viru Vangla Jõhvi kriminaalhooldusametnik Jelena Dobrotina 22.07.2019 erakorraline ettekanne M.L-ile Viru Maakohtu 11.12.2017 kohtuotsusega määratud katseajal täiendava kohustuse määramiseks rahuldada. Määrata M.L-ile Viru Maakohtu 11.12.2017 kohtuotsusega määratud katseajal täiendav kohustus - läbida alkoholivastane ravi, tähtajaga 30.09.2019. Määrus ärakiri saata süüdimõistetule kriminaalhooldusosakonnale. M.L-ile ja Viru Vangla Käesolevale kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Inna Kirsipuu kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.