Obsah (5)

§ 218§ 66§ 203§ 121§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Otsuse kuupäev 03.09.2020.a, Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4 – 20 – 2899 Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sek

§ 218

lg 1 järgi M.N ; isikukood XXX; xxx kodakondsus; elukoht: xxx; töökoht: xxx Kohtuvälise menetleja, Tallinna Vangla, esindaja Jane Rosar Istungil osalenud isikud KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada M.N

§ 218

lg 1 järgi ning mõista karistuseks arest 24 (kakskümmend neli) päeva.

§ 66

lg 1 alusel määrata aresti kandmine ositi, korraga ärakantava aresti kestus ei tohi olla lühem kui 2 (kaks) päeva. Kohustada M.N-i kandma mõistetud karistus ära hiljemalt 31.10.2020.a. Aresti kandmise kohaks määrata Lääne prefektuuri Haapsalu arestimaja, aadressil Lossiplats 4, Haapsalu. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. M.N-i poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada M.N-i suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korras on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 25.09.2020.a. 1. Kohtus tuvastatud asjaolud: 1.1. Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna peaspetsialist Hendrik Tamp koostas 12.06.2020.a väärteoprotokolli, mille alusel süüdistati M.N-i selles, et: 20.03.2020.a kella 12.30 paiku lõhkus ta Rae vallas, Soodevahe külas , Linnaaru tee 5, asuvas Tallinna Vangla RS-hoone kolmanda üksuse kambris nr RK4-08 jälgimiskaamera, pritsides sellele tahtlikult vett, mille tõttu sai kaamera veekahjustuse ning see tuli välja vahetada. Kaamera rikkumisega tekitas M.N Riigi Kinnisvara AS-le varalist kahju 565 euro väärtuses, pannes seega tahtlikult toime

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o varavastane süütegu väheväärtusliku asja vastu (rikutud õigusnorm

§ 203

). 26.03.2020.a kella 16.23 paiku lõhkus ta Rae vallas, Soodevahe külas, Linnaaru tee 5, asuvas Tallinna Vangla RS-hoone kolmanda üksuse R2 sektsiooni kambris 16 ära aknaklaasi WC ukse küljest ära võetud metallist uksehinge kinnitusplaadiga, millega lõi tahtlikult korduvalt vastu kambri akent, mille tõttu kambri aken mõranes ning kambri akna sisemisele klaaspaketile tekkisid läbivad augud. Aknaklaasi lõhkumisega tekitas M.N Riigi Kinnisvara AS-le varalist kahju 325,11 euro väärtuses, pannes seega tahtlikult toime

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o varavastane süütegu väheväärtusliku asja vastu (rikutud õigusnorm

§ 203

). 26.03.2020.a kella 16.23 paiku lõhkus ta Rae vallas, Soodevahe külas, Linnaaru tee 5, asuvas Tallinna Vangla RS-hoone kolmanda üksuse kambris nr RK4-08 jälgimiskaamera, võttes kambri WC-harja aluse ja viskas sellega tahtlikult ja korduvalt vett kambri jälgimiskaamera peale, mille tõttu sai kaamera veekahjustuse ning see tuli välja vahetada. Kaamera rikkumisega tekitas M.N Riigi Kinnis vara AS-le varalist kahju 565 euro väärtuses, pannes seega tahtlikult toime

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o varavastane süütegu väheväärtusliku asja vastu (rikutud õigusnorm

§ 203

). 27.03.2020 kella 13.15 paiku lõhkus ta Rae vallas, Soodevahe külas, Linnaaru tee 5, asuvas Tallinna Vangla RS-hoone kolmanda üksuse kambris nr R2-06 jälgimiskaamera, pritsides kaamerale täpselt tuvastamata viisil vett, mille tõttu sai kaamera veekahjustuse ning see tuli välja vahetada. Kaamera rikkumisega tekitas M.N Riigi Kinnisvara AS-le varalist kahju 565 euro väärtuses, pannes seega tahtlikult toime

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o varavastane süütegu väheväärtusliku asja vastu (rikutud õigusnorm

§ 203

). 01.05.2020 kella 18.37 paiku lõhkus ta Rae vallas, Soodevahe külas, Linnaaru tee 5, asuvas Tallinna Vangla RS-hoone kolmanda üksuse kambris nr RK4-06 jälgimiskaamera, pritsides šampoonipudelist tahtlikult vett kambri jälgimiskaamera peale, mille tõttu sai kaamera veekahjustuse ning see tuli välja vahetada. Kaamera rikkumisega tekitas M.N Riigi Kinnisvara AS-le varalist kahju 600 euro väärtuses, pannes seega tahtlikult toime

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o varavastane süütegu väheväärtusliku asja vastu (rikutud õigusnorm

§ 203). 1.2.

Menetlusalune isik M.N 31.08.2020.a toimunud kohtuistungile ei ilmunud, kuid saatis kohtusse e-kirja, milles märkis, et ta saab neljapäeval kohtusse tulla. Samuti märkis M.N , et kui kohtuistungit pole võimalik edasi lükata, siis juhul kui määratakse arest, siis on nõus seda kandma osade kaupa nädalavahetusel, kuna nädala sees on ta tööl ja on vaja arsti juures käia. On nõus ka rahatrahviga, mida saaks maksta osade kaupa (tlk 67). Tulenevalt eelnevast rahuldas kohus menetlusaluse isiku taotluse kohtuistungi edasi lükkamiseks ja määras uue istungi toimumise ajaks 03.09.2020.a. Kohtukutse edastati M.N-ile samal kuupäeval. Samuti ei ilmunud menetlusalune isik 03.09.2020.a istungile. Menetlusalune isik võttis samal kuupäeval kohtuga telefoni teel ühendust ja teavitas, et ta on teadlik toimuvast kohtuistungist, aga tööülesannete tõttu ei saa ta kohtuistungist osa võtta. Vastavalt VTMS § 90 lõikele 1 kui 2 menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning ta on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlus ei ole rahuldatud, arutatakse asja menetlusaluse isikuta. Käesoleval juhul oli menetlusalune isik teadlik väärteoasja arutamisest, ta ei taotlenud asja arutamise edasilükkamist, mistõttu arutas kohus M.N-i väärteoasja menetlusaluse isiku osavõtuta VTMS § 90 lg 1 korras. 1.

1. VTMS § 98 lg 5 kohaselt kui asja arutatakse menetlusaluse isiku osavõtuta, teeb kohtunik teatavaks menetlusaluse isiku varasemad ütlused ja tema kirjalike avalduste sisu. VTMS § 98 lg 5 alusel avaldas kohus menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses antud ütlused. M.N selgitas, et esimeses episoodis sai ta majoneesipudeli poest ning tegemist ei olnud tahtliku lõhkumisega, kuna teda provotseeriti inspektor-kontaktisik J A poolt, kes määras talle kartseri. Ta tahtis kinnises kambris olla, aga teda paigutati vägisi lahtisesse sektsiooni. Ta võttis majoneesipudeli ja pritsis sellest puhast vett. Teise episoodi kohta andis M.N ütlusi, et lõhkus akent, kuna teda viidi lahtise sektsiooni kambrisse. Kuna ta tahtis näidata enda seisukohta sellele, siis ta lõi akna katki. Ta leidis wc ukse küljest pooleldi lahtised metallist osad ning nendega lõi korduvalt akent. Ta ei tahtnud akent lõhkuda, kuid pidi seda tegema, et kinnisesse kambrisse saada. Akna esimesse klaaspaketti tuli auk sisse, kuid välimine jäi terveks. Kolmanda episoodi kohta andis ta ütlusi, et kui teda viidi 26.03.2020.a kambrisse nr RK4-08, siis oli ta endast juba väljas ning seetõttu viskas kaamerat veega. Vesi oli WC-harja aluse sees ja sellega viskas kaamerat korduvalt veega nii kaua, kuni kaamera kuppel oli vett täis. Ta ei soovi kaamera jälgimise all olla ja seetõttu lõhkus kaamera. Neljandas episoodis andis M.N ütlusi, et viskas kaamerat veega, et keegi ei näeks, mis ta kambris tegi. Vett viskas kaamera pihta kas WC-harja alusega või šampoonipudeliga. Osaliselt oli selle põhjuseks see, et koroonakriisi ajal keelati ära vangla kauplus. Ta ei söönud sellel ajal vangla toitu ning kuna kauplus keelati ära, siis ei saanud toitu süüa. Ta ei taha süüa mürgitatud vangla toitu. Viiendas episoodis andis menetlusalune isik ütlusi, et kaamera rikkus veega ära. Lõhkumise põhjuseks oli see, et talle ei antud kauplust kätte. Ta pandi 29.04.2020.a kartserisse, kuid pood tuli järgmine päev 30.04.2020.a. Kuna ta oli vangla toidust loobunud, siis oleks pidanud tema hinnangul saama oma kaupluse toidu kätte. Vett viskas kaamera vastu arvatavasti šampoonipudeliga. Ta ei kahetse neid lõhkumisi. Kahju hüvitada ei soovi, kuna tal ei ole selleks raha. Lisas, et kui talle määratakse rahatrahv või arest, siis soovib seda täita osade kaupa (tlk 42-43). 1.
2. Tunnistaja J A andis kohtus ütlusi selle kohta, et oli neli episoodi, mille kohta info temani jõudis. Esimene neist oli
3. märtsil, kui kell pool üks teavitas O tehnik-projektijuht E P, et
4. märtsil kella ühe paiku oli kambri RK4-08 kaamera vooluvõrgust väljas. Ta saatis ametnikud kontrollima ja nemad kaameral füüsilisi vigastusi ei näinud, aga kuna kaamera tundus olevat rikutud, siis paigutati kinnipeetav ajutiselt sealt ära, et panna uus kaamera. Kui kinnipeetav oli ära paigutatud, siis lülitas kaamera sisse ja vaatas viimaseid hetki enne seda, kui kaamera läks kustu. Sealt oli näha, kuidas tol hetkel kinnipeetav M.N viskas majoneesipudeliga kaamerale vett peale. Kaamera vahetusega tegeles firma O. Järgmine episood oli
5. märtsil, kui talle helistati, et
6. märtsil oli taaskord RK4-08 värskelt vahetatud kaamera vooluvõrgust väljas. Ta saatis taaskord ametnikud kontrollima, aga füüsilisi vigastusi kaameral nad ei näinud. Kinnipeetav paigutati ümber kambrisse RK2-
7. Kui kinnipeetav oli ümber paigutatud, siis vaatas kaamerast, mis toimus mõned hetked enne seda, kui kaamera välja läks. Kaamerast oli näha, et kinnipeetav M.N viskas WC-harja alustopsiga vett kaamera peale ning umbes 20 minuti möödudes läks kaamera must-valgeks ja hetk pärast seda läks pilt mustaks ning see enam ei funktsioneerinud. Samal päeval helistati uuesti, kui esimene kaamera oli vahetatud, et kambris RK2-06 on kaamera vooluvõrgust väljas. Ta vaatas järgi, et seal paikneb M.N . Kõne tuli kella poole kolme paiku ja M.N-i kambrisse paigutamine toimus kell 13.
8. Sealset kaamerat ta ei avanud, kuna vang oli kambris sees. Siis läks kaamera taaskord vahetusse. Viimane episood oli, kui
9. mail helistati talle kella 9.30 paiku ja öeldi, et
10. mail kella poole seitsme paiku õhtul oli kambri RK4-08 või RK206 kaamera taaskord vooluvõrgust väljas. Kuna seal oli samal ajal M.N sees, siis ta 3 kaamerat ei avanud. O tehniku E Piga suheldes selgus, et kõigil neljal juhul olid kaameratel veekahjustused (tlk 71-72). 1.
11. Tunnistaja E Pi ütluste kohaselt teab ta, et neli kaamerat uputati ära. Teab ainult kambrite aadresse, mitte kinnipeetavaid. Ta töötab vanglas hooldusjuhina, kes vastutab nõrkvoolusüsteemide töö eest. Tema igapäevane töö on esmaselt monitoorida süsteemide töö korrasolekut ja tööd ning juhtida läbi hooldusprotsesse, mis on ette nähtud süsteemide korrasolekuks. Objektil on monitooringusüsteem nõrkvooluseadmetele, mis on võrgus ja mis automaatselt tuvastab, kui seade lakkab töötamast: see on lahti ühendatud, riknenud või sellel on mingisugune mittekorrapärane töö. Ka temperatuuri kõikumised on näha. Süsteem näitab kaamera aadressi ja aadressi põhjal saab tuvastada ruumi, kus kaamera asub. Kui selgus, et neljal korral on kambris olevad kaamerad rikkis, teavitas ta sellest vanglat, antud juhtudel oli selleks J A. Kaamerad olid märkimisväärsete veekahjustustega. Kõik neli kaamerat asendati uutega. Need ei kuulunud taastamisele, kuna enamus elektroonikast oli oksüdeerunud ja veekahjustustega. Üks kaamera maksab umbes 500-600 eurot, millele lisandub käibemaks (tlk 72-73). 1.
12. Tunnistaja K B andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 26.03.2020.a kuulis ta R2 sektsioonis kõva müra. Ta märkas läbi ukse silmaava, et kambris R2-21 üksinda viibiv M.N lõhub metallist kolmnurgaga akent. Metallese nägi välja nagu oleks see WC ukselt võetud. Ta nägi, kuidas M.N tõstis oma käe ja lõhkus akna, lööke oli kindlasti üle
13. Põrandal olid juba akna tükid. Kuna kambris on klaase kaks, siis kambripoolne esimene klaas läks täiesti katki. Teised ametnikud tulid appi, sest ta ei tahtnud ise kambrisse minna, sest see oleks olnud ohtlik (tlk 7071). 1.
14. Tunnistaja S L andis ütlusi selle kohta, et 26.03.2020.a teavitati teda, et M.N , kes viibis kambris R2-21, on lõhkunud oma kambris klaasid. Kuna tema tööülesannete hulka käib ka menetlustoimingute tegemine, siis läks sündmuskohale, et võimalik kahju ja isiku tegevus fotografeerida. Kambrisse sisenedes oli kamber tühi, M.N oli selleks hetkes kambrist ära paigutatud. Kambrisse sisenedes nägi, et kambri aknaklaas oli purustatud. Akna ees oleval põrandal olid klaasikillud ja akna sisemises paketis oli mitu väikest auku. Välimine aknapakett oli terve, vigastatud/purustatud oli ainult sisemine. Ta leidis WC-s asuvast prügikastist WC metallist uksehinge. Tõenäoliselt kasutas M.N akna purustamiseks just neid hingesid. Kuna WCukselt oli kadunud kaks hinge ja teist ta ei leidnud, siis palus teistel ametnikel kambris teostada täiendav läbiotsimise, mille käigus tema teada leiti ka teine hing (tlk 71). 1.
15. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et väärtegude toimepanemine süüdistatava poolt on tõendatud kõigis viies episoodis. Nelja kaamera ja aknaklaasi lõhkumine on tõendatud tunnistajate ütlustega. Lisaks tõendab lõhkumiste toimepanemist ka menetlusalune isik ise kohtuvälises menetluses. M.N-i teoeelne, -aegne ja -järgne käitumine viitavad kavatsetusele, et isik seadis eesmärgiks vangla vara rikkumise, et näidata vanglale selliselt oma seisukohti. Vanglas viibitud aja jooksul, s.o 15.10.2018.a-12.06.2020.a, on M.N-i suhtes varasemalt samuti läbi viidud üks väärteomenetlus lõpuga 0118 ning tol korral oli tegemist 7 episoodilise väärteomenetlusega, millest 6 seisnesid samuti vara lõhkumises ja 1 ametniku solvamises. Seega on M.N-i ka varasemalt juba karistatud

§ 218lg 1 sätestatud väärtegude toimepanemise eest.

Seejuures kuuest juhtumist nelja puhul rikkus M.N samuti jälgimiskaamera ja tegi seda samal viisil nagu käesolevate juhtumite puhul ehk viskas kaameraid veega. Arvestades M.N-i varasemat käitumist ja asjaolu, et isik on jätkanud karistuse kandmise ajal vara lõhkumistega, siis leiab kohtuväline menetleja, et järjekordne rahatrahv isiku käitumist ei muudaks. Arvestades episoodide arvu, tegude toimepanemise viisi ja lõhkumistega tekitatud kahju suurust, siis saab hinnata M.N-i süüd suureks. Olgugi, et M.N tunnistab enda rikkumisi, siis ei ole ta üles näidanud kahetsust ning püüab leida enda käitumisele õigustusi. Ühtlasi ei ole M.N-i lõhkumistega tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud. Tuginedes 4 eelnevale leiab kohtuväline menetleja, et otstarbekas oleks määrata M.N-ile

§ 218lg 1 viie väärteo toimepanemise eest karistuseks arest 23 päeva (tlk 73-74).

1. Kohtu seisukoht väärteokoosseisu osas: 2.
2. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse ning tunnistajate ütlused, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. 2.2.

§ 218

lg 1 näeb ette vastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu.

§ 203

lg 1 objektiivne koosseis seisneb asja kahjustamises, selle rikkumises või hävitamises. 2.

1. Väärteoasjas nr 650020000137 on alustatud väärteomenetlust selles, et 20.03.2020.a kella 12.30 paiku Tallinna Vangla RS-hoone kolmanda üksuse kambris nr RK4-08 rikkus kinnipeetav M.N ära kambri kaamera, tekitades rikkumisega Riigi Kinnisvara AS -ile varalise kahju summas 565 eurot. Antud episoodis tunnistas M.N oma süüd. Ta võttis majoneesipudeli ja pritsis sellest puhast vett. Tema tegevuse eesmärgiks oli saada kinnisesse kambrisse. Jälgimiskaamera rikkumine M.N-i poolt on tõendatud ka tunnistaja J A ütlustega, mille kohaselt teavitas 24.03 kell pool üks O tehnik-projektijuht E P, et
2. märtsil kella ühe paiku oli kambri RK4-08 kaamera vooluvõrgust väljas. Salvestise vaatamisel selgus, et kinnipeetav M.N oli visanud majoneesipudeliga kaamerale vett peale. Eelnevad ütlused riimuvad ka tunnistaja E Pi ütlustega, mille kohaselt neli kaamerat uputati ära. Kõik neli kaamerat asendati uutega. Üks kaamera maksab umbes 500-600 eurot, millele lisandub käibemaks. Riigi Kinnisvara AS-ile tekitatud kahju on tõendatud kahju kõrvaldamise aktiga nr 1592, mille kohaselt kõrvaldati 24.03.2020.a 20.03.2020.a Tallinna Vanglas RS-hoone RK4-08 kaamerale tekitatud veekahjustus, mis tekitas lühise. Kaamera asendati uue kaameraga, mille kogumaksumuseks oli 565 eurot (tlk 3-4). Eelnevalt uuritud isikuliste tõenditega ning kirjalike tõenditega on tõendamist leidnud, et 20.03.2020.a kella 12.30 paiku rikkus M.N Tallinna Vangla kolmanda üksuse kambris nr RK4-08 jälgimiskaamera, pritsides sellele tahtlikult majoneesipudelist vett, mille tõttu sai kaamera veekahjustuse ning see tuli välja vahetada. Sellisena oli tegemist jälgimiskaamera rikkumisega

§ 203lg 1 tähenduses.

Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku objektiivset käitumist ja ütlusi – tema eesmärk oli rikkuda vanglale kuuluvat vara, et vangla käituks tema soovi järgi, leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult. 2.

1. Esmalt märgib kohus M.N-i poolt 26.03.2020.a akna lõhkumise episoodi kohta, et väärteo toimepanemise kellaaeg on varasem, kui seda on kohtule esitatud väärteoprotokollis märgitud. Kohtu hinnangul on tegemist inimliku eksitusega kuivõrd M.N-ile ette heidetud järgmine episood on toime pandud samal päeval, aga kella 16 ajal. Kohtu hinnangul ei ole eksimus selline, et saaks väita, et tegemist on väärteomenetlusõiguse normide olulise rikkumisega. Kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja eksimus väärteo toimepanemise ajas on tuvastatav eelkõige kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning menetlusalusele isikule etteheidetud teo toimepanemise ajaks tuleb lugeda 26.03.2020.a kell 12:
2. M.N-i poolt akna lõhkumine 26.03.2020.a kella 12.20 ajal on tõendatud tema enda süüd tunnistavate ütlustega, mille kohaselt lõhkus akent, kuna teda viidi lahtise sektsiooni kambrisse. Ta leidis wc ukse küljest pooleldi lahtised metallist osad ning nendega lõi korduvalt akent. M.N-i ütlused riimuvad tunnistaja K B ütlustega, mille kohaselt märkas ta läbi ukse silmaava, et üksinda kambris viibib M.N lõhub metallist 5 kolmnurgaga akent. M.N-i poolt akna lõhkumist kinnitavad ka tunnistaja S Laagi ütlused selle kohta, et 26.03.2020.a teavitati teda, et M.N on lõhkunud oma kambris klaasid. Ta läks sündmuskohale, et võimalik kahju ja M.N-i tegevus fotografeerida. Kambrisse sisenedes nägi, et kambri aknaklaas oli purustatud. Akna ees oleval põrandal olid klaasikillud ja akna sisemises paketis oli mitu väikest auku. Fototabel, mis on tehtud tunnistaja S L poolt 26.03.2020.a Tallinna Vangla kolmanda üksuse R2 sektsiooni kambris nr 21, kinnitab, et kambri aken on lõhutud ja maas vedelevad klaasikillud (tlk 13-25). Riigi Kinnisvara AS-ile tekkinud kahju on tõendatud kahju kõrvaldamise aktiga nr 1602, mille kohaselt 26.03.2020.a Tallinna Vanglas RS, R2-21 kõrvaldati 23.04.2020.a kahju, mis tekkis akna lõhkumisega. Riigi Kinnisvara AS-ile tekkis kahju summas 325,11 eurot (tlk 7-8). Seega on tõendamist leidnud, et 26.03.2020.a. kella 12.20 ajal lõi M.N katki Tallinna Vangla RS-hoone kolmanda üksuse kambri nr R2-21 aknaklaasi. Kambri aknaklaas oli purustatud ning akna ees oleval põrandal olid klaasikillud ja akna sisemises paketis oli mitu väikest auku. M.N-i tegevuse tagajärjel tekkis kahju Riigi Kinnisvara AS-ile, kuna akna purunemisest tekkinud kahju tuli kõrvaldada. Sellisena oli tegemist aknaklaasi hävitamisega

§ 203lg 1 tähenduses - aknaklaas oli purunenud.

Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku objektiivset käitumist ja ütlusi – lõhkus akent, kuna teda viidi lahtise sektsiooni kambrisse, oli tema eesmärk kahjustada vanglale kuuluvat vara, et vangla käituks tema soovi järgi, leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult. 2.

1. Väärteoasjas nr 650020000137 on alustatud väärteomenetlust selles, et 26.03.2020.a kella 16.23 paiku Tallinna Vangla RS-hoone kolmanda üksuse kambris nr RK4-08 rikkus kinnipeetav M.N ära kambri kaamera, tekitades rikkumisega Riigi Kinnisvara AS-ile varalise kahju summas 565 eurot. M.N on oma süüd tunnistanud ja andnud ütlusi, et kui teda viidi 26.03.2020.a kambrisse nr RK4-08, siis oli ta endast juba väljas ning seetõttu viskas kaamerat WC-harja aluse seest veega. Viskas kaamerat nii kaua, kuni kaamera kuppel oli vett täis. Menetlusaluse isiku ütlused riimuvad ka tunnisaja J A ütlustega, et
2. märtsil oli kambris RK408 värskelt vahetatud kaamera vooluvõrgust väljas. Füüsilisi vigastusi nad kaameral ei näinud, kuid salvestiselt oli näha, et kinnipeetav M.N viskas WC-harja alustopsiga vett kaamera peale ning umbes 20 minuti möödudes läks kaamera must-valgeks ja hetk pärast seda läks pilt mustaks ning see enam ei funktsioneerinud. Seda, et kambris nr RK4-08 sai jälgimiskaamera veekahjustusi kinnitab ka tunnistaja E P kohtus antud ütlustes. Kaamera oli veekahjustusega ning see asendati uuega. Üks kaamera maksab umbes 500-600 eurot, millele lisandub käibemaks. Riigi Kinnisvara AS-ile tekkinud kahju on tõendatud kahju kõrvaldamise aktiga nr 1601, mille kohaselt 26.03.2020.a Tallinna Vanglas RS-hoone RK4-08 kõrvaldati kaamerale tekitatud veekahjustus, mis tekitas lühise. Kaamera asendati uue kaameraga, mille kogumaksumuseks oli 565 eurot (tlk 27-28). M.N-i ütluste ja tunnistajate ütlustega ning kirjalike tõenditega on tõendamist leidnud, et 26.03.2020.a kella 16.23 paiku rikkus M.N Tallinna Vangla kolmanda üksuse kambris nr RK4-08 jälgimiskaamera, pritsides sellele tahtlikult WC-harja alusega vett, mille tõttu sai kaamera veekahjustuse ning see tuli välja vahetada. Sellise tegevusega tekitas M.N Riigi Kinnisvara AS-ile varalist kahju. Sellisena oli tegemist jälgimiskaamera rikkumisega

§ 203lg 1 tähenduses.

Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku objektiivset käitumist ja ütlusi, et ta ei soovi kaamera jälgimise all olla, mistõttu viskas kaamerat veega seni kuni kaamera kuppel oli vett täis, 6 oli tema eesmärk oli rikkuda vanglale kuuluvat vara, leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult. 2.6. Väärteoasjas nr 650020000137 on alustatud väärteomenetlust selles, et 27.03.2020.a kella 13.15 paiku Tallinna Vangla RS-hoone kolmanda üksuse kambris nr RK2-06 rikkus kinnipeetav M.N ära kambri kaamera, tekitades rikkumisega Riigi Kinnisvara AS-ile varalise kahju summas 565 eurot. M.N on antud episoodis süüd tunnistanud, kinnitades, et viskas kaamerat veega, et keegi ei näeks, mis ta kambris teeb. Vett viskas kaamera pihta kas WC-harja alusega või šampooni pudeliga. Tunnistaja J A kinnitas, et 27.03.2020.a helistati, et kambris RK206 on kaamera vooluvõrgust väljas. Kambrisse oli kella 13.05 ajal paigutatud M.N . Asjaolu, et et kambris nr RK4-06 sai jälgimiskaamera veekahjustusi, kinnitab ka E P. Kaamera oli veekahjustusega ning see asendati uuega. Üks kaamera maksab umbes 500-600 eurot, millele lisandub käibemaks. Riigi Kinnisvara AS-ile tekitatud kahju on tõendatud kahju kõrvaldamise aktiga nr 1600, mille kohaselt 27.03.2020.a Tallinna Vanglas RS-hoone RK2-06 kõrvaldati kaamerale tekitatud veekahjustus, mis tekitas lühise. Kaamera asendati uue kaameraga, mille kogumaksumuseks oli 565 eurot (tlk 30-31). M.N-i ütluste ja tunnistajate ütlustega ning kirjalike tõenditega on tõendamist leidnud, et 27.03.2020.a kella 13.15 paiku rikkus M.N Tallinna Vangla kolmanda üksuse kambris nr RK2-06 jälgimiskaamera, pritsides sellele tahtlikult vett, mille tõttu sai kaamera veekahjustuse ning see tuli välja vahetada. Sellise tegevusega tekitas M.N Riigi Kinnisvara AS-ile varalist kahju. Sellisena oli tegemist jälgimiskaamera rikkumisega

§ 203lg 1 tähenduses.

Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku objektiivset käitumist ja ütlusi, et ta viskas kaamerat veega, et keegi ei näeks, mis ta kambris teeb, oli tema eesmärk oli rikkuda vanglale kuuluvat vara, leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult. 2.

1. Väärteoasjas nr 650020000137 on alustatud väärteomenetlust selles, et 01.05.2020.a kella 18.37 paiku Tallinna Vangla RS-hoone kolmanda üksuse kambris nr RK4-06 rikkus kinnipeetav M.N ära kambri kaamera, tekitades rikkumisega Riigi Kinnisvara AS-ile varalise kahju summas 565 eurot. M.N-i ütluste kohaselt rikkus ta kaamera ära veega. Vett viskas kaamera vastu arvatavasi šampoonipudeliga, kuna ta ei saanud kauplusesse. Tunnistaja J A ütluste kohaselt helistati talle
2. mail kella 9.30 paiku ja öeldi, et
3. mail kella poole seitsme paiku õhtul oli kambri RK4-08 või RK2-06 kaamera taaskord vooluvõrgust väljas. Kuna seal oli samal ajal M.N sees, siis ta kaamerat ei avanud. Seda, et jälgimiskaamera sai kambris RK4-06 veekahjustusi ning et kaamera tuli selletõttu välja vahetada, kinnitavad ka tunnistaja E Pi ütlused. Riigi Kinnisvara AS-ile tekkinud kahju on tõendatud kahju kõrvaldamise aktiga nr 1606, mille kohaselt 02.06.2020.a Tallinna Vanglas RS, RK4-06 kõrvaldati 01.05.2020.a tekitatud kahju. Kaamera asendati uue kaameraga, mille kogumaksumuseks oli 600 eurot (tlk 33-34). M.N-i ütluste ja tunnistajate ütlustega ning kirjalike tõenditega on tõendamist leidnud, et 01.05.2020.a kella 18.37 paiku rikkus M.N Tallinna Vangla kolmanda üksuse kambris nr RK4-06 jälgimiskaamera, pritsides sellele tahtlikult vett, mille tõttu sai kaamera veekahjustuse ning see tuli välja vahetada. Sellise tegevusega tekitas M.N Riigi Kinnisvara AS-ile varalist kahju. Sellisena oli tegemist jälgimiskaamera rikkumisega

§ 203lg 1 tähenduses.

Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku objektiivset käitumist ja tema ütlusi, siis nähtub, et tema eesmärgiks oli rikkuda vanglale kuuluvat vara. Seega leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult. 7 2.

1. Kohtule on esitatud ka pilt kaameratest, millelt nähtuvad kaamera kuplites olevad veekahjustused (tlk 40-41). 2.
2. Kõik väärteotoimikus olevad Tallinna Vangla peaspetsialist J A ja valvur K B ettekanded jätab kohus tõendikogumist välja. Kooskõlas VTMS § 31 lg 1 on tõendite loetelu, millega on võimalik tõendada tõendamiseseme asjaolusid, ära toodud KrMS § 63 lg 1 ja nii nimetatud vabatõendeid, ehk muid tõendeid, võib kasutada üksnes kriminaalmenetluse asjaolude tõendamisel, KrMS § 63 lg
3. Sisuliselt on ettekande näol tegemist tunnistaja ütlustega. Kuna J A ja K B ütlused on ka vormikohaselt talletatud tunnistaja ütlustena, siis ettekandes esitatud informatsioon muutus tõendiks läbi isiku ülekuulamise. Mõlemad isikud on kohtus tunnistajatena üle kuulatud. Kuna ettekanne ei ole selline tõend, millega saaks tõendada tõendamiseseme asjaolusid ning need asjaolud on tõendamist leidnud tunnistajate J A ning K B ütlustega, siis ettekandeid kohus tõendina arvesse ei võta. 3.
4. M.N-ile ette heidetud teod on õigesti kvalifitseeritud kui võõra asja rikkumine või hävitamine (

§ 203

lg 1), millega aga ei olnud tekitatud oluline kahju (

§ 218

lg 4) ehk tegu oli toime pandud väheväärtusliku asja vastu (

§ 218

lg 1).

§ 203

lg 1 kohaselt vastutab isik võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju.

§ 121p 1 kohaselt on oluliseks kahjuks kahju, mis ületab 4000 eurot.

Väärteoasja materjalidega on tõendatud, et M.N-i poolt Riigi Kinnisvara AS-ile tekitatud kahju ei moodusta olulist kahju

§ 203

lg 1 mõttes.

§ 218

lg 4 kohaselt loetakse

§ 218

lg 1 tähenduses väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel

§-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. Seega tuleb tekkinud varalist kahju hinnata rahalises väärtuses väheväärtusliku asjana

§ 218

lg 4 mõttes, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 218lg 1 ettenähtud väärteona.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et M.N rikkus karistusseadustiku § 203 lg 1 sätestatud keeldu ja pani sellega toime

§ 218

lg-s 1 ettenähtud väärteo, s.o varavastase süüteo väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu. Karistuse mõistmine

§ 218

lg 1 järgi on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest kuni 30 päeva.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et M.N-i on varasemalt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahviga, s.o 18.12.2019.a Justiitsministeeriumi Vanglate osakonna otsusega, mille eest määratud rahatrahv on jäetud tasumata (tlk 44-50) ning käesolevalt on menetlusalusele isikule ette heidetud viie süüteoepisoodi toimepanemist lühikese ajavahemiku jooksul, asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui kergem karistusliik on end ammendanud, kuivõrd see ei taga oodatud tulemust ega sunni M.N-i loobuma väärtegude toimepanemisest. Tema käitumine näitab 8 ilmekalt, et M.N ei ole varasemast karistusest järeldusi teinud, mistõttu peab kohus põhjendatuks karistada menetlusalust isikut arestiga. Hinnates M.N-i süüd süütegude toimepanemisel, arvestab kohus asjaoluga, et menetlusalusele isikule on ette heidetud viie süüteoepisoodi toimepanemist, mille tulemusel on Riigi Kinnisvara AS-ile tekkinud varaline kahju. M.N-i tegevus oli tahtlik ja järjepidev. Tema eesmärgiks oli kahju tekitamine. Kohus hindab menetlusaluse isiku süüd suureks. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud

§-de 57 ja 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohtu hinnangul tuleb karistuse määra arvestamisel arvestada ka seda, et menetlusalust isikut on varem samalaadsete väärtegude eest karistatud, millest tulenevalt leiab kohus, et mõistetav karistus peab ületama karistuse keskmist määra, kinnistamaks menetlusaluses isikus arusaama teo keelatusest. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud aresti kohaldamine pikkusega 24 päeva. Kohus peab antud arestipäevade arvu piisavaks, mõjutamaks menetlusalust isikut edaspidi hoidumaks süütegude toimepanemisest, samas pidades silmas ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades, et M.N on palunud nii kohtule saadetud e-kirjas kui oma ütlustes määrata karistuse kandmine ositi, leiab kohus, et esitatud taotluse võib rahuldada. Kuigi kohtule ei ole esitatud tõendit selle kohta, et M.N töötab, siis ei saa kohtus seda ka välistada. Seetõttu arvestab kohus M.N-i palvet ning võimaldab menetlusalusel isikul planeerida oma tööd ja karistuse kandmise aega.

§ 66

lg 1 ls 3 kohaselt peab järjest kantava karistuse kestus olema vähemalt kaks päeva. Seega määrab kohus, et M.N peab talle mõistetud karistuse, s.o 24 päeva aresti ära kandma hiljemalt 31.10.2020.a ja osade kaupa kantava aresti minimaalne pikkus peab olema vähemalt kaks päeva. Aresti kandmise kohaks määrab kohus M.N-i elukohajärgse arestimaja. Aulike Salo kohtunik 9