4-20-2899/72

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2021, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-20-2899 Kohtunik Julia Katškovskaja Väärteoasi A.S-i taotlus temale Harju Maakohtu
2. septembri 2020 otsusega karistuseks mõistetud arestipäevade kandmise edasilükkamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
3. novembri 2021 määrus Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik A.S (ik XXX) RESOLUTSIOON
4. Jätta A.S-i kaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu
5. novembri 2021 määrus muutmata.
6. Kohustada PPA Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskust teatama Harju Maakohtule, kas A.S on ilmunud aresti kandma. Kinnipidamiskeskusel tuleb tutvuda käesoleva määruse p-ga
8. Juhul, kui A.S ei ole ilmunud aresti kandma, tuleb Harju Maakohtul vastavalt VTMS § 205 lg-le 4 teha A.S-i sundtoomise määrus arestimajja. Maakohtul tuleb tutvuda käesoleva määruse p-ga
9. Saata määrus teadmiseks ja täitmiseks PPA Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskusele ja Harju Maakohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtus tehtud määruse peale 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast Tallinna Ringkonnakohtule. Menetlusalune isik saab kaebuse esitada advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Harju Maakohtu
11. septembri 2020 otsusega tunnistati A.S süüdi karistusseadustiku (KarS) § 218 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 24 päeva aresti. KarS 1 § 66 lg 1 alusel määrati aresti kandmine ositi, korraga ärakantava aresti kestus ei tohi olla lühem kui 2 päeva. Menetlusalust isikut kohustati ilmuma aresti kandma hiljemalt
12. oktoobril
13. Otsus jõustus
14. detsembril
16. Harju Maakohtu
17. detsembri 2020 määrusega rahuldati A.S-i taotlus ja lükati talle mõistetud aresti kandmisele asumine edasi, kohustades teda aresti ära kandma hiljemalt
18. märtsiks
19. Määrus jõustus
20. jaanuaril
22. Harju Maakohus jättis
23. märtsi 2021 määrusega rahuldamata A.S-i taotl use uuesti aresti kandmisele asumise edasilükkamiseks. Samuti jättis kohus rahuldamata A.S-i taotluse aresti asendamiseks üldkasuliku tööga. Määrus jõustus
24. märtsil
27. novembril 2021 esitas A.S Harju Maakohtule taotluse, milles s oovib aresti asendamist üldkasuliku töö või rahatrahviga. Alternatiivselt taotleb aresti kandmise võimaldamist osade kaupa 3 kuu jooksul
28. novembril 2021 esitas A.S kohtule muudetud taotluse, mille kohaselt ta soovis aresti edasilükkamist 1 kuu võrra ning palus jagada 24 päeva aresti 3 kuu peale ositi kandmiseks. MAAKOHTU MÄÄRUS
29. Harju Maakohus jättis
30. novembri 2021 määrusega A.S-i taotluse rahuldamata. Oma otsustust põhistas kohus järgmiselt. VTMS § 209 lg 1 kohaselt, kui on asjaolusid, mille tõttu ei ole viivitamatult võimalik täita väärteo eest karistusena kohaldatud aresti, võib lahendit täitmisele pöörav maakohus süüdlase avalduse alusel oma määrusega aresti täitmisele pööramise edasi lükata, märkides määruses edasilükkamise alguse ja lõpu kuupäeva. Tallinna Ringkonnakohus on korduvalt selgitanud, et analoogselt KrMS §-ga 415 on tegemist reeglina ühekordse toiminguga, s.o otsuse täitmist ei lükata edasi korduvalt (vt Tallinna Ringkonnakohtu
31. veebruari 2017 määrus asjas nr 4-164772). A.S-i suhtes tehti kohutuotsus juba
32. septembril 2020 ja talle anti võimalus kanda 24-päevane arest hiljemalt
33. oktoobriks 2020 ositi kahe päeva kaupa. Sealjuures on Harju Maakohus
34. detsembri 2020 määrusega A.S-i aresti kandmise taotluse kord juba rahuldanud ja võimaldanud tal kanda talle mõistetud arestipäevad ositi hiljemalt
35. märtsiks 2021, kuid ilmselgelt süüdlane ei soovinud seda võimalust kasutada. Käesolevaks ajaks ei ole A.S 24 -päevasest karistusest mitte ühtegi päeva ära kandnud. Selline asjaolu iseloomustab ilmekalt tema ükskõiksest suhtumist talle kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisesse ja kohtu hinnangul näitab see, et isik ei soovigi karistust kandma asuda. A.S-i taotlusest ei nähtu ühtegi mõjuvat põhjust arestipäevade kandmise veelkordseks edasilükkamiseks. Põhjusena on süüdlane märkinud: „Ma ei saa korraga neid arestipäevi ära istuda“, samas on talle juba võimaldatud arestipäevasid kanda ositi. Põhjendused, mis puudutavad alates juunikuust välismaal tööl viibimist, on paljasõnalised ja tõendamata. Teiseks ei põhjenda see asjaolu, miks süüdlane ei kandnud temale mõistetud arestipäevasid ära enne väidetavat välismaale tööle asumist või nüüd, kui ta on Eestis tagasi. Samuti ei õigusta töötamine karistuse täitmata jätmist. Kuna A.S on olnud võimalus asuda temale mõistetud karistust täitma sisuliselt juba üle aasta, siis on tal olnud piisavalt aega, et korraldada oma tööalaste ja eraeluliste kohustuste täitmine viisil, mis tagaksid karistuse kandmist. A.S-i suhtes on aresti täitmine juba ühel korral edasi lükatud ning uuesti edasilükkamiseks alust ei ole. Antud juhul viitab A.S-i käitumine kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise soovile. 2 MÄÄRUSKAEBUS
36. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse A.S, kes taotleb määruse tühistamist ja aresti edasilükkamist 1 kuu võrra ning palub aresti ositi kandmise võimaldamist, s.o 24 päeva aresti jagada 3 kuu peale. Oma taotlust põhjendab A.S jägrmiselt. A.S oli pikalt välismaal. Saksamaal töötas juhutöödel. Eestisse tagasi tuli A.S novembris, kindlat elukohta pole. Aresti ei saa A.S korraga ära kanda, kuna tervis pole korras. Arestimajas on askeetlikud tingimused. Süüa saab ainult arestimaja poolt pakutavat. Ise midagi juurde osta ei saa. Pakid on keelatud, suitsetada ei saa. Keelatud on kaasa võtta isegi apteegis müüdavaid nikotiini plaastreid. Kohapeal olev arst ei väljasta neid ravimeid. Päevapealt suitsetamise mahajätmine on raske. Arestimajas ei ole lubatud lauamängud, televiisor, veekeetja. See teeb aresti kandmise raskeks. Ainult madrats kambris eristab aresti kartserist. Aresti kandmine ositi vähendab A.S-i piinasid, vaimseid, füüsilisi läbielamisi. Kaebusele on lisatud väljavõte patsiendiportaalist, mille kohaselt käis A.S
37. detsembril 2021 eriarsti vastuvõtul. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
38. Kaebus jääb rahuldamata.
39. Väärteo eest karistusena mõistetud aresti võimaldab väärteomenetluses edasi lükata VTMS § 209 lg 1, kui on asjaolusid, mille tõttu ei ole võimalik aresti viivitamatult täita. Ringkonnakohus märgib, et viidatud menetlusnorm võimaldab aresti kandmisele asumist edasi lükata aresti viivitamatu täitmise vältimiseks. A.S-ile mõistetud aresti puhul ei saa enam ammu rääkida selle viivitamatust täitmisest . A.S-i kohustati aresti kandma ära algselt
40. oktoobriks
41. Maakohus pikendas seda tähtaega kõnealuse menetlusnormi alusel
42. märtsini
43. Ringkonnakohtu käsutuses olevad andmed võimaldavad eeldada, et vaatamata juba ühel korral edasilükkamisele, ei ole A.S ka sellele järgnenud 9 kuu jooksul aresti kandma asunud. Seega on A.S aresti kandmisele asumisega lubamatult ja väga pikka aega viivitanud. Juba üksnes eeltoodud põhjendustel ei ole võimalik A.S-i taotlust rahuldada. Lisaks on Tallinna Ringkonnakohtu praktikas leitud, et VTMS § 209 lg 1 alusel aresti edasilükkamine on ühekordne toiming (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
44. augusti 2021 määrus väärteoasjas 4-20-2026, p 8; 4-16-4772, p 6.1). Arvestades, et A.S-i suhtes on see toiming juba tehtud Harju Maakohtu
45. detsembri 2020 määrusega, on A.S enda võimalused uuesti aresti edasilükkamiseks täielikult ammendanud. Kaebuses kirjeldab A.S oma vahepealset elu, mille kohaselt on ta jõudnud Eestist lahkuda, elada ja töötada välismaal. Olles teadlik, et tal tuleb Eestis ära kanda karistus, vastav tähtaeg on möödunud, selle teadmisega Eestist lahkumine ja välismaal elamine, on käsitatav tegelikkuses karistuse kandmisest kõrvalehoidumisena. See annab tunnistust, et A.S tuleb kiiremas korras toimetada sunniga aresti kandma. Ei saa välistada, et ringkonnakohtu lahendi tegemise ajaks on A.S taas Eestist hoopiski lahkunud.
46. VTMS § 205 lg 4 kohaselt, kui süüdlane ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele arestimajja või vanglasse, teatab arestimaja või vangla sellest aresti täitmisele pööranud kohtule. Sel juhul teeb maakohtunik määruse süüdlase sundtoomise kohta arestimajja või vanglasse. Ringkonnakohtule ei nähtu Kohtuinfosüsteemi andmetest, et A.S-i puhul oleks pärast
47. märtsi 2021, mis oli tema karistuse kandmisele asumise tähtaeg, PPA Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskus ja Harju Maakohus eeltoodud viisil toimetanud. See on viinud absurdse olukorrani, kus A.S veel 9 kuud hiljem pole ikka ära kandnud talle mõistetud 3 aresti ja esitab erinevaid ettekäändeid selleks, et mitte aresti ära kanda. On selge, et A.S vabatahtlikult aresti kandma ei asu. Sellises olukorras tuleb PPA Põhja prefektuuril vastavalt VTMS § 205 lg-le 4 teavitada Harju Maakohtu möödunud aresti kandmisele asumise tähtajast ja maakohtul tuleb teha sama menetlusnormi alusel sundtoomise määrus ning A.S tuleb kokkuvõttes toimetada sunniga aresti kandma.
48. Ringkonnakohus selgitab A.S-ile , et kuna ta ei kandnud kohtu antud tähtaja jooksul aresti ositi, siis muutus arest vastavalt VTMS § 205 lg-le 4 tervikuna sundtäidetavaks. Sellest tulenevalt peab ta kandma terve aresti ära ühes osas.
49. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § -st 194 ja § 196 lg-st 2 ning § 147 lg 1 punkist 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
50. novembri 2021 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4