KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2022. a, Tallinn Kohtuasja number 2-15-18843 Koh

§ 175

lg 2 p 2 alusel, kuna võlgnik rikkus süüliselt

§ 173lg 1 ja 2 kohustust.

Võlausaldaja heitis maakohtule ette, et kohus ei võtnud seisukohta võlausaldaja

1. novembril
2. a esitatud vastuväite osas ega uurinud võlausaldaja tõendeid.
3. Võlausaldaja tõi esile, et arvestades võlgniku esitatud andmeid tema sissetulekute kohta ilmneb, et võlgniku brutopalk kalendrikuus
4. a oli madalam kui alampalk (alampalk
5. a oli 470 eurot);
6. a ja
7. a aastal võlgnikul puudus igasugune sissetulek,
8. a oli võlgniku brutopalk kalendrikuus 16 euro võrra suurem kui alampalk antud aastal (alampalk
9. a oli 584 eurot). Juba kohustustest vabastamise menetluse algatamise seisuga oli võlgnik Y OÜ (registrikood 12565032) juhatuse liige. Võlausaldaja asus seisukohale, et mõistlikult tulutoovaks tegevuseks ei saa lugeda tegevust, kus võlgnik töötab märkimisväärset tulu teenivas ühingus tasuta (perioodil
10. a kuni
11. a) või tasub äriühing töötajale tasu, mis on väiksem kui alampalk. Kui Y OÜ majanduslik seis ei võimaldanud maksta töötajast võlgnikule alampalka, siis võlgnik oleks pidanud algatama tööandja suhtes menetluse töötasu välja mõistmiseks vähemalt alampalga ulatuses. Kui selle menetluse tulemusena oleks Y OÜ pankrotistunud, oleks võlgnik pidanud tegelema mõistlikult tulutoova tegevuse otsimisega. Võlgnik ei ole esile toonud, et ta oleks otsinud mingit muud tööd või siis registreerinud ennast tööotsijaks.
12. Võlausaldaja märkis, et kui lähtuda siiski võlgniku esile toodud sissetulekust, siis ei olnud võimalik võlgnikul tasuda enda kahele alaealisele lapsele igakuiselt elatist summas 300 eurot. Juhul kui võlgnik seda tegi, on ta varjanud enda sissetulekuid.
13. Kuivõrd võlgnik on tegelenud vara varjamisega, siis on tuvastatud tahtlus VÕS § 104 lg 5 mõistes. Seega oli võlgniku käitumine süüline, mis on

§ 175lg 2 p-s 2 sätestatud aluseks võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

Menetlusosaliste seisukohad 4

1. Võlausaldaja kohtutäitur Katrin Vellet toetas määruskaebust.
2. Võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet avaldas, et jätab kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ning pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohtu otsustada.
3. Võlausaldajad Haridus- ja Teadusministeerium, kohtutäitur Risto Sepp ega võlgnik määruskaebusele seisukohti ei esitanud. Menetluse edasine käik
4. Võlgnik esitas
5. oktoobril
6. a vastuseks kohtunõudele seisukoha. Lisaks taotles võlgnik, et kohus kuulutaks menetluse TsMS § 38 lg 1 p 2 ja 3 alusel kinniseks ning esitas TsMS § 462 lg 2 ja 3 alusel taotluse tuues põhjenduseks, et tema
7. oktoobri
8. a esitatud vastus ning sellele lisatud tõendid sisaldavad delikaatseid terviseandmeid.
9. Võlgnik esitas
10. novembril
11. a taotluse, milles palus kuulutada võlausaldaja OÜ Menetlus nõue aegunuks, sest võlgnik sai
12. novembril
13. a teate, et Ametlikest Teadannetest, et täitemenetluses kinnisasja enampakkumise teate avaldamine Ametlikes Teadaannetes on lõpetatud ning kinnisasja müügist ja SIA UniCredit Leasing nõude loovutamisest võlausaldaja OÜ-le Menetlus on möödunud 5 aastat. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).
15. Määruskaebemenetluses on vaidluse all, kas maakohus oleks pidanud keelduma võlgnikku tema kohustustest vabastamast kuni
16. juulini
17. a kehtinud

§ 175

lg 2 p 2 alusel, kuna võlgnik rikkus süüliselt

§ 173

lg 1 ja 2 kohustust.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt

§-s 173 nimetatud võlgniku kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldaja huve.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning

§ 173

lg 2 järgi peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 28. Seoses

§ 173

lg-s 1 sätestatud kohustusega on Riigikohus leidnud, et üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Nii võib täistööajaga töötamise kohustuse välistada nt perekondlike kohustuste täitmine (laste kasvatamine, abi vajavate perekonnaliikmete hooldamine) või seadusest tulenevad piirangud, mis takistavad võlgnikul töötada. Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures VÕS § 7 lg 1 järgi arvestada 5 seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. Olenevalt asjaoludest võib mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustus siiski tähendada ka seda, et võlgnik peab leidma uue töökoha (Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus tsiviilasjas nr 211-24696, p 18-19).
3. Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 5
4. Vaatamata sellele, et võlgnik on äriregistrist nähtuvalt Y OÜ osanik ning alates
5. maist
6. a juhatuse liige, ei ole tsiviilasjas esitatud selliseid tõendeid, mis annaksid alust arvata, et võlgnik on varjanud enda sissetulekuid. Võlgnik selgitas kolleegiumi hinnangul ammendavalt Y OÜ majanduslikku seisu ning seda, et kuigi
7. majandusaasta aruandest nähtuvalt oli ühingul jaotamata kasum, täidab Y OÜ AS-ilt C üle võetud kohustusi, mistõttu kasumit ei jaotata (kd II, tl 146, 146 p). Mis puudutab määruskaebuse väidet võlgniku sissetulekute ja väljaminekute vahekorra kohta, on võlgnik maakohtus esile toonud, et igakuiste kulude kandmisel on toeks tema elukaaslane (kd II, tl 13-14). Seetõttu on põhjendamatu võlausaldaja väide sissetuleku varjamise kohta. Arvestades võlgniku selgitusi, ei anna määruskaebuses esitatud väited alust arvata, et võlgnik on varjanud enda sissetulekuid või jätnud enda juhitava osaühingu kasumi sissetulekute varjamiseks jaotamata.
8. Ringkonnakohus toob esile, et kohustustest vabastamata jätmiseks peab võlgnik olema käitunud süüliselt. Tsiviilasja materjalidest ilmneb, et võlgniku võlg moodustas 74 561.89 eurot ning sellest on tasutud 9798.38 eurot, seega ca 13%, mida saab pidada arvestatavaks ulatuseks. Kolleegium nõustub maakohtuga, et võlgnik on rahuldanud võlausaldaja SIA Unicredit Leasing Eesti Filiaali nõude 9098.38 euro ulatuses (kd II, tl 100), mistõttu ei saanud SIA Unicredit Leasing Eesti Filiaal rahuldatud osas enda nõude võlgniku vastu OÜ-le Menetlus loovutada. Kuigi kohustustest vabastamise menetluse ajal on võlgniku kohustus olla keskmisest hoolsam ja tasuda võlausaldajate nõudeid oma võimaluste piires, ei ole võlgnik kolleegiumi hinnangul eelnevat arvestades enda kohustust süüliselt, s.o vähemalt raskelt hooletult VÕS § 104 lg 4 tähenduses rikkunud, arvestades, et vaatamata võlgniku sissetulekule on võlgnik rahuldanud ca 13% võlausaldaja nõuetest ning algse võlausaldaja SIA Unicredit Leasing Eesti Filiaali nõudest on rahuldatud ligi 26%. Niisiis ei saa järeldada, et võlgnik kahjustas kohustuste süülise rikkumisega võlausaldajate huve. Võlgnik ei ole käitunud pahatahtlikult, vaid oma võimaluste ja teadmiste piires parimal võimalikul viisil. Seega kokkuvõttes ei anna eeltoodu kolleegiumi hinnangul alust jätta võlgnikku

§ 175lg 2 p 2 järgi täitmata jäänud kohustustest vabastamata ega pikendada kohustustest vabastamise menetlust Ts

MS § 175 lg 5 alusel.

1. Võlgnik esitas
2. novembril
3. a taotluse, milles palus kuulutada võlausaldaja OÜ Menetlus nõue aegunuks. Ringkonnakohus selgitab, et pankrotimenetluses tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg on TsÜS § 157 lg 3 järgi kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest arvates. Kuivõrd Harju Maakohus lõpetas võlgniku pankrotimenetluse
4. oktoobri
5. a määrusega, mis jõustus
6. oktoobril
7. a, ei ole võlausaldajale OÜ Menetlus loovutatud SIA UniCredit Leasing nõue TsÜS § 157 lg 3 alusel aegunud.
8. Võlgnik esitas
9. oktoobril
10. a taotluse, milles palus jätta arvutivõrgus avalikustamata TsMS § 462 lg 2 ja 3 alusel otsuse resolutsioon ja otsus, kui need sisaldavad võlgniku isiku- ja terviseandmeid, sest selliste andmete avaldamine kahjustab võlgniku eraelu puutumatust. Ringkonnakohus mõistab võlgniku taotlust tingimuslikuna selliselt, et võlgnik soovib, et juhul, 6 kui ringkonnakohus teeb lahendi, mis jõustumise korral arvutivõrgus selleks ettenähtud kohas avalikustatakse ning see sisaldab võlgniku isiku- ja terviseandmeid, ei avalikustataks lahendi resolutsiooni ega lahendit TsMS § 462 lg 3 kohaselt. Kuivõrd praegusel juhul on tegemist TsMS § 466 lg-s 4 nimetatud määrusega, avalikustatakse see arvutivõrgus. Arvestades, et ringkonnakohus on
11. novembri
12. a määrusega kuulutanud käesoleva asja menetluse kinniseks osas, mis puudutab võlgniku terviseandmeid ning käesolev lahend sisaldab võlgniku terviseandmeid määruse põhjenduste punktis 29, leiab ringkonnakohus, et menetluse kinniseks kuulutamise eesmärgi realiseerumist ega võlgniku eraelu puutumatust TsMS § 462 lg 3 mõttes ei kahjusta käesoleva ringkonnakohtu määruse resolutsiooni ja määruse õiguslike põhjenduste osaline avalikustamine, v. a osas, mis sisaldab võlgniku terviseandmeid. Seega peab ringkonnakohus võimalikuks avalikustada kohtumääruse resolutsiooni ning määruse kirjeldava osa ja põhjendused p-des 1-28 ja 30-35 jättes avalikustamata määruse põhjenduse punkti
14. Arvestades, et määruskaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus määruskaebusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 koostoimes TsMS § 172 lg 1 II lausega võlausaldaja OÜ Menetlus kanda. Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus.
15. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse (

§ 175lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt) 7