Obsah (11)

§ 75§ 70§ 371§ 516§ 372§ 86§ 657§ 69§ 112§ 475§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-22-15471 Tsiviilasi

) § 70 lg 1 ja lg 2 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätetega, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati (

§ 75lg 1).

Eesti kohus võib

§ 70

lg-te 1 ja 2 järgi asja menetleda üksnes siis, kui ta on selleks pädev rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi. Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 123 tuleneb, et rahvusvahelised lepingud omavad prioriteeti riigisiseste seaduste (sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku) suhtes. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil, perekonnaja kriminaalasjades (õigusabilepingu) artikli 1 kohaselt on ühe lepingupoole kodanikel teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikel. See käib ka vastavalt kummagi lepingupoole seadusandlusele moodustatud juriidiliste isikute kohta. Artikkel 21 sätestab kohtu pädevuse. Artikli 21 p 1 ja 2 kohaselt on kummagi lepingupoole kohtud pädevad menetlema tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht või kui selleks on olemas poolte kirjalik kokkulepe (nõusolek). Eelviidatud sätet ei kohaldata üksnes hagimenetluses. Õigusabileping saab tulla kohaldamisele eelkõige siis, kui mõnel menetlusosalisel on vene kodakondsus. Korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu p 2.3.3 kohaselt on puudutatud isik vene kodanik (vene kodakondsusega) ja ta elab Vene Föderatsioonis (elukoha aadressiks on XXXXXXXXX, Venemaa Föderatsioon, e-posti aadress: XXXXXXXXX, Venemaa Föderatsioon). Tehingu tegemisel esindas puudutatud isikut volikirja alusel Andrei Prokofjev. Politsei- ja Piirivalveametil puuduvad andmed puudutatud isiku asukoha kohta Eesti Vabariigis 2 ning piirikontrolli andmekogus on fikseeritud viimane piiriületus väljumisel Eesti Vabariigist 4. aprillil 2016. Seega asi ei allu Eesti kohtule ja avaldus tuleb jätta

§ 371lg 1 p 2 alusel menetlusse võtmata.

Riikide vahel sõlmitud õigusabilepingus sätestatu kohaldamata jätmine ei ole võimalik ning avaldajal tuleb pöörduda oma nõudega Vene Föderatsiooni kohtu poole. Avaldusest nähtuvalt on puudutatud isikul elukoha aadress (viibimiskoht on teada), kuid avaldaja ei ole vastaval aadressil isiku poole pöördunud ega välja selgitanud, kas puudutatud isik on

§ 516

lg 1 p 2 mõistes äraolija, kes ei saa tagasi pöörduda või muul põhjusel oma asjade eest hoolt kanda. Sellekohaseid tõendeid avaldusega esitatud ei ole. Kohus sedastab, et Eestis oleva vara eest hoolitsemise takistuseks ei loeta asjaolu, et välismaalasel puudub Eestis elukoht ja kehtiv elamisluba. Seega puudutatud isiku suhtes ei kohaldu ka

§ 516

lg 1 p 2 ja asjas esineb alus ka

§ 372lg 2 p 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega avaldus rahuldada. Avaldaja põhinõue on rakendada vara hoiumeetmeid puudutatud isiku korteriomandi suhtes. Kuna hoiumeetmete rakendamist taotletav vara asub Ida-Virumaal, siis allub asi Viru Maakohtule (

§ 86lg-d 1 ja 2, § 88, § 99 lg 1) .

Maakohtu etteheide avaldajale, et avaldaja pole välja selgitanud korteriomaniku võimalikku asukohta, ei saa olla avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseks. Maakohus oli kohustatud andma avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja alles puuduste kõrvaldamise tähtaja mööda laskmise korral keelduda avalduse menetlusse võtmisest. Seega on tegemist maakohtu poolt olulise menetlusnormi rikkumisega, mis toob kaasa kohtumääruse tühistamise. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus tuleb tühistada (

§ 657lg 1 p 3 ja § 659).

Asi tuleb saata samale maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. 5. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ebaõigesti leidnud, et asi ei allu Eesti kohtule ja keeldunud avalduse menetlusse võtmisest. Kohtualluvus on

§ 69

lg 1 I lause järgi isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus ning

§ 70

lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus.

§ 70

lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Seejuures kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut

§ 70

lg 4 järgi üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Liidu määrustes. Välislepingud ja Euroopa Liidu määrused on

1. osa ees prioriteetsed (vt ka Riigikohtu
2. märtsi
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-17, p 13; Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne.
4. osa sissejuhatuse p 3.1.b–d, lk-d 399 ja 400).

§ 75

lg-st 1 tuleneb kohtule kohustus kontrollida rahvusvahelist kohtualluvust omal algatusel. 6. Maakohus leidis seega iseenesest õigesti, et kohtualluvust tuleb kontrollida Eesti-Vene õigusabilepingu alusel. Eesti-Vene õigusabileping on prioriteetne riigisiseste seaduste ja 3 Euroopa Liidu õigusaktide ees. Eesti-Vene õigusabilepingu kohaldamise tingimused on täidetud, kuna kostja on Vene Föderatsiooni kodanik (Eesti-Vene õigusabilepingu art 1). Seega ei nõustu ringkonnakohus avaldajaga, et kohtualluvuse tuleneb

-st.

1. Maakohus kohaldas Eesti Vene õigusabilepingu art 21 lg-t 1, mille kohesalt saab Eesti Vabariigi kohus arutada tsiviil- ja perekonnaasju, kui füüsilisest isikust kostjal on Eesti Vabariigi territooriumil elukoht. Tegemist on õigusabilepingus sisalduva kohtualluvuse üldsättega. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldub praeguses asjas aga õigusabilepingus sisalduv erisäte – art 25 lg-d 2 ja
2. Õigusabilepingu art 25 lg 2 kohaselt võivad ühe lepingupoole asutused tunnistada teise lepingupoole kodaniku teadmata äraolijaks või kuulutada surnuks, samuti tuvastada tema surma fakti tema territooriumil elavate isikute taotlusel, kui nende õigused ja huvid rajanevad selle lepingupoole seadusandlusel. Art 25 lg 3 kohaselt kohaldavad nendel juhtudel lepingupoole asutused oma riigi seadusandlust. Avaldaja on praegusel juhul Eesti juriidiline isik ning tema huvi puudutatud isiku varale hoolduse seadmiseks tuleneb puudutatud isiku Eestis asuvast korteriomandist tulenevatest kohustustest avaldaja ees. Seega allub asi õigusabilepingu art 25 lg 2 järgi Eesti kohtule.
3. Hageja on esitanud avalduse

§ 516alusel äraolija varale hoolduse seadmiseks. Eesti

Vene õigusabilepingu art 25 lg-d 2 ja 3 lubavad hinnata ja tunnistada ühe lepingupoole taotluse alusel teise lepingupoole kodaniku teadmata äraolijaks oma riigi seadusandluse järgi.

§ 112

lg 2 kohaselt kui äraolijal ei ole Eestis elukohta, lahendab varale hoolduse seadmise asja vara, millele hooldust seada soovitakse, asukoha järgne kohus. Seega allub Eesti siseselt asi puudutatud isiku korteriomandi asukoha järgi Viru Maakohtule. 9. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga ka osas, milles maakohus leidis, et avalduse menetlemisest saab

§ 371lg 2 p 2 alusel keelduda.

Viidatud sätte alusel menetlusse võtmisest keeldumisel ei saa kohus hinnata avalduse tõendatust, vaid saab lähtuda üksnes avalduses toodud asjaoludest. Avaldaja on avalduses välja toonud, et puudutatud isiku asukoht ei ole teada ning teda ei ole aastaid nähtud. Nimetatud asjaoludel on iseenesest võimalik, et esinevad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 18 lg-s 1 sätestatud eeldused äraolija varale hoolduse seadmiseks. Seda, kas avaldus tuleks rahuldada, saab maakohus hinnata asja sisulisel läbivaatamisel. Sh tuleb hinnata, kas puudutatud isik võib olla äraolija TsÜS § 18 lg 1 esimese või teise lause tähenduses. Maakohtul tuleb avaldajale selgitada tema tõendamiskoormist ja anda vajadusel tähtaeg avalduses puuduste kõrvaldamiseks ja tõendite esitamiseks.

§ 475lg 1 p 4 ja § 516 jj kohaselt lahendatakse asi hagita menetluses.

Seega peab ka kohus ise olema aktiivne selleks, et avalduse lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid välja selgitada. 10.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg 5 esimese lause järgi võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule, ei saa praeguse määruse peale Riigikohtule määruskaebust esitada. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Triin Uusen-Nacke 4 /digitaalselt allkirjastatud/ Vahur-Peeter Liin