Obsah (6)

§ 424§ 68§ 74§ 75§ 78§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 5. detsember 2022. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja nr 1-22-6550 Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi sekretär M

§ 424

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Margit Pärn Süüdistatav Mart Renke, isikukood: 374061170187; XXX kodanik; emakeel: XXX; elukoht: XXX; XXX; tel: XXX; e-post: XXX; XXX. Kriminaalkorras karistamata. Kahtlustavana oli kinni peetud 23.-24.09.2022.a. Tõkendit kohaldatud ei ole. Kaitsja Ain Laansalu RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Mart Renke

§ 424

lg 1 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 23.09.2022.

a – 24.09.2022. a, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning lugeda kandmata karistuseks 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jätta 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust tingimisi kohaldamata ning täielikult täitmisele pööramata, kui Mart Renke ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale määratud kontrollnõudeid ning kohustusi.

§ 75

lg 1 on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:  elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75lg 2 p 8 alusel on Mart Renke kohustatud katseajal osalema sotsiaalprogrammis.

Sobiliku sotsiaalprogrammi valib kriminaalhooldusametnik.

75 lg 4 alusel on Mart Renke kohustatud alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul registreerima ennast vaimse tervise õe vastuvõtule seoses alkoholi tarvitamise probleemiga ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; PõhjaEesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.

§ 78

p 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja lisakohustust kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Mart Renkelt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 21.12.

1. a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
2. Menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p-de 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista Mart Renkelt välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt: - sundraha 981 eurot. KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Mart Renkel on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 981 (üheksasada kaheksakümmend üks eurot) eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes igakuiselt vähemalt 81,75 eurot. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank 2 AS), märkides ära viitenumbri 99922700041814 ning selgituse “Mart Renke, otsus nr 122-6550, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Mart Renket süüdistatakse selles, et tema juhtis XXX kella 10:18 paiku XXX juures mootorsõidukit XXX, registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,02 mg/l kohta. Mart Renke rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Sellega pani Mart Renke toime

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Kokkuleppe sisu

§ 424

lg 1 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Mart Renkele karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 23.24.09.2022.a, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Mart Renke ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas

§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt

§ 75

lg 1 on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel on Mart Renke kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. Sobiliku sotsiaalprogrammi valib kriminaalhooldusametnik. 3

75 lg 4 alusel võtab Mart Renke endale kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerida ennast vaimse tervise õe vastuvõtule seoses alkoholi tarvitamise probleemiga ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.

§ 424

lg 3 ja § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Mart Renkelt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud on KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 981 eurot. Mart Renke avaldas, et XXX. Tal on kohustused kohtutäituri juures. Menetluskulusid pole tal võimalik ühe kuu jooksul ära tasuda. Menetluskulude tasumiseks vajab ta pikemat tähtaega. KrMS § 180 lg 3 alusel, taotleb M. Renke kriminaalmenetluskulude 981 euro tasumise võimalust 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Mart Renke aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Prokurör, süüdistatav ning kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Mart Renke süüdi tunnistada

§ 424lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulu osas Mart Renke menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p-le 2 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot (alates

1. jaanuarist
2. a on kuupalga alammäär 654 eurot). KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 4 Mart Renke avaldas, et ta XXX ja tal on kohustused kohtutäituri ees, mistõttu tal pole võimalik menetluskulu ühe kuu jooksul ära tasuda. Seetõttu taotleb ta väljamõistetud menetluskulu ositi tasumise võimalust 12 kuu jooksul. Kohus leiab, et menetluskulude korraga tasumine käib Mart Renkele ilmselgelt üle jõu. Mart Renke kinnitas, et temale on jõukohane teha menetluskulu katteks igakuiseid makseid. Seega, võttes arvesse Mart Renke varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud määrata menetluskulu tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb välja mõista Mart Renkelt sundraha 981 eurot ning anda talle võimalus tasuda seda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 5