Obsah (6)

§ 121§ 2§ 203§ 47§ 120§ 62

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ma

) § 121 lg 1 p 4 alusel. Vaideotsuse vaidlustamiseks eraldiseisvalt 30.03.2022. a otsusest puudub eeltoodut arvestades alus. Selles osas tagastas kohus kaebuse

§ 121lg 2 p-le 1 ja § 45 lg-le 4 tuginedes.

3) 16.06.

1. a otsuse vaidlustamiseks on kaebajal läbimata kohustuslik vaidemenetlus vastavalt ELÜPS § 110 lg-le
2. Kohus tagastas kaebuse selles osas

§ 121lg 1 p 4 alusel. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 11. National

Park OÜ esitas 02.08.2022 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 18.07.2022. a määrus resolutsiooni p 1 osas ning teha asjas uus määrus, millega saata kaebus halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks või alternatiivselt määrus, millega võtta kaebus menetlusse, lugeda kaebus tähtaegseks või ennistada kaebetähtaeg. Määruskaebuse põhjendused: 1) Kaebaja püüdis kohtueelset menetlust kasutada. Olukorras, kus isik on vaideorgani poole pöördunud, aga vaideorgan ei lahenda vaiet sisuliselt, ei saa kohaldada

§ 121

lg 1 p 4, vaid kaebus tuleb võtta menetlusse ja kontrollida eelmenetluses kaebetähtaja järgimist ning lahendada kaebetähtaja ennistamise küsimused. Kohus rikkus kaebuse tagastamisega olulisi menetlusõiguse norme. Kui asuda seisukohale, et küsimust saab lahendada tagastamise 3 küsimuse lahendamise kaudu, tuli kohtul hinnata põhjendusi, mida kaebaja esitas osas, mis raskendasid tal vaide tähtaja mõistmist. Kohus seda ei teinud. 2) Kaebaja vaie PRIA 30.03.

1. a otsuse kehtetuks tunnistamiseks oli tähtaegne. PRIA e-kirjas ei olnud viidet, et PRIA oleks püüdnud 30.03.
2. a otsust kaebajale posti teel kätte toimetada ega sellele, et kaebetähtaeg vaide esitamiseks juba jooksis. Haldusorgani eksitavat käitumist ja sellest tekkinud segadust ei saa tõlgendada kaebaja kahjuks. Kohus ei lahendanud kaebetähtaja ennistamise küsimust. 3) Arvestades menetlusökonoomia kaalutlusi, oleks otstarbekas, kui ringkonnakohus ei lahendaks määruskaebust üksnes kaebuse tagastamise aspektist, vaid väljendaks seisukohti ka kaebuse tähtaegsuse või selle ennistamise küsimuses või menetluslikul võimalusel määruse resolutiivosas.
3. PRIA palub 26.08.
4. a vastuses jätta NationalPark OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.07.
5. a määrus muutmata. Vastuse põhjendused: Pärast tähtkirja kättetoimetamise ebaõnnestumist 25.04.2022 edastas PRIA 30.03.
6. a otsuse NationalPark OÜ e-posti aadressile. Otsuse e-postiga saatmine oli vajalik selle kättetoimetamiseks füüsilisele isikule. PRIA andis 30.03.
7. a otsuse 2 adressaadi kohta – NationalPark OÜ ja G. Kiilaspä. Kuigi tähitud kirja ei õnnestunud postitöötajal adressaatidele üle anda, puudus PRIA-l vajadus seda juriidilisele isikule täiendavalt kätte toimetada. Vajadus oli otsuse kättetoimetatuks lugemiseks füüsilise isiku puhul. Seega tegi PRIA kõik endast oleneva, et otsus saaks kätte toimetatud ka füüsilisele isikule. G. Kiilaspä puhul algas vaide esitamise tähtaja arvestus e-kirja kättesaamise hetkest. Otsus oli NationalPark OÜ-le tähtkirja saabumise kohta teate jätmisega kätte toimetatud. Kaebaja ei täitnud enda hoolsuskohustust oluliste dokumentide kättesaamisel. Asjaolu, et kaebaja ei tutvu talle saadetud teadetega, ei ole põhjendatud aluseks väitmaks, et tähtajad tuleks ennistada või arvesse võtta, et ta on üritanud kohustuslikku kohtueelset menetlust läbida. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 14.

§ 2

lg 4 ls-st 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja palus määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 18.07.

1. a määruse osas, milles halduskohus tagastas kaebuse (resolutsiooni p 1). Tartu Halduskohus tagastas 18.07.
2. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt kaebaja kaebuse PRIA 30.03.
3. a otsuse ja 16.06.
4. a otsuse peale

§ 121

lg 1 p 4 alusel ning PRIA vaideotsuse peale

§ 121lg 2 p-le 1 ja § 45 lg-le 4 tuginedes.

PRIA 26.08.

1. a seisukohast nähtuvalt on kaebaja esitanud PRIA-le vaide 16.06.
2. a otsuse vaidlustamiseks ja vaidemenetlus kestab. Eeltoodut ja kaebaja määruskaebuses märgitud põhjendusi arvestades leiab ringkonnakohus, et kaebaja vaidlustab määruskaebemenetluses Tartu Halduskohtu 18.07.
3. a määruse resolutsiooni p-i 1 üksnes osas, millega halduskohus tagastas kaebuse PRIA 30.03.
4. a otsuse ja 31.05.
5. a vaideotsuse osas.
6. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud osas halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Kaebaja määruskaebuses väidetu ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Kaebaja on määruskaebuses korranud juba halduskohtus esitatud väiteid, mis on halduskohtu poolt põhjalikult käsitlemist leidnud ja ringkonnakohtul ei ole midagi täiendavalt lisada. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu halduskohtu põhjendustega, ei ole määruse tühistamise aluseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist. 4 16. Kaebaja väitel olukorras, kus ta on vaideorgani poole pöördunud, aga vaideorgan ei lahenda vaiet sisuliselt, ei saa kohaldada

§ 121lg 1 p 4.

Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Ringkonnakohtu arusaamise kohaselt peab kaebaja vaide sisuliselt mittelahendamise osas silmas olukorda, kus vaie tagastatakse HMS § 79 lg 1 p 3 alusel, nagu PRIA 31.05.

1. a otsusest nähtub (tl 16-16p). Ringkonnakohus selgitab, et PRIA 30.03.
2. a otsuse (tl 7-10) vaidlustamiseks näeb kohustusliku vaidemenetluse ette ELÜPS § 110 lg 1.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.

§ 120

lg-s 2 on sätestatud, et kui ei esine alust kaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks, võtab kohus kaebuse määrusega menetlusse. Kohustusliku kaebuse tagastamise aluse näeb

§ 121

lg 1 p 4 ette aga olukorras, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Seega olukorras, kus kohus leiab, et PRIA tagastas vaide ebaõigesti, saab kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõude lugeda täidetuks, vastupidisel juhul aga esineb aluse kaebuse tagastamiseks

§ 121lg 1 p 4 alusel.

17. Kaebuse esitamine kohtule juhul, kui isiku vaie on tagastatud, on lubatav siis, kui vaie on tagastatud ebaõigesti (RKHKm 19.09.2018, 3-18-32, p 10 ja seal viidatud kohtulahend). Kohtupraktikas on rõhutatud, et kohus, kontrollides kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist, ei või piirduda formaalse kontrolliga. Kohus peab

§ 121

lg 1 p 4 kohaldamisel veenduma, et ka tegelikult esinesid alused, millele viidates tagastati isiku taotlus kohustuslikus kohtueelses menetluses (RKHKm 29.04.2014, 3-3-1-78-13, p 20 ning seal viidatud kohtulahendid). Seega tuli halduskohtul kaebuse menetlusse võtmise osas seisukoha kujundamiseks võtta seisukoht küsimuses, kas kaebaja pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, s.h kas ta esitas vaide tähtaegselt. Halduskohus ka vaidlustatud määruses asjakohaselt analüüsis, kas PRIA otsus vaide tagastamise kohta on õiguspärane.

1. Haldusakti teatavaks tegemine on reguleeritud HMS-i kui üldseadusega ja eriseadustega. HMS § 62 lg 1 näeb ette, et haldusakt tehakse menetlusosalisele teatavaks vabas vormis, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti ning sama paragrahvi lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud juhtudel tehakse haldusakt teatavaks kättetoimetamise teel. HMS § 26 lg 3 kohaselt loetakse dokument menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise elu- või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud. Kohtupraktikas on selgitatud, et juriidilisele isikule dokumendi tähitult saatmisel tuleb dokument lugeda kättetoimetatuks selle üleandmise hetkest. Kui dokumenti ei ole postiasutusel võimalik üle anda, siis tuleb lugeda dokument kättetoimetatuks tähtkirja saabumise kohta teate jätmise hetkest. Juriidilisel isikul on kohustus korraldada oma registrijärgsel aadressil posti pidev vastuvõtmine selleks pädeva isiku poolt. Mõistlik on eeldada, et väljastusteate jätmise järel pöördub adressaat kohe postiasutuse poole, sest tähitult saatmine viitab selgelt postisaadetise olulisusele (RKHKm 10.03.2011, 3-3-1-100-10, p 16 ja seal viidatud kohtulahendid). Sama dokumendi teistkordsel kättetoimetamisel ei ole mingit tähendust ning haldusakt loetakse teatavaks tehtuks esmasel kättetoimetamisel (Haldusmenetluse käsiraamat, Tartu Ülikooli Kirjastus 2004, lk 101).
2. Halduskohus leidis (määruse p 9.7), et vaide esitamise tähtaega tuli hakata arvestama tähtkirja kohta teate jätmisest kaebaja kui juriidilise isiku registrijärgsel aadressil Lossi tn 42, Viljandi linn. Ringkonnakohtule ei nähtu haldusasja materjalidest alust asuda halduskohtust erinevale seisukohale. Halduskohus viitas määruses ka asjakohasele kohtupraktikale (määruse p 9.5). Kaebaja väidetust saab järeldada, et äriühing on eelnimetatud aadressil tegutsev. Kaebaja 5 teadlikkust enne 30.03.
3. a otsuse andmist PRIA poolt läbiviidavast haldusmenetlusest kinnitavad PRIA poolt saadetud teavitused kavandatavast otsusest ja kontrolliaruande edastamine. PRIA esitas eelnimetatu ringkonnakohtule 26.08.
4. a seisukoha lisadena ning ringkonnakohus võtab need haldusasja materjalide juurde (

§ 62lg 2).

Ringkonnakohus peab asjakohaseks PRIA 26.08.

1. a seisukohas (p 2.1.3) märgitut, et PRIA 30.03.
2. a otsus anti kahe adressaadi kohta – NationalPark OÜ ja G. Kiilaspä. PRIA selgitab, et kuna posti teel ei õnnestunud kirja adressaatidele kätte toimetada, puudus PRIA-l vajadus seda juriidilisele isikule täiendavalt kätte toimetada, kuid see vajadus oli füüsilise isiku puhul. Ringkonnakohus nõustub, et haldusasja materjalidest nähtuvalt edastas PRIA 30.03.
3. a otsuse kaebajale kui juriidilisele isikule posti teel (tl 18, 19, 26-26p). Kaebajal tuli tagada registrijärgsel aadressil posti kättesaamine. Seega leidis halduskohus õigesti, et vaide esitamise tähtaega tuli hakata arvestada tähtkirja kohta teate jätmisest kaebaja registrijärgsel aadressil. Arvestades, et tähtkirja saabumise kohta teade jäeti kaebajale 04.04.2022, siis saabus vaide esitamise tähtaeg 04.05.2022, kuid kaebaja esitas vaide alles 25.05.2022 (tl 12-15).
4. HMS §-st 77 ja § 34 lg-st 1 tulenevalt võib haldusorgan omal algatusel või menetlusosalise taotlusel vaide esitamise tähtaja ennistada, kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel. Kohtupraktikas on selgitatud, et üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes isikust ja tema kogemustest (RKHKm 16.01.2009, 3-3-1-75-08, p 16-17). PRIA sedastas 31.05.
5. a otsuses, et kaebaja ei ole esitanud taotlust menetlustähtaja ennistamiseks ega esitanud põhjuseid vaide esitamisega hilinemise kohta ning puudub alus menetlustähtaja ennistamiseks ka PRIA algatusel. Kuna HMS § 79 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse vaie, kui mööda on lastud vaide esitamise tähtaeg ning seda ei ennistata, on kaebaja vaie õiguspäraselt tagastatud. Seega ei saa kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbituks lugeda ja halduskohus põhjendatult tagastas kaebuse PRIA 30.03.
6. a otsuse osas

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Kaebaja põhjendused ei õigusta vaide esitamise tähtaja ennistamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja ka määruskaebuses esile toonud taolisi objektiivseid või subjektiivseid põhjuseid, mis takistasid vaide õigeaegselt esitamist.

1. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kaebaja pöördus kaebusega halduskohtusse 30 päeva jooksul pärast vaide tagastamise otsuse saamist. Seega puudub ringkonnakohtul vajadus võtta seisukohta kaebuse tähtaegsuse või selle ennistamise küsimus, nagu kaebaja määruskaebuses märgib.
2. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et PRIA 31.05.
3. a vaideotsuse puhul ei ole tegemist vaideotsusega HMS § 86 mõttes, vaid tegemist on teatega vaide tagastamise kohta HMS § 79 lg 3 järgi. Vaide tagastamine on menetlustoiming, mille osas ei saa tühistamisnõuet esitada. Toimingute puhul on võimalikud üksnes õigusvastasuse tuvastamise ja kohustamise nõuded (

§-d 5 ja 37). Eeltoodust sõltumata leiab ringkonnakohus, et ei ole alust muuta halduskohtu seisukohta, et vaideotsuse vaidlustamiseks eraldiseisvalt 30.03.2022. a otsusest puudub alus ja kaebus kuulub tagastamisele

§ 121lg 2 p-le 1 ja § 45 lg-le 4 tuginedes.

1. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.07.
2. a määruse resolutsiooni p-i 1 vaidlustatud ulatuses muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 6