) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Riho Kilk
lg 1 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.
a – 28.03.2022. a, s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ning lugeda kandmata karistuseks 3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg-te 1 ja 3 alusel jätta 3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust tingimisi kohaldamata ning täielikult täitmisele pööramata, kui Riho Kilk ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
MS § 180 lg 3 alusel jätta sundrahast poolt, s.o 490,50 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista Riho Kilgilt menetluskuluna riigituludesse: kaitsjatasu 64,80 eurot; sundraha 490,50 eurot. KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Riho Kilgil on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 555,30 (viissada viiskümmend viis eurot ja kolmkümmend senti) eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 46,27 eurot ja viimasel 12. kuul 46,33 eurot. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank AS), märkides ära viitenumbri 99922700042583 ning selgituse “Riho Kilk, otsus nr 1-227143, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Riho Kilk´i süüdistatakse selles, et tema juhtis XXX.a. kella 17:36 paiku XXX puiesteel mootorsõidukit XXX, reg nr XXX, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,01 mg/l kohta. Riho Kilk rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis ning mootorsõiduki juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Riho Kilk juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria (B) juhtimisõigust. Sellega pani Riho Kilk toime
mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Kokkuleppe sisu 2
lg 1 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Riho Kilgile karistuseks 4 kuud vangistust.
alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 26.28.03.2022.a, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 kuud 27 päeva vangistust.
alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Riho Kilk ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud on advokaadi poolt osutatud õigusabi teenus summas 64,80 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 981 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kokku 1045,80 eurot. Riho Kilk avaldas, et ta XXX.a. kuni XXX.a. XXX. Ta XXX ja oli XXX. Märtsis XXX juurde XXX elama. XXX pidas teda ülal. Säästud puuduvad. Ta on pidanud ühe XXX ja ta võib saada XXX lõpus XXX, XXX. Eeltoodust tulenevalt pole tal majanduslikult võimalik kogu menetluskulu tasuda. R.Kilk taotleb menetluskulude vähendamist. R. Kilk palub vähendada väljamõistetavad kulud selliselt, et ta tasub pool sundraha 490,50 eurot ja advokaadi tasu 64,80 eurot, kokku 555,30 eurot. Ülejäänud summa – pool sundrahast 490,50 eurot jätta riigi kanda. Menetluskulude tasumiseks vajab ta pikemat tähtaega. KrMS § 180 lg 3 alusel, taotleb R.Kilk kriminaalmenetluskulude 555,30 euro tasumise võimalust 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Riho Kilk aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude vähendamist ja nende tasumise ajatamist. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Riho Kilgi süüdi tunnistada
Kohtu seisukoht menetluskulu osas Riho Kilgi menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 64,80 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p-le 2 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot (alates
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.