Obsah (8)

§ 120§ 121§ 3312§ 74§ 75§ 58§ 64§ 68

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetlusliik Tartu Ringkonnakohus 8. detsember 2022 1-21-8206 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus

§ 120

lg 1; §121 lg 2 p 3 ja § 3312 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Apellant Apellatsioonimenetluse pooled Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)

1. oktoobri
2. a otsus Kirill Shevelev Süüdistatav Kirill Shevelev ik 38011132234; Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: vene keel, elukoht XXX, töökoht VKG Kaevandused OÜ allmaatööde peaspetsialist, varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev, riigi õigusabi korras Prokuratuur Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja Liina Pikma Kannatanud K.S. ja L.L. RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu otsus muutmata ning apellatsioon rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
3. Kirill Shevelev anti kohtu alla süüdistatuna

§ 121lg 2 p-de 2,3 järgi.

Süüdistuse kohaselt K. Shevelev: -

1. juulil 2020 kell 11 XXX Toila alevik Ida-Virumaa lõi K. Shevelev ühel korral rusikaga ja korra lahtise käega K.S. t näkku ning tekitas talle füüsilist valu ja sinika ülemisele huulele. -
2. jaanuaril 2021 kell 18.45 XXX Voka alevik Toila vald Ida-Virumaa maja ees parklas lõi oma endise abikaasa (abielu lahutati
3. septembril 2020) juhipoolse autoukse kinni selliselt, et kannatanu parem käsi jäi ukse vahele. Sellega tekitas ta kannatanule füüsilist valu ja hematoomi paremale käeseljale. -
4. aprillil 2021 kell 17.45 Narva mnt 147 Jõhvi provotseeris K. Shevelev konflikti L.L. ga. Ta lõi L.L. d mitmel korral rusikaga pähe ja näkku. Sellega tekitas ta kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi (paistetused kuklas ja paremal pool lõualuul, marrastuse paremal kõrval, vasaku silma paistetuse ja lahtise haava vasaku oimu piirkonnas).
5. Lisaks anti ta kohtu alla süüdistatuna selles, et ta korduvalt rikkus perioodil
6. aprillist kuni
7. juulini 2021 talle Viru Maakohtu
8. märtsi
9. a määrusega kohaldatud lähendmiskeeldu K.S. suhtes, s.o süüteos

§ 3312järgi.

Lähenemiskeelu määrus toimetati K. Shevelevile kätte

1. märtsil 2021 ning selles selgitati lähenemiskeelu rikkumise tagajärgi. K. Shevelev rikkus tahtlikult ja korduvalt lähenemiskeelu tingimusi lähenedes
2. aprillil 2021 kella 17.30 paiku aadressil Narva mnt 147 Jõhvi IdaVirumaa Circle K tankla territooriumil K.S. le lähemale kui 20 meetri kaugusele. Lisaks tuli ta
3. mail 2021 kell 17.20 K.S. t eelnevalt teavitamata XXX Toila alevik Ida-Virumaa maja territooriumile ja viibis seal K.S. st u 5-6 m kaugusel. Tulles samale aadressil
4. juunil 2021 kell 11.40, viibis ta K.S. st 3-4 m kaugusel. Tulles samale aadressile
5. juulil 2021 kell 16.30 viibis ta kannatanust u 4 m kauguseil. K.S. kartis oma tervise pärast, sest oli varem korduvalt kogenud K. Shevelevi poolset füüsilist vägivalda.
6. K. Shevelevi süüdistati ka

§ 120lg 1 järgi, ent selles osas apellatsioonimenetlust ei toimu.

Apellatsioonimenetlust ei toimu ka 2019 augusti episoodis

§ 121lg 2 p 2 järgi.

Maakohtu otsus 4. Viru Maakohtu otsusega mõisteti K. Shevelev õigeks

§ 120järgi.

Samuti mõisteti ta õigeks

§ 121lg 2 p 2 järgi 2019.

a augustis ja 12. juulil 2020 lahtise käega löömises. K. Shevelev tunnistati süüdi

§ 121lg 2 p-de 2,3 järgi 12.

juuli 2020,

1. jaanuari ja
2. aprilli
3. a tegudes ja teda karistati 2 aasta ja 7 kuu pikkuse vangistusega. Ta tunnistati süüdi ka

§ 3312järgi, mille eest mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust.

Üksikkaristusest raskeima suurendamise teel mõisteti K. Shevelevile 3 aastat vangistust. Lugedes 3-päevas eelvangistuse (6.-8. aprill 2021) karistusaja hulka, kuulub lõplikult ärakandmisele 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 alusel määrati, et vangistus jäetakse täielikult tingimisi kohaldamata kui süüdimõistetu ei pane 3 aasta ja 2 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

Lisaks kohustati teda

§ 75lg 2 p 8 alusel osalema sotsiaalprogrammis.

Kannatanu L.L. kasuks mõisteti välja 400 eurot. Kaitsjatasutaotlus rahuldati osaliselt, mõistes kaitsjale välja 1484 eurot ja 40 senti, millest 1039 eurot ja 8 senti mõisteti välja K. Shevelevilt. Lisaks mõisteti temalt riigi tuludesse välja sundraha 981 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kuuluvad tasumisele 1 aasta jooksul alates otsuse jõustumisest. Lahendati ka asitõenditega seotud küsimused.

1. Maakohtu põhistused on kokkuvõtvalt järgmised. 2
2. K. Shevelevile on esitatud süüdistus selles, et 12.07.2020 kell 11.00 lõi ta ühel korral rusikaga ja ühel korral lahtise käega näo piirkonda K.S. le, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja hematoomi ülemise huule peal. 6.1 Kannatanu ütluste kohaselt olid nad koos süüdistatavaga hommikul kell 11.00 oma kodus köögis, süüdistatav rääkis kõva häälega, ebatsensuurselt ja süüdistas kannatanut. Kui kannatanu palus tal lõpetada, lõi süüdistatav kannatanut rusikaga huule piirkonda, kannatanul tilkus veri ülahuulelt. Teist korda lõi süüdistatav kannatanut lahtise käega pea piirkonda. Löömiste juures kedagi ei olnud, kuid peale seda tuli nende juurde kannatanu isa, kellele kannatanu ütles kohe, et süüdistatav lõi teda. Samuti tegi ta endast telefoniga pildi, et juhtunu fikseerida. Politseisse ta ei pöördunud. 6.2 Süüdistatava ütluste kohaselt intsident toimus 04.07.2020 mitte 12.07.
3. K. Shevelev tunnistas, et lõi K.S. t lahtise käega viimase rahustamiseks. 12.07.2020 lõi kannatanu huule katki aga nende väike poeg. 6.3 Tunnistaja R.A. ütluste kohaselt oli tema sel päeval eramu teisel korrusel oma toas, kuna ema ja K. Shevelev tülitsesid esimesel korrusel köögis. Kui ta kuulis allkorruselt vanaisa häält, tuli alla. Allkorrusel nägi, et ema nutab, vanaisa ei saanud millestki aru ja süüdistatav kõndis ühest toanurgast teise. Ema ütles vanaisale, et K. Shevelev lõi teda, tunnistaja kuulis seda selgelt. Tunnistaja nägi, et emal oli näos punane laik, lõhenenud huul ja natuke verd. Tunnistaja nooremad vennad vaatasid allkorrusel televiisorit. 6.4 Tunnistaja A.A. i ütluste kohaselt 12.07.2020 läks ta kell 12 +/- 1 tund tütre juurde. Tütar tuli talle vastu, oli nutnud ja ebatavalises seisundis, nägu oli punane ja paistes, ütles et K Shevelev lõi teda rusikaga näkku. Vigastusi kannatanu tunnistajale ei näidanud. 6.5 Tunnistaja L.L. ütluste kohaselt olid 12.07.2020 tema ja süüdistatava vahelised suhted normaalsed. Nimetatud päeval sõitis K. Shevelev tema majast jalgrattal mööda, oli ärritunud ja ütles, et kodus oli skandaal ja ta andis abikaasale obaduse vastu nägu. Augustis või septembris rääkis tunnistaja sellest kannatanuga ning viimane ütles, et neil oli tüli ja süüdistatav lõi kannatanut, kas rusikaga või lahtise käega, ei osanud öelda. Kannatanu sõnul oli tal näos verevalum ja marrastused kätel. 6.6 Maakohus leiab, et kannatanu ütlused antud kuriteos on kooskõlas tunnistajate R.A. ja A.A. i ütlustega ning kannatanu fotoga vigastusest. Fotolt nähtub, et seestpoolt lõhenenud huulest on tehtud pilt 12.07.2020 kell 14.
4. 6.7 Maakohtu arvates ei ole kuriteo toimumine 12.07.2020 kell 11 millegagi ümber lükatud. Foto kannatanust on tehtud 12.07.2020, samast kuupäevast rääkis ka A.A. . Kannatanu seletas, et ta käis 08.07.2020 – 09.07.2020 töökoha suvepäevadel ja siis ei olnud tal huul katki. Süüdistatava väide sellest, et 12.07.2020 kell 11 ei saanud ta kannatanut lüüa, sest ta oli koos poegadega samal päeval alates kella 12-st jooksuvõistlusel Toila SPA juures, ei lükka ümber kohtu seisukohta sellest, et süüdistatav kannatanut lõi. Toila alevik on väike koht, kus ühest kohast teise minek ei võta palju aega. Lisaks sellele nähtub tunnistaja A.A. i ütlustest, et peale tema tütre juurde jõudmist ja löömisest teadasaamist võttis süüdistatav pojad ja lahkus majast. Seega on usutav, et peale kuriteo toimepanemist 12.07.2020 kell 11 jõudis K. Shevelev poegadega kella 12-ks ka Toila SPA juurde. 3 6.8 Kohus ei nõustunud kaitsjaga selles, et tunnistaja L.L. ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna tunnistaja ütluste kohaselt sõitis süüdistatav tema majast 12.07.2020 mööda jalgrattal üksinda ja ütles, et läheb randa. Maakohtule jääb kaitsja seisukoht arusaamatuks, kuna kaitsja ei ole kohtuistungil täpsustanud, mis kellaajal süüdistatav tunnistaja majast möödus. Välja on jäänud selgitamata, kas see toimus enne kella 12-st või kunagi samal päeval hiljem. 6.9 Maakohus ei pea põhjendatuteks kaitsja väiteid selle kohta, et kannatanu ja tunnistaja L.L. on oma seisukohti käsilolevas kuriteos kooskõlastanud selleks, et kannatanu saaks vaidlustada ühisvara jagamist maakohtus. Kriminaalasja lahendamine üldmenetluses ja tsiviilasja menetlemine ühisvara jagamises toimub erinevate menetlusnormide ning tõendite järgi. 6.10 Kaitsja viitas ka sellele, et kannatanu ei rääkinud oma isale, et süüdistatav lõi teda rusikaga ja tekitas ülahuulele haava. Maakohus sellega ei nõustu. Vastupidi, tunnistajate A.A. i ja R.A. ütlustest nähtub üheselt, et kannatanu ütles kohe isale, et süüdistatav lõi teda rusikaga näkku ning seda kuulis ka ülakorruselt alla tulnud R.A. . Viimane nägi ka ema lõhkist huult ja verd. Kannatanu kinnitas kohtus, et ta rääkis löömisest isale kohe kui viimane tuli. 6.11 Maakohus leidis, et süüdistatava süü ühel korra kannatanu rusikaga löömises on tõendatud ja K. Shevelev tuleb selles kuriteo süüdi mõista. Samal päeval samal ajal toimunud lahtise käega löömise osas on aga tõendeid ebapiisavalt (tunnistajad sellest ei räägi), mistõttu selles teos tuleb K. Shevelev õigeks mõista.
5. K. Shevelevile on esitatud süüdistus selles, et 04.01.2021 kell 18.45 lõi ta sõiduauto juhipoolse ukse kinni selliselt, et K.S. parem käsi jäi ukse vahele, tekitades kannatanule füüsilist valu ja hematoomi paremal käeseljal. 7.1 K.S. sõnul 04.01.2021 läks ta süüdistatava juurde järele nende ühistele lastele. Pärast laste autosse panemist segas süüdistatav teda autosse istumast ja seisis juhiukse juures, uks oli lahti. Süüdistatav takistas tal autosse istumast ja tõukas teda. Kuna oli libe, haaras kannatanu kahe ukse vahelisest postist, süüdistatav pani seejärel juhiukse jõuga kinni. Koju jõudes oli kannatanu käsi punane ja paistes, ta näitas kätt ka tütrele. 05.01.2021 käis kannatanu politseis ütlusi andmas, kus ka fikseeriti vigastus. 7.2 K. Shevelevi ütluste kohaselt ta seisis kannatanu auto juhiukse juures ja ta ei tahtnud, et kannatanu ära sõidaks, mistõttu lükkas juhiukse kinni. K. Shevelevi sõnul ta ei näinud, et kannatanu käsi on ukse vahel. Tegemist oli juhusega, mitte tahtliku teoga. 7.3 Tunnistaja R.A. sõnul läks ema vendadele järele ja tagasi tulles oli ta käsi punane ja paistes. Ema ütles, et K. Shevelev lõi ta käe auto ukse vahele. 7.4 Tunnistaja K.S.i (süüdistatava ja kannatanu poeg) ütluste kohaselt jättis süüdistatav kannatanu käe ukse vahele. Emal oli valus, käe peal oli sinikas. 7.5 Lähisuhtevägivalla infolehe kohaselt pöördus kannatanu 05.01.2021 politseisse, kuna 04.01.2021 lõi süüdistatav kannatanu paremat kätt autouksega, mille tagajärjel tekkis hematoom. Kannatanu 05.01.2021 ülekuulamise protokolli juurde on lisatud paremast käeseljast tehtud foto, millel on näha hematoom. 7.6 Maakohus leiab, et süüdistus leidis tõendamist. Kohus ei nõustu kaitsja väitega selles, et süüdistatav oli ettevaatamatu, kui lõi autoukse kinni. Vastupidi, süüdistatav kinnitas, et ta lõi 4 juhiukse kinni seetõttu, ei tahtnud, et kannatanu sõidaks ära, sest tahtis temaga veel rääkida. Süüdistatava väide selle kohta, et ta ei näinud kannatanu kätt ukse vahel, sest vaatas samal ajal kannatanule otsa, ei ole eluliselt usutav. Nii süüdistatav kui ka kannatanu kinnitasid, et süüdistatav seisis auto juhiukse juures ja kannatanu tagumise ukse juures, hoides kinni ustevahelisest postist. Süüdistatava ütlustele kohaselt ta ei tahtnud, et kannatanu ära sõidaks, mistõttu pidi ta täpselt nägema kannatanu liigutusi. Kohtu arvates oli süüdistatava tegu tahtlik.
6. K. Shevelevi süüdistatakse selles, et 06.04.2021 kell 17.45 lõi ta L.L. le mitmel korral rusikatega pea ja näo piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja järgmised kehavigastused – kaks paistetust kukla piirkonnas, paistetus lõualuu paremal pool, marrastus kõrva piirkonnas paremal pool, paistetus vasaku silma piirkonnas, lahtine haav oimu piirkonnas vasakul pool. 8.1 K. Shevelev tunnistas kannatanu L.L. korduvalt löömist. Kohus uuris kogutud tõendeid – kannatanu, süüdistatava ja tunnistaja K.S. ütlusi, samuti uuris kirjalikke tõendeid ning tuvastas, et esitatud süüdistus on tõendatud ning K. Shevelev tuleb selles vägivallateos süüdi tunnistada.
7. Süüdistused

§ 3312järgi 9.1 K.

Shevelevile on esitatud süüdistus lähenemiskeelu korduvas rikkumises - 06.04.2021, 22.05.2021, 24.06.2021 ja 10.07.

1. 9.2 Süüdistatav tunnistab oma süüd selles, et ei järginud vastavat vahemaad, kuid leidis, et see ei olnud tahtlik, vaid juhus. 9.3 02.03.2021 esitas kannatanu taotluse kriminaalasjas lähenemiskeelu kohaldamiseks. Taotluse sisuks oli kohaldada lähenemiskeeld K. Shevelevile ja nimelt – viibida kannatanu elukoha XXX Toila alevik Toila vald Ida-Virumaa läheduses mitte vähem kui 20 meetrit ja viibida avalikes kohtades ja muus viibimiskohas läheduses mitte vähem kui 20 meetrit ning suhelda kannatanuga nendes kohtades. 9.4 Viru Maakohtu 11.03.2021 määrusega rahuldati prokuröri taotlus osaliselt ja kriminaalasjas kohaldati K. Shevelevile kogu kriminaalmenetluse ajaks lähenemiskeeld, keelates tal lähenemise K.S. le mitte lähemale kui 20 meetrit. K.S. ga juhuslikul kohtumisel oli K. Shevelevil kohustus kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduda vähemalt 20 meetri kaugusele. Süüdistatav kinnitas Viru Maakohtu 11.03.2021 määruse kättesaamist e-kirjaga 11.03.2021 kell 12.
2. Tartu Ringkonnakohtu 30.03.2021 määrusega jäeti Viru Maakohtu määrus muutmata. Viru Maakohtu 23.07.2021 määrusega tühistati Viru Maakohtu 11.03.2021 määrusega K. Shevelevi suhtes kohaldatud lähenemiskeeld alates kohtumääruse tegemisest. 9.5 Maakohtus ei olnud menetluspoolte vahel vaidlust selles, et K. Shevelev rikkus süüdistuses märgitud aegadel lähenemiskeeldu. Kohus uuris kogutud tõendeid ning leidis, et K. Shevelev tuleb selles kuriteos süüdi tunnistada. Kõik kuriteod, milles K. Shevelevi süü on tuvastamist leidnud, pani süüdistatav toime otsese tahtlusega.
3. Karistus 5 10.1 K. Shevelev pani toime seitse kuritegu kahe erineva

sätte järgi aasta jooksul (juuli 2020 - juuli 2021). Kohtu arvates raskendab süüdistatava karistust

§121

lg 2 p 2 järgi

§ 58

p-s 13 sätestatu - isikuvastase süüteo toimepanemine täisealise poolt alaealise juuresolekul. Kehaline väärkohtlemine 04.01.2021 toimus ajal, mil autos istusid ka kannatanu ja süüdistatava ühised alaealised pojad, kellest vanim on antud kriminaalasjas ka üle kuulatud ja kes kirjeldas seda mida ta nägi. Kergendava asjaoluna arvestab maakohus karistuse mõistmisel süüdistatava poolt süü osalist tunnistamist. Lisaks arvestab maakohus karistuse mõistmisel ka süüdistatava isikut, kes Karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole eelnevalt kriminaalkorras karistatud. Maakohus hindas K. Shevelevi süü suurus keskmisest määrast kõrgemaks. 10.2

§121

lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse ja

§3312näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Kuna süüdistatav töötab ja saab regulaarset legaalset sissetulekut, siis rahalise karistuse tasumine (kasvõi ositi teatud perioodi vältel) võib tema puhul olla võimalik. Samas tuleb arvestada ka toimepandud kuritegude arvu ning seda, et süüdistatava ütlustest nähtuvalt on tal lisaks kannatanuga ühistele lastele veel ka alaealised lapsed eelnevast abielust. Kannatanuga ühistele lastele peab K. Shevelev maksma elatist. Lisaks pidi ta kandma ka ühisvara jagamisega seotud kulusid. Nende asjaolude valguses ei ole rahalise karistuse mõistmine põhjendatud. 10.3 Maakohus mõistis K. Shevelevile

§121

lg 2 p2, 3 järgi karistuseks 2 aastat 7 kuud vangistust ja

§3312

järgi 7 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõistis kohus liitkaristuse üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvestada karistuse hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 06.04.2021 kuni 08.04.2021. Kandmisele jääb 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. 10.4 Karistusregistri väljavõtte kohaselt on K. Shevelev varem karistamata. Maakohtul puuduvad andmed, et süüdistatav oleks mingeid õigusrikkumisi toime pannud. Viimase kuriteo toimepanemisest on möödunud 1 aasta 3 kuud, kannatanu ja süüdistatav ei ela enam ühisel elamispinnal. Maakohus leiab, et reaalse vangistuse kandmine süüdistatava puhul ei ole otstarbekas ja teda on võimalik vabastada vangistuse kandmisest tingimisi täielikult, kui ta ei pane katseajal toime uut kuritegu. 10.5 Kohus pidas õigeks kohaldada

§-s 74 sätestatud karistusest tingimisi vabastamist koos tema allutamisega käitumiskontrollile. Arvestades K. Shevelevi poolt toimepandud kuritegude intensiivsust aasta jooksul, asjaolu, et peale lähenemiskeelu kohaldamist pani ta lisaks selle rikkumisele samal ajal toime ka kuriteo

§121lg 2 p 3 järgi, asjaolu, et K.

Shevelevi sõnul peab ta siiani viha kannatanu L.L. suhtes, asjaolu, et süüdistatava ja kannatanu K.S. vahelised suhted ei ole head ning tulenevalt nendevahelisest tsiviilvaidlusest laste üle, on tõenäoline, et nad peavad ka edaspidi kohtuma, leiab maakohus, et uute kuritegude toimepanemise vältimiseks on vajalik kriminaalhooldus ja kriminaalhooldusametniku järelevalve süüdistatava üle. Katseaja pikkuseks määrab maakohus 3 aastat 2 kuud. 6 10.6 Maakohus peab põhjendatuks panna K. Shevelevile kohustuse osaleda sotsisaalprogrammis, mille sisu ja eesmärk peavad olema seotud agressiivsuse alandamise ja viha juhtimisega, sest K. Shevelevi sõnul tunneb ta endiselt viha L.L. vastu ja ka K.S. ga ei ole tal suhted head. Eeltoodule tuginedes kohustab maakohus K. Shevelevi

§75lg 2 p 8 alusel osalema katseajal sotsiaalprogrammis.

1. Kannatanu L.L. mittevaralise kahju nõue 400 eurot. 11.1 Võlaõigusseaduse (edaspidi tekstis VÕS) §1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS §1045 lg 1 p 2 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse põhjustamisega. 11.2 Maakohus võtab arvesse, et kannatanu näol olid erinevad vigastused, mis on selgelt nähtavad maakohtule esitatud fotodel. Tegemist on nii nähtavate marrastuste, lahtise haava kui ka põrutusega kuklas. Kannatanu ütluste kohaselt on tema töö seotud inimestega kohtumistega ning peale kuriteo toimepanemist pidi ta oma vigastuste tõttu näost-näkku kohtumisi vähendama 2 – 3 nädala jooksul. Maakohus peab antud selgitusi põhjendatuks, kuna üleüldiselt on teada, et nii lahtine haav kui ka löökidest tekkivad hematoomid võtavad paranemiseks teatud aja. Kannatanu ütlustest nähtub, et suur hematoom tekkis tal löögist oimupiirkonda vasakule silma alla, lisaks olid nähtavad ka hematoom kuklas ja lahtise haava paranemine pea piirkonnas. Kannatanu sõnul tekkisid tal saadud löökide tõttu peavalud (see on fikseeritud ka EMO patsiendikaardil) ning häiritus kuulmises. Maakohus arvestab sedagi, et kannatanu ei provotseerinud rünnet ja tegu oli süüdistatava äkkviha väljaelamisega. 11.3 Maakohtu hinnangul on kannatanu üleelamisi silmas pidades tema mittevaralise kahju hagi suurus summas 400 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maakohus ei pea seda ülepaisutatuks ja see vastab igati kuriteo toimepanemise asjaoludele ja tagajärgedele.
2. Menetluskulud 12.1 Süüdistatavalt kuulub väljamõistmisele riigituludesse sundraha summa 981 eurot. 12.2 Vastavalt KrMS §175 lg 1 p 1 kuuluvad menetluskulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Vandeadvokaat S. Politšev esitas 08.09.2022 kaitsekulude taotluse summas 1501,20 eurot. 12.3 Vastavalt KrMS §180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavale oli esitatud süüdistus kümnes kuriteos, millest maakohus mõistis süüdistatava süüdi seitsmes ja õigeks kolmes kuriteo. Eeltoodust tulenevalt kuulub süüdistatavalt väljamõistetav kaitsjatasu vähendamisele järgmiselt: 1484,40 eurot 10 kuritegu x 7 kuritegu = 1039,08 eurot. Seega kuulub K. Shevelevilt väljamõistmisele kaitsjatasu kohtulikus menetluses summas 1039,08 eurot. Menetluskulud tuleb K. Shevelevil tasuda ositi ühe aasta jooksul. 7 Apellatsioon
3. K. Shevelev palub tühistada Viru Maakohtu otsus tema süüditunnistamises

§ 121lg 2 p 2 järgi 12.

juuli 2020. a teos ja mõista ta selles õigeks. Tühistada otsus

§ 121lg 2 pde 2,3 järgi 4.

jaanuari

1. a teos ja mõista ta selles õigeks. Kergendada karistust
2. aprilli
3. a teo eest ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust tingimisi. Tühistada maakohtu otsus

§ 3312

järgi mõistetud karistuse osas ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust tingimisi või piirduda hoiatusega. Tühistada otsus karistuse osas ja süüdistatavale kontrollnõuete ja

§ 75

lg 2 p 8 järgi pandud kohustuse osas ning jätta süüdistatav kriminaalhooldusele allutamata. Tühistada Viru Maakohtu otsus kannatanu L.L. le välja mõistetud 400-eurose tsiviilhagi osas ja vähendada tsiviilhagi summat 100 euroni. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista kaitsjale kohtulikus menetluses makstud tasu kaitsja taotluse järgi, s.t. 50% arvestatud/nõutud summast. 14. Süüdistus

§121lg 2 p 2 järgi K.S.

rusikaga löömises 12.07.

1. 14.1 K. Shevelev ei tunnista seda tegu, sest ta pole kunagi löönud ühtegi naist rusikaga. Süüdistus põhineb ühel pildil, mis on tehtud 12.07.2020, konflikt oli aga 04.07.
2. Kannatanu sai löögi nooremalt lapselt, kes istus 12.07.2020 hommikul kannatanu süles ja vaatas multikat. Laps hüppas süles ja pea käis vastu kannatanu suud. Kui oleks löödud rusikaga, siis oleks vigastatud suu seest ja väljast. Pildilt nähtu näitab, et huule kahjustus ei saa olla tekitatud löögist rusikaga või lahtise käega, vaid lapse peaga. Ka kannatanu nägu pildil ei ole punane, väljanägemine on vaikne ja rahulik. Kaebajale on arusaamatu seegi, miks on kannatanu hambad terved, kui löök oli niivõrd tugev, et kannatanu väidetavalt kukkus. 14.2 Ei ole arusaadav kohtu väide, et A.A. i ütlustest järeldub, et K. Shevelev lõi tema tütart rusikaga. Kust tuleb selline väide, ei ole selge. Kannatanu väidab, et ta näitas isale oma katkist huult, kuid A.A. seda ei kinnita. A.A. i sõnul tütar talle ei rääkinud kuhu Kirill teda lõi. Apellandi sõnul on kannatanu ja tema tütre R.A. ütlused vastuolus A.A. i ütlustega. 14.3 Kannatanu tunnistab, et ta sõimas K. Shevelevi ebatsensuurselt konflikti käigus, seda rääkis kannatanu 05.01.2021 politseis antud ütluses. Kõrvakiilu andis süüdistatav agressiivsele kannatanule eesmärgiga teda rahustada, mitte tekitada talle valu. 14.4 Kannatanu valetas nii politseis kui ka kohtus, kui ütles, et 12.07.2020 läks süüdistatav koos lastega randa ning poole tunni pärast nad tulid tagasi. Tegelikkuses oli süüdistatav koos lastega jooksuvõistlusel vähemalt alates 11.45 kuni 14.
3. K.S. ja L.L. andsid valeütlusi. Kohtus rääkis A.A. , et K. Shevelev lahkus majast koos lastega, umbes tunni pärast lahkus majast ka tunnistaja ning selle aja jooksul keegi tagasi ei tulnud. Seega kannatanu annab valeütlusi selle kohta, et lapsed tulid tagasi koju poole tunni jooksul. 14.5 Süüdistatav kinnitab, et konflikt leidis aset 04.07.2020, mitte 12.07.
4. Kannatanu oli kuri lapse peale, kes ta huule katki tegi. Süüdistus põhineb K.S. , L.L. ja tütre R.A. paljasõnalistel ning vastuolulistel ütlustel.
5. Süüdistus

§121lg 2 p 2, 3 järgi 04.01.2021 K.S.

käe episoodis. 8 15.1 Süüdistatav tunnistab, et sündmus leidis aset, kuid tegemist ei olnud tahtliku vägivallaga alaealiste laste juuresolekul. Tegu ei olnud löögiga, vaid kogemata käe pigistamisega auto ukse juures. 05.01.2021 fotolt on näha, et käe ülaosas on väike hematoom, mis on iseloomulik kergele pigistamisele. Kätt ennast süüdistatav ei näinud. Asjaolu, et tegemist oli õnnetusega, kinnitab ka laste viibimist autos. Laste jaoks oleks olnud šokk, kui isa kasutaks nende juuresolekul ema kallal tahtlikult vägivalda. Süüdistatav vabandas naise ees ja küsis, kas ta sai haiget. Naine vastas talle ebatsensuursete sõnadega ja lubas ta rahaliselt, psühholoogiliselt ja füüsiliselt hävitada. 16. Süüdistus

§121lg.2 p.2, 3 järgi 06.04.2021 L.L.

episoodis. Süüdistatav tunnistab enda süüd, kuid ei olnud sündmuse algataja. 17. Süüdistuses

§3312

järgi palub süüdistatav mõista karistuseks 3 kuud tingimisi vangistust või piirduda hoiatusega. 17.1 Apellant ei eita, et rikkus korduvalt lähenemiskeeldu, ehk siis 20 m vahemaad kannatanuga. Mingit eesmärki ohustada naist, tema tervist või vara, süüdistataval ei olnud. Süüdistatava arvates on lähenemiskeeld arusaamatu ja mõttetu meede. K. Shevelevi sõnul on kannatanu K.S. käitunud lähenemiskeelu varjus provokatiivselt. Neil on ühised lapsed ning nad elasid sel ajal samas majas. Keelu kehtestamisega rikuti oluliselt K. Shevelevi õigusi elada oma majas ning tal tekkisid lisakulud korteri üürimise tõttu. Kohtunik D. Minzatov tühistas selle mõttetu keelu 23.07.

1. Selles keelutühistamises kirjeldas kohtunik väga üksikasjalikult K.S. provokatiivset käitumist kõigis tema esitatud episoodides. Kui lähenemiskeeld ei puudutaks keeldu läheneda K.S. le apellandi kinnistul XXX , Toilas ja kui neil poleks ühiseid lapsi, siis poleks süüdistataval ka vajadust XXX viibida. Ka oli lähenemiskeelu sisu vastuoluline kuni ringkonna- ja riigikohus sellel osas selguse tõid. 17.2 Eeltoodud selgitust arvestades palub apellant, et lähenemiskeelu rikkumise eest vähendataks karistust 3 kuuni või piirduda hoiatusega.
2. Kontrollnõuete panemine ning kohustuse määramine. 18.1 Süüdistatav ei ole nõus, et talle on pandud ranged kontrollnõuded ning määratud kohsutuslikus korras läbida sotsiaalprogramm. Süüdistatav on varem karistamata. Ta on Kaitseliidu liige 12 aastat ja iseloomustus on laitmatu. K. Shevelevil pole mingeid vaimseid või psühholoogiliseid probleeme, mida tõendavad ka talle väljastatud kaks relvaluba. Süüdistatav tunnistab, et vihkab L.L. t, kes hävitas tema ja tema pere elu. K. Shevelevi arvates on tema jaoks piisav teadmine, et kui ta mingi kuriteo toimepanemisega rikub vabastamise tingimusi, siis ta peab talle mõistetud karistuse ära kandma. K. Shevelevil on ka kolm kõrgharidust, töötab kõrgel ametikohal tõsises ettevõttes ning tal pole aega käia kriminaalametniku juures, samuti mingis sotsiaalprogrammis osaleda.
3. L.L. haginõue. 19.1 Apellant nõustub, et L.L. l võisid tekkida kehavigastused, mis põhjustasid lühiajalist ebamugavust, ent nõude suurust tuleks 400 eurolt vähendada 100 euroni. Vigastused ei 9 mõjutanud L.L. välimust ega tervist. Ta ei olnud päevagi haiguslehel ja ehkki ta mõned päevad kodus töötas, sai ta jätkuvalt palka. Seega ei mõjutanud juhtunu tema materiaalset heaolu. 19.2 Juhtum tanklas 06.04.2021 oli osa L.L. ja K.S. suurest provokatsioonist. L.L. on endine KAPO politseinik ja ta teab mida on vaja rääkida ja kuidas käituda, et näha välja ohvrina. L.L. ähvardus süüdistatava tappa. L.L. tegi süüdistatavale liiga ka sellega, et pihustas talle näkku pipragaasi, mistõttu tema silmad ja näonahk said kahjustada. 19.3 Apellant ei vaidle vastu sellele, et ta peab tasuma riigile sundraha 981 eurot. Apellant palub rahuldada kaitsja taotlus ja välja mõista temalt 50% kaitsjakulude summast. Apellatsiooni rahuldamise korral vähendada välja mõistetavat menetluskulu veelgi. Menetlus ringkonnakohtus
4. Apellant K. Shevelev esitas koos apellatsiooniga taotluse võtta asja juurde K.S. ja A.A. i kohtueelses menetluses antud ütluste protokollid ning K. Shevelevi kohta psühholoog Z.B. i poolt koostatud kokkuvõte, milles märgitu kohaselt ei ole K. Shevelev agressiivne inimene. Ringkonnakohus jättis taotlused rahuldamata ja võttis määrusega apellatsiooni menetlusse. K. Shevelev esitas taotluse võtta siiski asja juurde tema kohta koostatud psühholoogi kokkuvõte. Selle tõendi lisamist asja juurde taotles ta ka maakohtus, kuid kohus jättis selle asja juurde võtmata. Samuti palub ta võtta asja juurde L.L. kohtueelses menetluses antud ütluste protokolli.
5. Ringkonnakohus ei võta asja juurde K.S. , A.A. i ja L.L. kohtueelses menetluses antud ütluste protokolle. KrMS § 289 lg 1 kohaselt tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel ristküsitluse käigus määrata kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise, kui need on vastuolus ristküsitluses antud ütlustega. Maakohtu istungi protokollide kohaselt sellist taotlust isikute ristküsitlemisel ei esitatud ning nende kohtueelses menetluses antud ütlusi ei avaldatud. Kriminaalmenetlusõigus ei näe ette, et ringkonnakohus saaks võtta asja juurde isikute kohtueelses menetluses antud ütluste protokolle. Seega võtab ringkonnakohus asja lahendamisel aluseks tunnistajate ja kannatanute kohtus antud ütlused. K. Shevelevi taotluse võtta asja juurde teda iseloomustav tõend – psühholoog Z.B. i kokkuvõte, ringkonnakohus rahuldab ja annab sellele hinnangu allpool. Prokuratuuri seisukoht
6. Prokuratuur palub jätta maakohtu otsuse muutmata ning süüdistatava poolt koos apellatsiooniga esitatud täiendavad tõendid asja materjalide juurde võtmata.
7. Apellatsioonis ei ole toodud ühtegi asjaolu või põhjendust, mis tingiksid Viru Maakohtu otsuse tühistamise ja K. Shevelevi õigeksmõistmise episoodides, milles Viru Maakohus ta süüdi tunnistas. Kohus on otsuses andnud põhistatud ja õige hinnangu kannatanute ja tunnistajate kohtus antud ütlustele kogumis. Mõistetud karistus vastab süüdistatava poolt toime pandud tegude raskusastmele ja süüle. Kannatanu L.L. le välja mõistetud mittevaraline kahju on kooskõlas kohtupraktikaga sarnastes asjades ja puudub alus selle vähendamiseks. 10 Kannatanu K.S. seisukoht
8. Kannatanu palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
9. Kannatanu jääb varasemalt esitatud seisukohtade juurde kuriteosündmuste toimumise asjaolude osas. Kannatanu ei eita K. Shevelevi viibimist lastega 12.07.2020 jooksuvõistlusel. Tegu polnud meeldejätmiseks olulise sündmusega. Seejuures ka K. Shevelevile endale meenus jooksuvõistlusel käimine juulis 2022, kui esitas kohtule võistlusel osalemist kinnitava ekraanitõmmise. Vägivald kannatanu suhtes toimus enne K. Shevelevi jooksuvõistlusele minekut. Tunnistaja L.L. kohtas K. Shevelevi sel päeval aga hilisel pärastlõunal pärast jooksuvõistlust.
10. Ka 04.01.2021 toimunud sündmuse osas jääb kannatanu oma ütluste juurde. K. Shevelevi tegu oli tahtlik. K. Shevelevi arvates on füüsiline vägivald ja valu tunnetatav vaid siis, kui murtakse luud. Muul juhul peaks kannatanu taluma K. Shevelevi enesekontrolli puudumisest tulenevaid tagajärgi.
11. K. Shevelevil puudus ja tõenäoliselt jätkuvalt puudub arusaamine, mida tähendas kehtestatud lähenemiskeeld. K. Shevelev jätab tähelepanuta asjaolu, et provokatsioonide korraldajaks ja lähenemiskeelu rikkujaks oli tema ise. Kannatanu rõhutab, et Tartu Ringkonnakohus ja Riigikohus ei ole võtnud seisukohta, et K. Shevelevile kehtestatud lähenemiskeeld oli põhjendamatu. Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata ja Riigikohus kaebust ei võtnud menetlusse. Lähenemiskeeld tühistati alles lähenemiskeelu põhjendatuse kontrolli käigus. Pärast seda korraldas K. Shevelev koos oma ema T.S. ga kannatanu väljatõstmise XXX , Toila alevik majast. Sündmuse käigus põhjustas T.S. kannatanule kehavigastusi, mille osas alustati kriminaalmenetlust. Detsembris 2021 alustati K. Shevelevi suhtes kriminaalmenetlust ahistava jälitamise paragrahvi järgi.
12. Kannatanu märgib, et kuigi ta apellatsiooni ei ole esitanud, ei ole ta nõus maakohtuga K. Shevelevi õigeksmõistmises süüdistuses

§120lg 1 järgi.

Kannatanu L.L. seisukoht

1. Kannatanu nõustub Viru Maakohtu otsusega ning palub jätta apellatsiooni rahuldamata. Kannatanu palub võtta kriminaalasja materjalide juurde fotod L.L. vigastustest.
2. Kannatanu ei ole nõus K. Shevelevi seisukohaga, et tema polnud 06.04.2021 toimunud konflikti algataja. K. Shevelevi väited, nagu oleks kannatanu teda tanklas ähvardanud ei oma tegelikkusega mingit seost ja on K. Shevelevi väljamõeldis. Vale oli ka K. Shevelevi poolt häirekeskusele tehtud kõnes öeldu, et kannatanu tungis talle kallale.
3. K. Shevelev esitas kohtule valeinfot, et alates 06.04.2021 pole ta teinud midagi, mis kahjustaks kannatanu vara või tervist. Vastupidi, Ida Prefektuurile on esitatud süüteoteated ja nende alusel algatati K. Shevelevi suhtes kaks väärteomenetlust. K. Shevelev otsis korduvalt kontakti kannatanu laste ema M.L. ega, üritades läbi tema kannatanut survestada. 11 K. Shevelev oma apellatsioonis jätkuvalt keskendub eneseõigustamisele, mõtleb välja ja viib kohut eksitusse valeinfoga. 06.04.2021 aset leidnud sündmuse näol oli tegu K. Shevelevi tahtliku ja ettekavandatud tegevusega, kus isik tahtlikult tekitas kannatanule kehavigastusi. Kannatanu on seisukohal, et K. Shevelev jätkuvalt ohustab teda, tema tervist, vara ning pereliikmeid. K. Shevelev kohtus kinnitas avalikult, et vihkab kannatanut.
4. Kannatanu ei ole nõus K. Shevelevi seisukohaga, et kehavigastused põhjustasid kannatanule vaid ajutist ebamugavust. Kannatanu välimus oli rikutud vähemalt kaheks nädalaks. Kannatanu palub asja juurde võtta fotod tema välimusest pärast 06.04.
5. K. Shevelevi väited nagu oleks toimunu suur provokatsioon tema suhtes, on taaskord tegelikkuse moonutamine ja soovmõtlemine. Kannatanu endise töökoha (Kaitsepolitseiamet) sidumine 06.04.2021 toimunuga on alusetu ning kantud pigem eesmärgist mustata Kaitsepolitseiametit. Pisargaasi kasutamisega K. Shevelevi suhtes ei ületanud kannatanu enesekaitse piire. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Sissejuhatavalt, puutuvalt kannatanute K.S. ja L.L. kirjalikesse seisukohtadesse, märgib ringkonnakohus järgmist. Kannatanu K.S. seisukohas esitatud vastuargumendid maakohtu otsusele osas, milles kohus K. Shevelevi õigeks mõistis süüdistuses

§ 120

lg 1 järgi, jäävad tähelepanuta, sest vastava apellatsiooni puudumise tõttu selles osas apellatsioonimenetlust ei toimu. Kannatanu L.L. esitas seisukohas taotluse võtta kriminaalasja juurde fotod tema välimuse kohta pärast 06.04.

1. Ringkonnakohus seda taotlust ei rahulda, sest kannatanu pole selgitanud, miks ta esitab sellise taotluse apellatsiooniastmes ja kas ta esitas selle ka maakohus. Maakohtu istungil 08.06.2021, kui kuulati üle L.L. d, esitas prokurör taotluse võtta asja juurde kannatanust tehtud fotod. Selle taotluse maakohus rahuldas. L.L. st hiljem tehtud fotosid maakohtus asja juurde võtta ei taotletud.
2. Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasjas kogutud tõenditega, maakohtu otsuse, sellele esitatud apellatsiooniga ning prokuratuuri ja kannatanute seisukohtadega apellatsioonile, jätab apellatsiooni rahuldamata ning maakohtu otsuse K. Shevelevi süüditunnistamises ja karistamises muutmata. Muutmata jäävad ka maakohtu otsustused mittevaralise kahju nõude hüvitamises ning menetluskuludes.
3. Maakohtule pole põhjust ette heita eksimusi tõendite hindamisel ning materiaalõiguse kohaldamisel. Kohus uuris kõiki tõendeid, hindas neid kogumis ning tuli põhjendatult seisukohale K. Shevelevi süüs kolmes kehalises väärkohtlemises ning neljas lähenemiskeelu rikkumises. Apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks apellandi poolt taotletud viisil. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses väljendatud seisukohtadega, siis annab see aluse tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1, jätta käesolevas lahendis maakohtu seisukohad suuresti kordamata. Alljärgnevalt esitab ringkonnakohus vastused apellatsiooni põhiargumentidele. 12
4. K. Shevelevi põhiseisukoht selles, miks tegi maakohus vale otsuse ning ta tuleb õigeks mõista K.S. ga seotud vägivallategudes, on see, et maakohus on valesti hinnanud tõendeid, tuginedes kannatanu ja tunnistajate ebaõigetele ning sisuliselt vastuolulisele ütlustele.
5. Ringkonnakohus tutvus maakohtu poolt uuritud ning kohtuotsuse tegemisel aluseks olevate tõenditega ning leiab, et maakohus ei eksinud tõendite hindamisel.
6. Kannatanu K.S. rusikaga näkku löömine 14.07.
7. 38.1 Apellant märgib, et mingit konflikti temal K.S. ga 14.07.2020 ei olnud. Konflikt toimus 04.07.2020, naine sõimas teda ning viimase rahustamiseks andis talle kõrvakiilu. K.S. ütlused on valed, need ei lähe kokku tunnistajate A.A. i ja R.A. ütlustega. Naine sai huulevigastuse, kuna laps hüppas süles ja käis peaga vastu kannatanu suud, tema ei ole naist löönud. 38.2 Kõigepealt tõdeb ringkonnakohus, et K. Shevelevi argumendid on samad, millised olid esitatud juba maakohtus ning mille on maakohus otsuses ümber lükanud. Ringkonnakohus leiab, et kannatanu K.S. ütlustele on võimalik tugineda. Vaidlust ei ole selles, et nüüdseks juba endiste abikaasade vahel olid pingelised et mitte öelda halvad suhted. Vaatamata sellele, võttes arvesse kõiki tõendeid kogumis, saab lugeda tuvastatuks, et süüdistuses toodud sündmus - K.S. le rusikaga näkku löömine on tõendatud. Maakohus tugines seejuures sellele, et K.S. poolt räägitu toetub tunnistajate R.A. ja A.A. i ütlustele, kes mõlemad said juhtunust teada vahetult pärast toimunut. Tunnistaja R.A. kuulis kui ema ja K. Shevelev tülitsesid. Ta tuli maja teiselt korruselt alla siis kui kuulis vanaisa häält. Ema ütles vanaisale, et K. Shevelev lõi teda. Ema näos oli punane laik, huul oli katki ja oli natuke verd. Kannatanu isa A.A. i sõnul tuli ta tütre juurde 12.07.2020 kella 12 paiku (pluss - miinus tund). Tütar tuli talle vastu, oli nutnud, nägu oli punane ja paistes. Tütar ütles, et K. Shevelev lõi talle rusikaga näkku. K.S. l vigastuse olemasolu on tõendatud ka 12.07.2020 kell 14.31 kannatanu poolt tehtud fotol nähtuvaga – huul on seespoolt katki. 38.3 Ringkonnakohtu hinnangul mingeid olulisi, tõendamiseseme asjaoludesse puutuvaid vastuolusid ülaltoodud isikute ütlustes ei ole. Kas kannatanu näitas isale vigastust või mitte, pole oluline. Kõigi kolme isiku ütlustest kokkuvõttes tuleneb see, et süüdistuses toodud ajal lõi K. Shevelev K.S. le rusikaga näkku, mille tagajärjel sai vigastada kannatanu huul. Kannatanu selgitas veel sedagi, et juhtum ei saanud kindlasti toimuda 04.07.2020, nagu väidab süüdistatav, sest 08.07-09.07.2020 käis ta suvepäevadel ja sellel ajal tal kindlasti ei olnud huul katki. Midagi kahtlast ei ole ringkonnakohtu hinnangul asjaolus, et kannatanu poolt tehtud fotol on kannatanu rahulik, mis justkui annaks apellandi arvates tunnistust sellest, et mingit löömist ei saanud olla. Foto tegemise ajaks oli juhtunust möödunud juba mitu tundi, mistõttu pole põhjust eeldada, et kannatanu näoilme peaks jätkuvalt peegeldama mingit laadi erutust juhtunu pärast. Veel püstitab süüdistatav küsimuse, et miks olid kannatanul hambad terved, kui löök näkku oli niivõrd tugev et kannatanu isegi kukkus. Ringkonnakohus viitab siin kannatanu ütlustele, mille kohaselt oli löök ootamatu, mistõttu ta kaotas tasakaalu ja kukkus. 38.4 Mis puudutab K. Shevelevi väidet, et sündmus ei saanud toimuda 12.07.2020, sest ta käis Toila SPA juures jooksuvõistlusel, siis sellele on maakohus oma otsuses vastuse andnud ning sellega on nõus ka ringkonnakohus. Asjas on tuvastatud, et pärast juhtunut süüdistatav lahkus kodust. Toila on väike alevik, kus vahemaad ei ole suured, mistõttu süüdistatava poolt kella 12 ajal jooksuvõistlusel osalemine ei välista seda, et kella 11 paiku lõi ta kannatanut näkku. 13 38.5 Mis puudutab siin episoodis tunnistajana üle kuulatud L.L. ütluseid, siis ringkonnakohtu hinnangul ei ole neil tõendamiseseme asjaolude seisukohalt kaalu, sest kohtus jäi sisuliselt välja selgitamata, mis kellaajal võis süüdistatav L.L. majast mööda sõita, oli see siis vahetult pärast juhtunut või muul ajal. K. Shevelevi süü on tõendamist leidnud kannatanu, tunnistajate A.A. i ja R.A. ütlustega ning fotoga kannatanu vigastusest.
8. Kannatanu K.S. suhtes 04.01.2021 toimunud vägivallategu. 39.1 Vaidlust ei ole selles, et sellel päeval enne kella seitset õhtul läks kannatanu K.S. süüdistatava juurde järele nende ühistele poegadele. Sellel ajal nad enam koos ei elanud. Kannatanu pani pojad autosse ja tahtis ise istuda rooli taha, kuid süüdistatav takistas tal seda teha. Süüdistatav neid asjaolusid ei vaidlusta. K. Shevelev tõukas kannatanut, misjärel viimane haaras käega kinni juhi ukse ja tagumise ukse vahelisest tugipostist. K. Shevelev lõi juhiukse kinni, kannatanu käsi jäi ukse vahele ja sai vigastada. Järgmisel päeval käis kannatanu politseis, kus vigastus ka fikseeriti. Üle kuulati asjas ka sündmuse juures olnud süüdistatava ja kannatanu poeg K. Shevelev, kelle sõnul jättis isa ema käe auto ukse vahele ja emal oli valus. 39.2 K. Shevelev tunnistab, et takistas K.S. t autosse istumast. Samuti tunnistab ta seda, et lõi autoukse kinni ja kannatanu käsi jäi ukse vahele. Tegu oli õnnetusega, mitte tahtliku teoga. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et K. Shevelevi tegu oli tahtlik. Kannatanu sõnul seisid nad auto juures vastastikku. Kui K. Shevelev teda tõukas, kaotas ta tasakaalu ja haaras kinni autouste vahelisest postist. Ringkonnakohus leiab et olukorras, kus kaks inimest on teineteise vastas ja üks tõukab teist, ei saa jääda märkamatuks, et tõugatu kaotab tasakaalu ja sellest tingitult haarab kinni auto tugipostist. Ringkonnakohtu arvates nähtub tuvastatust, et süüdistatav nägi kõike seda ja lihtsalt vihaga lõi kinni autoukse. Seega on maakohus K. Shevelevi vaidlusaluses teos põhjendatult süüdi tunnistanud.
9. Järgmised vaidlusküsimused puudutavad K. Shevelevile mõistetud karistust ning karistusest kandmisest vabastamise viisi. 40.1 Kuna ringkonnakohus K. Shevelevi 12.07.2020 ja 04.01.2021 toimunud vägivallategudes õigeks ei mõista, pole põhjust eraldi käsitleda apellandi taotlust mõista talle 06.04.2021 L.L. suhtes toime pandud kehalises väärkohtlemises 3 kuud vangistust. Maakohus mõistis K. Shevelevile

§ 121lg 2 p 2,3 järgi kolme kehalise väärkohtlemise eest 2 aastat 7 kuud vangistust.

Maakohus tunnistas K. Shevelevi süüdi ka lähenemiskeelu rikkumises

§ 3312järgi, mille eest mõistis talle 7 kuud vangistust.

40.2 Maakohtu põhjendatud seisukohtadel selles, miks ei saa K. Shevelevile mõista mõlema paragrahvi sanktsioonis ette nähtud rahalist karistust, ringkonnakohus ei peatu, sest apellant neid ei vaidlusta. 40.3 Ringkonnakohtu hinnagul jäävad mõlemad mõistetud karistused muutmata. K. Shevelev pani toime kolm kehalist väärkohtlemist, kaks neist nüüdseks endise abikaasa K.S. ning ühe L.L. vastu. Ühe vägivallateo endise abikaasa vastu pani ta toime nende ühise alaealise poja juuresolekul (kes oli sel hetkel autos), mida maakohus põhjendatult ka võttis arvesse. Toimepandud tegudest nähtub K. Shevelevi ilmselge viha ja vaen mõlema kannatanu vastu, keda ta süüdistab provokatsioonides ning pereelu hävitamises. 14 40.4 Lähenemiskeelu rikkumise eest mõistetavaks põhjendatud karistuseks peab K. Shevelev miinimumpikkusega vangistust – 3 kuud või piirduda hoiatusega. Oma karistusettepanekut põhjendab K. Shevelev sellega, et lähenemiskeeld on mõttetu meede, mis võimaldab teisel poolel korraldada provokatsioone. 40.5 Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et sellist karistust, nagu hoiatus, mõista ei saa, sest

§ 3312sanktsioon seda ette ei näe.

Valida saab kas rahalise karistuse või vangistuse vahel. Nagu eelnevalt sai märgitud, rahalise karistuse mõistmise välistas maakohus asjakohaste põhjendustega ning neid siis üle korrata pole vaja. Mingit sisukat põhjust vähendada maakohtu poolt mõistetud vangistuse pikkust miinimumini, ei ole. K. Shevelev pani toime neli lähenemiskeelu rikkumist. Ta oli kohustatud järgima kannatanu kaitseks kohaldatud lähemiskeeldu sõltumata kellegi väidetavatest provokatsioonidest või tema enda subjektiivsest arvamusest lähenemiskeelu mõttetusest. 40.6 K. Shevelev ei ole nõus sellega, et tema elu piiravad kontrollnõuded ja talle määrati kohustus läbida sotsiaalprogramm. Ta on varem karistamata kolmekordse kõrgharidusega kõrgel ametikohal töötav inimene, kellel pole aega käia kriminaalhooldusametniku juures ja osaleda mingis sotsiaalprogrammis. 40.7 Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult allutanud K. Shevelevi tingimisi karistuse kandmise ajaks käitumiskontrollile. Kuigi K. Shevelev on varem kriminaalkorras karistamata, pani ta aasta jooksul toime kolm vägivallategu ja rikkus neljal korral kohtumäärusega kehtestatud lähenemiskeeldu. Kõik kuriteod on kantud K. Shevelevi selgest vihast kannatanute vastu. Kokkupuuted kannatanutega edaspidi pole välistatud, arvestades eelkõige K. Shevelevi ja K.S. ühiste laste olemasolu ning pooleliolevaid kohtuvaidlusi. Eesmärgiga viia miinimumini uute kuritegude toimumise võimalus just samade kannatanute suhtes, on vajalik allutada K. Shevelev käitumiskontrollile. Sotsiaalprogrammi määramine oli maakohtu poolt igati põhjendatud – K. Shevelevil on probleeme oma oma emotsioonide kontrollimisega, mistõttu võivad vihahood edaspidigi päädida agressiivsuse ilmingutega. Nagu apellant apellatsioonis ise tunnistab, vihkab ta L.L. d, kes hävitas ta elu. 40.8 K. Shevelev esitas apellatsiooni juurde MTÜ Virumaa laste ja perede tugikeskuse psühholoogi Z.B. i kokkuvõtte tema kohta, milles muuhulgas on märgitud, et K. Shevelev ei ole agressiivne inimene. Ringkonnakohus on seisukohal, et psühholoogi kokkuvõttes kõige muu hulgas märgitu, et K. Shevelev ei ole agressiivne, ei lükka ümber asjas tõendatud vägivallategusid K.S. ja L.L. vastu ega mõjuta ka K. Shevelevile mõistetud karistuse ning määratud kohustuse põhjendatust.

1. Kannatanu L.L. mittevaralise kahju nõue 400 eurot. 41.1 K. Shevelev möönab, et kannatanul võisid tekkida kehavigastused, mis põhjustasid talle lühiajalist ebamugavust, kuid nõuet tuleks vähendada 100 euroni. Vigastused ei mõjutanud kannatanu välimust ega tervist ning ta ei olnud haiguslehel, töötas kodus ja sai palka. Seega juhtunu ei mõjutanud kannatanu materiaalset heaolu. Kannatanu tegi sündmuse ajal talle liiga, pihustades näkku gaasi. Seegi sündmus oli osa K.S. ja L.L. suurest provokatsioonist. 41.2 Maakohus, rahuldades L.L. e mittevaralise kahju nõude 400 eurot, tegi õigesti ning väljamõistetud summa vähendamiseks alust ei ole. Maakohtu seisukohad on selged ning kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga mittevaralise kahju nõude asjades. 15 Ringkonnakohtul pole omalt poolt midagi juurde lisada. Apellandi väited, et L.L. ei olnud haiguslehel, töötas kodus ja sai palka, ei ole mittevaralise kahju nõude lahendamisel olulised. Kui isikul tekivad saamata jäänud töötasust tingitult nõuded kahju tekitaja vastu, on tegemist varalise kahju nõudega. Saamata jäänud töötasu hüvitamise nõuet antud asjas ei ole esitatud. 41.3 L.L. selgitas, et tema erialane töö on seotud inimestega kohtumistega, mistõttu seoses peksmisega pidi ta paariks-kolmeks nädalaks vähendama näost näkku kohtumisi. Lisaks nähtavatele peksmistagajärgedele (suur hematoom vasaku silma all, peas lahtine haav, hematoomid kuklas), tekkisid kannatanul ka peavalud ja kuulmishäire. Selliste vigastuste nähtavad - tuntavad tagajärjed ei möödu mõne päevaga, vaid nädalatega. Ringkonnakohtu hinnangul annavad nimetatud asjaolud tunnistust kannatanu elukvaliteedi langusest. K. Shevelevi arvamusel, et kannatanul polnud häda midagi, pole tegelikkusega mingit pistmist. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta apellandi sisutühjad väited kannatanute suurest provokatsioonist. K. Shevelevi eesmärk näitada end asjas ohvrina, ringkonnakohtu silmis edukas ei ole ja näitab pigem igasuguse kahetsuse puudumist tehtu osas. Asjas on tuvastatud, et L.L. ootas K.S. autos, arvates et süüdistatav sõitis oma autoga ära, väljus autost ja suundus oma autosse. K. Shevelev ründas sel hetkel L.L. d selja tagant. Puutuvalt väitesse, et L.L. tegi talle liiga pihustades näkku pipragaasi, siis ringkonnakohus märgib, et isikul on õigus ennast õigusvastase ründe vastu kaitsta kõigi sobivate vahenditega, et lõpetada rünne. Pipragaasi kasutamine oli antud juhul selleks sobiv meede. Ringkonnakohtu hinnangul on L.L. le mittevaralise kahju hüvitisena välja mõistetud 400 eurot isegi suhteliselt väike summa ning selle vähendamine 100 euroni ei tule kõne alla.
2. Lõpuks soovib apellant, et ringkonnakohus muudaks ka otsustust menetluskuludes. Nimelt tuleks vähendada temalt välja mõistetud kaitsjatasu summat poole võrra. Sellelgi taotlusel mingit edu ei ole. Süüdistataval on tema sõnul kõrge ametikoht tõsises ettevõttes, mistõttu menetluskulude kandmine ei käi talle üle jõu. Pealegi võimaldas maakohus K. Shevelevil hüvitada menetluskulud (nii sundraha kui ka kaitsjatasu) riigile mitte korraga kohe, vaid ühe aasta jooksul.
3. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu otsuse K. Shevelevi süüditunnistamises ja karistamises muutmata. Apellatsioon jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 16