) § 4 lg 1 kohaselt maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt
lg-le 1, kui kohus võtab maksejõuetusavalduse menetlusse, otsustab kohus määrusega usaldusisiku nimetamise pankrotiseaduse §-s 15 sätestatu kohaselt, välja arvatud juhul, kui käesolevas seaduses on sätestatud teisiti. Avaldaja on soovinud võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimist.
lg 2 kohaselt määrab kohus enne võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist summa, mille võlgnik peab usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole tasuma, ning tähtaja selle summa tasumiseks. Võlgniku rahalist olukorda arvestades võib kohus võimaldada määratud summa tasuda osamaksetena menetluse jooksul. Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse. Usaldusisikul on õigus oma töö eest saada tasu (
). Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku enda nimetamiseks S Gi usaldusisikuks. Kohus määras võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks usaldusisiku tasu ja kulude katteks tasutavaks deposiidiks 1500 eurot ning kohustas avaldajat esitama kohtule maksekorralduse, mis tõendab deposiidimakset. Kohtumäärus jõustus 13.12.2022. Kohtu nõuet deposiidi tasumiseks avaldaja tähtaegselt ei täitnud. Kohus hoiatas, et kui kohtu antud tähtaja jooksul deposiiti ei tasuta, on kohtul õigus jätta menetlus algatamata.
lg 3 p 6 sätestab, et kohus võib jätta võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata, kui võlgnik on jätnud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina määratud summa tasumata. Kohus määras avaldajale tähtaja usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks ettemaksu tegemiseks. Laekumisi kontrollides ei tuvastanud kohus, et avaldaja oleks makse deposiiti teinud. Avaldaja ei ole esitanud kohtule maksekorraldust ega andmeid, mis võimaldaks laekumist kontrollida. 2 2-22-14575
lg 8 kohaselt, usaldusisiku nimetamata jätmise korral maksejõuetusavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamise menetlus tuleb jätta algatamata. Kui kohus usaldusisikut ei nimeta, ei ole menetluse algatamise eeldused täidetud, mistõttu on asjakohane see lõpetada. Kohus juhib avaldaja tähelepanu sellele, et menetluse algatamata jätmine ei takista tal uuesti kohtusse pöörduda, kui selleks on piisavalt aluseid. Täiendavalt selgitab kohus, et avaldajal on võimalik pöörduda kohaliku omavalitsuse poole võlanõustamisteenuse saamiseks. Menetluskulud
lg 3 esimese aluse alusel kannab võlgnik võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kulud. Maksejõuetusavalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud jäävad avalduse esitanud võlgniku kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Arvestades, et menetluses osaleb ainult avaldaja ning avaldaja menetluskulud jättis kohus avaldaja kanda, ei nõudnud kohus avaldajalt menetluskulude nimekirja esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks. Menetlusosalisele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamine
lg 3 kohaselt, määruse peale, millega kohus jättis maksejõuetusavalduse menetlusse võtmata, võib võlgnik esitada määruskaebuse.
lg 6 kohaselt, menetluskulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.