← Eesti

2-22-148804/3

Obsah (4)§ 661§ 430§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kaire Pullerits Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number 11. jaanuar 2023, Jõhvi kohtumaja 2-22-148804 Kohtuasi AS PlusPlus Capital hagi S. P. vastu võlgn

§ 661lg 4). RESOLUTSIOON 1. Võtta AS Plus

Plus Capital hagi S. P. vastu võlgnevuse nõudes menetlusse.

  1. Kinnitada AS PlusPlus Capital (hageja) ning S. P. (kostja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 2.
  2. Kostja tasub hageja arveldusarvele nr EEXXX, AS Swedbank viitenumbriga 24295927 põhivõlgnevuse 106,09 eurot, viivisevõlgnevuse 46,52 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, pool riigilõivust 32,50 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot, kõik kokku 235,11 eurot järgneva maksegraafiku alusel: Maksetähtaeg Tasumata jääk Tasumisele Jääk peale (EUR) kuuluv osa (EUR) tasumist (EUR) 10.01.2023 235,11 15 220,11 10.02.2023 220,11 15 205,11 10.03.2023 205,11 15 190,11 10.04.2023 190,11 15 175,11 10.05.2023 175,11 15 160,11 10.06.2023 160,11 15 145,11 10.07.2023 145,11 15 130,11 1

(3)10.08.2023 130,11 15 115,11 10.09.2023 115,11 15 100,11 10.10.2023 100,11 15 85,11 10.11.2023 85,11 15 70,11 10.12.2023 70,11 15 55,11 10.01.2024 55,11 15 40,11 10.02.2024 40,11 15 25,11 10.03.2024 25,11 15 10,11 10.04.2024 10,11 10,11 0,00 Kui kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub kompromissi punktis 2.1 kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist 0,06% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos kompromissi punktis 2.1 märgitud viivisega, mitte enam kui põhivõlgnevuse 106,09 euro ulatuseni.
  1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-
  3. Menetluskulud, mis ei ole hõlmatud kompromissiga, jäävad poolte endi kanda.
  4. Tagastada PlusPlus Capital AS arveldusarvele nr EEXXX, Swedbank AS pooles ulatuses riigilõiv summas 32,50 eurot. 2.
  5. Menetluse käik ja kohtumääruse selgitused AS PlusPlus Capital esitas 18.12.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S. P.lt 182,48 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 20.12.2022 S. P.le makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 29.12.2022 aadressil XXX. Pooled esitasid Pärnu Maakohtule kompromisslepingu. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 486 lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut

§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses käesoleva seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt. Viru Maakohus võtab avalduse menetlusse.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 2

(3)Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-22-148804 lõpetamisele. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). Tulenevalt

§ 168

lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis on pooled kokku leppinud, et kostja tasub hagejale menetluskulud summas 52,50 eurot (riigilõiv pooles ulatuses, so 32,50 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot). Poolte menetluskulud, mis ei ole hõlmatud kompromissiga, jäävad poolte endi kanda. Hageja palus kompromisslepingus tagastada riigilõiv summas 32,50 eurot (so pooles ulatuses) PlusPlus Capital AS arveldusarvele nr EEXXX, Swedbank AS. Kohus rahuldab hageja taotluse ja

§ 150lg 2 p 1 alusel tuleb Plus

Plus Capital AS arveldusarvele nr EEXXX, Swedbank AS riigilõiv summas 32,50 eurot (so pooles ulatuses).

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Seega ei ole käesolev kohtumäärus edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.