← Eesti

2-21-8276/43

Obsah (9)§ 162§ 657§ 652§ 440§ 238§ 171§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 9. detsember 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-8276 Ko

§ 162lg 1 kohaselt kostja kanda.

Hageja menetluskuluks oli riigilõiv 300 eurot, mille maakohus kostjalt hageja kasuks välja mõistis. Apellatsioonkaebus

  1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. 5.
  2. Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõttes järgmised: 1) Kostja ei ole oma käitumisega hagi esitamist põhjustanud. 2) Hageja ei kooskõlastanud kostjaga garaažiboksidele juurdepääsu võimaldamise kuupäeva ja kellaaega. Kostja ei ole kunagi takistanud hageja juurdepääsu kostja valduses olevatele garaažiboksidele ning on valmis tagama juurdepääsu eelnevalt kokkulepitud kuupäeval ja kellaajal. 3) Hageja oli eksiarvamusel, et kostja on kohustatud omal kulul soetama ja välja vahetama elektriarvestid ning paigaldama ühenduskarbid kostja valduses olevates garaažiboksides. Garaažiboksidele juurdepääsu küsimus lahendati maakohtus
  3. detsembri 2021 istungil, enne asja sisulise läbivaatamise algust. Istungil asja arutamisel selgus, et kostja ei pidanud omal kulul ostma ja välja vahetama elektriarvesteid ega paigaldama ühenduskarpe. 4) Tööstuse tn 52c hooneühistu üldkoosoleku otsust elektriarvestite paigaldamise ja plommimise kohta ei ole. Hageja viidatud
  4. augusti
  5. a üldkoosoleku otsused on tühised. Elektriarvestite paigaldamise ja plommimise otsustamine väljub hooneühistu juhatuse igapäevase majandustegevuse piiridest ning vajab seetõttu üldkoosoleku otsust. Selle küsimuse otsustamine on hooneühistu üldkoosoleku ainupädevuses. Maakohtu otsuse põhjendava osa p-s 5 toodud järeldus, et tehnosüsteemi paigaldustööd, 3 2-21-8276 muudatustööd või lammutustööd elektriarvestite vahetamiseks ja ühenduskarpide paigaldamiseks on hooldustööd, ei vasta ehitusseaduse § 4 lg 1 ja lg 3 p-i 3 sätetele. Kuna tegemist on ehitustöödega, siis ei ole Tööstuse tn 52C hooneühistu põhikirja kohaselt nende tööde teostamise otsustamine hooneühistu juhatuse pädevuses. 5) Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et mistahes riigi volitatud järelevalve asutusel (kohalik omavalitsus, Tehnilise Järelevalve Amet, Päästeamet) oleks etteheiteid kostja valduses olevates garaažiboksides elektriarvestite seisundi kohta. Kostja selgituse kohaselt ei kasuta ta garaažis elektrit, kuna kasutab auto varuosade ladu päevavalgel. 6) Maakohus eksis tõendite hindamisel leides, et hageja esitatud foto elektriarvestist ei sisalda teavet asja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude kohta. Õige ei ole hageja juhatuse liikme Q istungil esitatud väide, et elektriarvestit ei ole võimalik plommida. Vaidlusalune elektriarvesti on nõuetekohaselt plommitud (plomm on hästi nähtav fotol elektriarvestist üleval. Kostja selgitas seda istungil. Vastustaja seisukoht
  6. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.

Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus. 8.

§ 652

lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.

  1. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 9.
  2. Asjakohased ei ole kostja väited, et ta ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Apellatsioonikohtu istungil oli kostja valmis hagejale juurdepääsu võimaldama, kuid tingimusel, et ta ei pea kandma menetluskulusid. Õiguskirjanduses on leitud, et

§ 162

lg 8, mis võimaldab kostja sarnastel juhtudel menetluskulude kandmisest vabastada, kehtib üksnes siis, kui kostja võtab hagi õigeks

§ 440

lg 1 mõttes (

. Kommenteeritud väljaanne, I § 168 lg 6 kommentaar).

§ 440

lg 1 järgi on hageja nõude tingimusteta õigeks võtmine (RKTKo, 19.10.2016, 3-2-1-100-16, p 11). Praegusel juhul ei ole kostja hagi õigeks võtnud ei maakohtus ega apellatsioonikohtus ja seetõttu ei ole asjakohane hinnata, kas ta on andnud põhjust hagi esitamiseks või mitte. 9.

  1. Samal põhjusel ei ole asjakohane hinnata, kas hageja rikkus juurdepääsu vajadusest teatamisel ühistusisest või seaduse nõuetest tulenevat korda. Kostja ei ole hagi õigeks võtnud ei menetluslikult ega ka sisuliselt võimaldanud hagi eesmärki saavutada. Kui kostja oleks soovinud hagejale juurdepääsu pakkuda, oleks saanud selleks aja kokku leppida nii maakohtu istungil kui apellatsioonikohtu istungil. 9.
  2. Maakohus ei eksinud HÜS-i sätete kohaldamisel kui leidis, et elektriarvesti vahetamine on ühiskasutuses olevate hooneosade korrashoiuks vajalik toiming HÜS § 11 lg 1 p 3 järgi. HÜS § 11 lg 1 p 3 tuleb sisustada autonoomselt sõltumata EhS-is sätestatud ehitamise mõistest. Kostja viited erinevatele EhS-i sätetele ei olnud seetõttu asjakohased. 9.
  3. Maakohus ei eksinud, kui jättis kostja esitatud foto (dtl 32) hindamata

§ 238lg 5 järgi.

Hageja tõi hagi alusena esile, et hooneühistul on vajadus vahetada vanad arvestid uute kaugloetavate arvestite vastu. Foto kostja boksis asuvast vanast arvestist ei seostu hagi alusega. 4 2-21-8276 Tõendamise ese ei olnud küsimus, kas vana arvesti on plommitud ja töökorras, seega ei olnud alust hinnata esitatud tõendit. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 10. Kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Seoses sellega jäävad kostja kanda ringkonnakohtu menetluskulud (

§ 171lg 1 alusel).

Vastavalt

§ 174

lg 3 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud apellatsiooniastmes. 10.

  1. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on lepinguliste esindajate kulud 4590 eurot, millele lisandub käibemaks. Vastustaja esindajate ajakulu oli 25,2 tundi. Vastustaja ja vastustaja esindajad on kokku leppinud tunnihinnas 180 eurot, millele lisandub käibemaks. Kolleegium leiab, et kostja esindajate tunnihind ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, kuid osaliselt ei ole põhjendatud esindajate ajakulu, mis on tehtud apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks ja kohtuistungiks ettevalmistamiseks. Arvestades esitatud väidete sisu ja vaidluse keerukust, võib pidada mõistlikuks ajakuluks kogu menetlusele 18 tundi. Seega on põhjendatud esindajakulu kokku 3240 eurot, koos käibemaksuga 3888 eurot. 10.
  2. Lähtudes

§ 177

lg-st 4 märgib ringkonnakohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 10.3.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.