← Eesti

2-22-6974/19

Obsah (8)§ 438§ 436§ 405§ 173§ 174§ 162§ 218§ 434

2-22-6974 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Tallinna kohtumaja, 08. detsember 2022 Tsiviilasja number 2-22-6974 Tsiviilasi AS Morrison I

) § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 438

lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus: 1) kas ja millega hagejale kahju tekitati; 2) kas kostja on rikkunud seadusest tulenevaid kohustusi; 3) kas esinevad seaduslikud alused hagiavalduse rahuldamiseks. 27. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei suutnud välja tuua, millisest seadusest või seaduse alusel kehtestatud normatiivaktist tulenevate kohustuste rikkumist hageja kostjale ette heidab.

§ 436

lg 7 tulenevalt kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Samas hagiavalduse on hageja esitanud tuginedes Tallinna linna kodulehel https://www.tallinn.ee/est/UudisLibedusetorje-eestkonniteedel-vastutavad-kinnistute-omanikud avaldatud informatsioonile. Viidatud veebileheküljel 07.12.2018 rubriigis – uudised-libedusetõrje eesti k…- avaldatud artiklis “Libedustõrje eest kõnniteedel vastutavad kinnistute omanikud“ tuletas Tallinna Kommunaalamet meelde, et kõnniteede puhastamise eest vastutab teega külgneva kinnistu omanik ja et lume ja libeduse tõrjumisel tuleb kasutada 2-6 mm läbimõõduga sõelmeid. Eeltooduga seoses peab kohus vajalikuks märkida, et esiteks, kostja avaldatud uudises toodud nõudmine sõlmete suurusele ei tulene seadusest, ja teiseks, käesoleva kohtuotsuse tegemise ajal on uudis veebileheküljelt juba kustutatud.

  1. Hageja on kahju tekkimise tõendamiseks esitanud fototõendid sündmuskoha, sündmuskohale politseipatrulli saabumise, hagejale kuuluva sõiduauto esiklaasi mõranemise, libedusetõrjeks kasutatud graanulite suuruse kohta (t.lk. 6-12, 29, 69). Kohtuistungil üle kuulatud hageja tunnistaja R.R.’i ütluste kohaselt sündmuskohal (nii kõnniteel kui ka sõiduteel) olid suuremat sorti pindamise kivid maas. Kivi esiklaasi oli lennanud eessõitvalt auto rattalt, kuid kivi lendamist tunnistaja ei näinud. Mõra suurust klaasis tunnistaja ei mäleta (91-93).
  2. Käesolevas vaidluses on hagihinnaks 919.97 eurot.

§ 405

lg 1 p 5 alusel kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Hageja seadusliku esindaja M.V.’e poolt kohtuistungil antud seletuse järgi juhtis ta sõidukit ja Hõimu bussipeatuse juures ees sõitva tumeda värvi maasturi alt pritsis välja kivi, mis lendas paremale esiklaasi nurka ja tekitas lumehelbekujulise täkke (t.lk. 93 pöördel). Hageja seaduslik esindaja on kahju tekkimise tõendamiseks on taotlenud ka 7

(9)tema alaealise poja R.V.’e loobunud. 2-22-6974 (sünd xxxx) tunnistajana ülekuulamiseks, millest kohtuistungil on
  1. Kohus leiab, et hageja seadusliku esindaja seletuse ega tunnistajate ütlustega ei ole võimalik tuvastada, et hagejale kuuluva sõiduki esiklaasi kahjustus tekkis just väidetavalt sündmuskohal eessõitva auto alt tulnud kivist. Kuna sündmus on leidnud aset 17.12.2021 ja talvisel perioodil on lubatud kasutada naastrehve, siis nõustub kohus kostja vastuväitega, et hagejale kahju võis tekitada ka naastrehvi küljest ära tulnud naast.
  2. Hageja heidab kostjale ette seadusest tulenevate kohustuste rikkumist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 7 tulenevalt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. VÕS § 1050 järgi isiku vastutusele võtmise aluseks on vaja tuvastada isiku süüd. VÕS § 1050 lg 1 järgi kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Süü presumptsioon VÕS § 1050 lg 1 järgi ei tähenda seda, et eeldatakse õigusvastase teo toimepanemist (3-2-1-127-08 p 15). Riigikohus on lahendis 3-2-1-73-13 punktis 10 selgitanud…. , et kuna üldine käibekohustus tähendab õigusteoorias üldtunnustatud seisukoha järgi hoolsuskohustust, hooletus on VÕS § 104 lg 2 järgi süü üheks vormiks ning VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldatakse kahju õigusvastaselt tekitanud isiku süüd, siis lasus kostjal koormus tõendada, et ta ei rikkunud üldist käibekohustust. Sellise tõendamiskoormuse tekkimiseks peab hageja olema tõendanud, et kahju tekkis kostja loodud ohu tagajärjel ning et kostja süü ehk üldise käibekohustuse rikkumine ei ole juhtumi asjaoludest tulenevalt ilmselgelt välistatud.
  3. Kostjal on Tallinna linnas teede korrashoiu tagamise kohustus, mis tuleneb ehitusseadustikust (EhS), mille § 97 lg 1 järgi teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised tuleb hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Sama paragrahvi lg 2 järgi tee seisundinõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 92 (Tee seisundinõuded) § 17 punkti 5 järgi tähendab libedusetõrje – teekatte haardeteguri suurendamist teekattele kloriidide, abrasiivmaterjalide või nende segude või kloriidide vesilahuste puistamisega, samuti teekatte haardeteguri suurendamist mehaanilise karestamisega, või sama tehnoloogiaga roobaste ja ebatasasuste likvideerimist ja punkti 7 järgi tähendab puistematerjal – libedusetõrje materjalid: abrasiivmaterjalid, nende segud kloriididega ja kloriidide vesilahused. Seega ei tulene eelviidatud õigusaktidest puistematerjalina üksnes kuni 2-6 mm suurusega sõelmete kasutamise kohustust. Sellega on kohus tuvastanud, et kostja ei ole rikkunud seadusest tulenevat käibekohustust tee seisundinõude tagamisel. Sellepärast ei vastuta kostja ka hagejale tekkinud kahju eest.
  4. Kahju tekkimisega seoses peab kohus vajalikus välja tuua ka seda, et hageja seadusliku esindaja kohtuistungil antud seletuse kohaselt liikus ta kiirusega 50 kilomeetrit tunnis ja et pikivahe eessõitva autoga oli kahe auto pikkune, hiljem ta täpsustas, et pidas silmas kaks autopikkust ja autopikkus tema jaoks tähendab maasturipikkune vahe ja pluss selle vahe eelmise sõidukiga (t.lk. 94, 95). Hageja esindaja selgitustest tulenevalt oli tema juhitud sõiduki pikivahe eessõitnud sõidukiga 9-18 m. Liiklusseaduse (LS) § 46 lg 2 järgi asulasisesel teel peab aeg, mis kulub üksteise järel liikuvate sõidukite vahelise pikivahe läbimiseks, olema normaaltingimustel vähemalt kaks sekundit ja asulavälisel teel vähemalt kolm sekundit. See nõue ei kehti, kui väljutakse möödasõiduks oma sõidurajalt ja sellest on suunatulega märku antud. LS § 46 lg 2 esimeses lauses toodud sõna „peab“ 8
(9)2-22-6974 tuleb tõlgendada sõiduki juhi kohustusena. Viidatud sätte järgi arvestatud pikivahe asulasisesel teel peab olema 27.78 meetrit (50 000 m : 3 600 sek x 2 sek). Hageja ei ole nimetatud pikivahet järginud. Selle järgimisel oleks hagejal võimalk kahju tekkimist vältida, sest väidatud ei ole, et ka pikivahe järgimisel ei oleks saanud hageja kahju tekkimist vältida ja et asula sees lubatud kiirusega sõitva sõiduki kummi alt lendav ese võib kahju (esiklaasi mõranemist) tekitada ka 28 m kaugemale lennates. 34.

§ 436lg 1 järgi kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud.

Käesolevas vaidluses ei ole võimalik hagi rahuldada, sest hagi rahuldamise korral läheb kohtuostus vastuollu seadusega. Kostjale ei ole võimalik seadusest tulenevate kohustute rikkumist ette heita, mistõttu ei vastuta kostja hagejal tekkinud kahju eest. Kuna

§ 405

lg 1 p 9 alusel võib kohus käesolevas vaidluses otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata, siis ei pea kohus vajalikuks hagi rahuldamata jätmist rohkem põhistada. Menetluskulud 35.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis kohus jätab menetluskulud hageja kanda. 36. Kohus on nõudnud pooltelt menetluskulude nimekirjade esitamist. Kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Kostjat esindas menetluses

§ 218lg 2 sätestatud esindaja (töötaja).

Seega puudub kostja kasuks hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. 37. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.