Obsah (10)

§ 77§ 217§ 115§ 116§ 222§ 657§ 208§ 218§ 127§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-20-739 Otsuse tegemise aeg ja koht 08. detsember 2022, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Meeli Kaur

§ 77

lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Seega tuleneb seadusest, et kui pooled ei lepi lepingus kokku lepingulise kohustuse täitmise kvaliteeti, peab kvaliteet vastama vähemalt keskmisele eeldatavale kvaliteedile sama liiki esemete puhul. Kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi. Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusid, mida müüdud asjaga võrreldavatel asjadel tavaliselt ei esine (vt RKTsKO 07.04.2010 nr 3-2-1-23-10, 12). Kui asi ei ole selle ostjale üleandmise hetkel eesmärgipäraselt kasutatav, toob see

§ 217

lg 2 p 2 alusel kaasa asja lepingutingimustele mittevastavuse isegi juhul, kui asja puudused on asja vanust ning sellest tingitud seisundit arvestades tavalised. Sellisel juhul on asi lepingutingimustele mittevastav hoolimata sellest, et asi on keskmise kvaliteediga

§ 77

lg 1 tähenduses (vt

kommenteeritud väljaanne II, 2019, lk 91 ning seal viidatud kohtupraktika).

1. Hageja on sõiduki puudustena esile toonud konditsioneeri, turbo, keskluku ja tulepesurite mittetöötamise, turbo õlilekke, vedrude ja amortide mittevastavuse, ratta loksumise, šarniiride lõtkud, pidurite kulumise ja kinni kiilumise, piduripleki ning kütusepaagi roostetamise, tulede korrastamise vajaduse ning rehvide tugeva kulumise (hagi Lisa 4 tlk 45, 24.05.2021 hagi täiendused p 16 tlk 117-118). Sõiduki puuduste tõendamiseks esitas hageja Forte Auto 19.09.2019 pakkumise (hagi Lisa 4 tlk 4-5).
2. Maakohus asus seisukohale, et kogumis on leidnud tõendamist asjaolu, et konditsioneeri, turbo, kesklukustuse ja tulede ning tulepesurite kvaliteet ei pidanud vastama selle keskmisele kvaliteedile. 18.10.2021 istungil on tunnistaja Sander Küttis andnud ütlusi muu hulgas konditsioneeri kohta ning öelnud, et külma õhku ei puhunud. Hageja ei ole antud asjaolu vaidlustanud (vaidlus all oli, kas hageja proovis sõiduki ülevaatamisel ning proovisõidul konditsioneeri). Hageja on vande all antud ütlustes öelnud, et konditsioneer hageja jaoks nii oluline ei olnud, olulisem oli sõiduki tehniline pool. Hageja vaatas sõiduki enne tehingut üle. Riigikohus on 26.09.2007 lahendis nr 3-2-1-71-07 märkinud, et kui asi vaadatakse üle enne müügilepingu sõlmimist ja müügilepingus märgitakse, et ostja on asja eelnevalt üle vaadanud, siis tuleb järeldada, et ostja nõustus asja ostma koos ülevaatamisel avastatud puudustega, ilma et neid puudusi oleks müügilepingus märgitud. Kuigi antud 4 juhul puudub poolte vahel 11.08.2019 müügilepingus vastav kinnitus, ei vaidle pooled selle üle, et hageja enne tehingu sõlmimist sõiduki üle vaatas ja tegi proovisõitu. Seega juhul, kui hagejale ei oleks sobinud sõiduk sellise kvaliteediga konditsioneeriga, oleks hageja saanud tehingu tegemata jätta. Analoogsele järeldusele tugineb kohus ka turbo, kesklukustuse ja autotulede osas. Nimetatud asjaolude kvaliteeti ja töökorras olekut saab tuvastada tehingueelselt vaatlusel ja proovisõidul. Turbo mittetöötamine oleks proovisõidul pidanud tajutav olema. Seega, kas hagejale sobis auto turbo töö kvaliteet või oli turbo tehingu tegemise ajal töökorras. Kokkuvõtvalt asus kohus seisukohale, et sõiduki konditsioneeri, turbo, kesklukustuse, tulede ning tulepesurite kvaliteet ei pidanud vastama selle keskmisele kvaliteedile.
3. Vaidlust ei ole selles, et müügilepingu sõlmimisel oli auto 13 aastat vana ning selle läbisõit oli 400 000 km. Kohus asus seisukohale, et ka kasutatud auto peab võimaldama kasutamist selle asja tüüpiliselt otstarbel, mis sõiduki puhul on sõitmine. Kuna poolte vahel ei olnud kokkulepet sõiduki kvaliteedi osas, siis pidi sõiduk vastama sellistele nõuetele, millistele tavapäraselt peaksid vastama kasutatud sõidukid. Seega sai kohtu hinnangul hageja sõidukit ostes eeldada, et auto on läbisõidule ja eale vastavas töökorras ning peab olema kasutatav tavapärasel viisil, s.t sõitmiseks. Kohus nõustus kostja esitatud eriteadmistega isiku RM seisukohaga, et kasutatud auto puuduste olemasolu, arvukuse ja ulatuse eeldatus on otseses seoses sõiduki vanuse, hinna ja läbisõiduga. Samas võis kohtu hinnangul hageja eeldada, et sõidukil puuduvad sellised puudused, mis takistavad auto eesmärgipärast kasutamist.
4. Selleks, et asi oleks kasutatav tavapärasel viisil, s.t sõitmiseks, peab ostetav sõiduk vastama õigusaktidega kehtestatud tehnonõutele (v.a kui ei ole pooled teisiti kokku leppinud, kuid mis käesolevas asjas ei ole leidnud tõendamist). Pooled ei vaidle selle üle, et sõiduki võõrandamise ajal oli sõidukil kehtiv tehnoülevaatus kuni 09.
5. Tehnonõuetele mittevastavuse osas on seisukoha esitanud Auto Forte Tallinn OÜ (tlk 11 pöördel) „Auto ei ole praeguse seisu järgi sõidukõlblik ja ei läbiks tehno ülevaatust“. Kindlasti on Auto Forte hooldusnõunik AM, kes on sellekohase hinnangu andnud, oma ala spetsialist, kuid mootorsõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli korraldab siiski vastav isik Transpordiametiga sõlmitud halduslepingu alusel liiklusseaduse (LS) § 73 lg 3, 4 kohaselt. Kuivõrd vaidlusaluse sõiduki tehnonõuetele vastavust ei ole kontrollinud selleks pädev isik, ei ole tõendatud, et sõiduk ei oleks läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli.
6. Kohus asus seisukohale, et kuigi Auto Forte ei ole pädev isik sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimiseks, ei ole ka 19.09.2019 pakkumisega tõendatud, et sõiduk ei vastanud Määruses nr 42 kehtestatud tehnonõuetele, Auto Forte pakkumises on kirjas, et tagumised vedrud on läbi. Samas jääb ebaselgeks, mille põhjal on sellekohane hinnang antud. Seega ei ole tõendatud, et tagumised vedrud ei vastanud Määruses nr 42 kehtestatud nõuetele. Kuna rikke või puuduse kategooria astmest sõltub, kas sõiduk loetakse tehnonõuetele vastavaks või eeldatakse kordusülevaatust, mh kas tegemist on otseselt või vahetult isiku elu, tervist, vara või keskkonda ohustada puuduse või rikkega (Majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.07.2011 määrus nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord § 9 lg 3 p-d 1-3) (Määrus nr 77), 5 kuid Auto Forte pakkumises ei ole esile toodud, miks esiamordi parem padi vajab vahetust, siis ei ole tõendatud, et esiamordi parem padi ei vastanud keskmisele kvaliteedile. Pidurisüsteemi tehnonõuetele vastavuse osas tuleb tuvastada, kas mõne rikke puhul jääb alles piisav arv piduritega rattaid ning kas pidurdamise tõhusus väheneb kuni 25%-ni. Kuna Auto Forte pakkumisest eelkirjeldatud asjaolusid ei nähtu, ei ole tõendatud, et sõiduki pidurid ei vastanud üldnõuetele Määruse nr 42 tähenduses. Auto Forte hinnangul on üksnes oht kütusepaagi lekkeks, kuid kuna mittevastavus seisneb siiski lekkes, siis ei ole tõendatud, et sõiduki kütusepaak ei vasta nõuetele. Auto Forte pakkumisega ei ole tõendatud, et sõiduki rehvide mustri jääksügavus oleks olnud väiksem kui 1,6 mm.
7. Kohus tuvastas, et parema ülemise ja alumise šarniiri suur lõtk on puudused, mis kujutavad endast liiklusohtlikku riket. Samale seisukoht oli välja toodud ka RM hinnangus. Kohus tuvastas, et nimetatud rikke tõttu ei oleks sõidukit saanud eesmärgipäraselt kasutada, sest sellega sõitmine oleks kujutanud ohtu muu hulgas sõiduki kasutajale. Tagumise ratta laagri loksumise osas asus kohus seisukohale, et ei saa kahtluse alla seada spetsialisti poolt tehtud järeldust, et tagumise ratta laager vajab väljavahetamist. Määruse nr 77 p 5.1.3 kohaselt liigitub lõtk rattalaagrites kategooria OV² alla, mis tähendab olulist riket või puudust, mille esinemine eeldab kordusülevaatust. Lähtudes eeltoodust on tõendatud, et kostja müües hagejale sõiduki, mille parema ülemine ja alumine šarniir oli suure lõtkuga ning tagumise ratta laager loksus, on müünud lepingutingimusele mittevastava sõiduki ning vastutab sõiduki mittevastavuse eest. Võttes arvesse, et ajavahemikul 13.08.2019 kuni 19.11.2020 on sõidukiga läbitud 136 km, võib sellise läbisõidu juures eeldada, et kohtu tuvastatud puudused esinesid juba tehingu tegemise ajal. Kohtu hinnangul teavitas hageja sõidukil olevatest puudustest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui hageja sellest teada sai, s.o. 14 päeva peale Auto Forte poolt puuduste tuvastamist.
8. Tuvastatud on, et hageja saatis kostjale 04.10.2019 nõudekirja, milles määras tähtaja kahju hüvitise maksmiseks. Nõudekirjast ega ka muudest hageja kostja poole pöördumistest ei nähtu, et hageja oleks kostjale

§ 115lg 2 kohaldamise eelduseks olevat täiendavat tähtaega määranud.

Iseenesest võimaldab

§ 115

lg 3 nõuda võlausaldajal erandina kahju hüvitamist täitmise asemel ka võlgnikule eelnevalt täiendavat tähtaega täitmiseks määratama, kuid sellisel juhul peaks olema ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti

§ 116

lg 2 p-des 1-4 nimetatud juhtudel, või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Hageja ei ole tõendanud, et kostjale puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmata jätmine oli

§ 115lg 3 tähenduses lubatud.

Lähtudes eeltoodust tuleb hageja kahju hüvitamise nõue sõiduki puuduste ulatuses summas 7393,10 eurot jätta rahuldamata, sest kahju hüvitamise nõude eeldused ei ole selles osas täidetud. Kuna hageja ei ole toonud esile asjaolusid ega tõendanud, et hageja oleks nõudnud kostjalt asja parandamist, ei saa hagi rahuldada ka

§ 222lg 5 alusel.

1. Kuna leidis tõendamist, et kostja müües hagejale sõiduki, mille parema ülemine ja alumine šarniir oli suure lõtkuga ning tagumise ratta laager loksus, on müünud lepingutingimusele mittevastava sõiduki ning hageja on andnud asjatundja arvamuse saamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks kostjale tähtaja (tlk 13-15) ning kostja ei ole tähtaja jooksul 6 sellekohast kahju hagejale hüvitanud, on põhjendatud nõuda kostjalt hüvitisena välja 59 eurot (Auto Forte arve nr 2122207). Kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise osas leidis kohus, et nende väljamõistmine on põhjendatud käesolevas asjas tõendamist leidnud puuduste ulatust arvesse võttes osaliselt (ühe tunni ulatuses), s.o summas 168 eurot. Seega on põhjendatud kahjuhüvitis kokku 227 eurot. Seadusjärgne viivis kuulub väljamõistmisele alates 12.10.
2. Apellatsioonkaebus
3. Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada või saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Alternatiivselt, kui ringkonnakohus asub seisukohale, et Auto Forte Tallinn OÜ 19.09.2019 arvamus ei tõenda kahjuhüvitise suurust, palub hageja kohtul lähtuda hinnapakkumistes esitatud sõiduki remondi kalkuleeritud keskmisest maksumusest ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 4154,05 eurot ning viivis seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni täitmiseni.
4. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus pooltele selgitanud, et asjatundja Auto Forte Tallinn OÜ hooldusspetsialistil AM-l puudub pädevus hinnata, kas sõiduk läbiks riikliku tehnoülevaatuse. Hageja ei nõustu maakohtuga selles, et sõiduki vastavust mootorsõidukile kehtestatud tehnonõuetele saab tõendada ainult isik, kellel on Transpordiametiga sõlmitud haldusleping.
5. Sõiduk ei vastanud Määrusega nr 42 kehtestatud tehnilistele nõuetele ning seega ka müügilepingu tingimustele. Hageja ei nõustu maakohtu järeldustega selles, et müügilepingu järgi (sõiduki vanust ja läbisõitu arvestades) ei pidanud sõiduk ega ka selle konditsioneer töökorras olema ja kostja oli proovisõidul hagejale konditsioneeri puudusest teavitanud. Hageja lähtub sõiduki tehnilise seisundi puhul eeldusest, et sõiduk pidi müügilepingu järgi olema vähemalt keskmise kvaliteediga. Järelikult pidid ka kõik sõiduki tehnosüsteemid, sh konditsioneer, vastama keskmisele kvaliteedile ning olema seega vähemalt töökorras.
6. Maakohus on hagi sõiduki puudustest tulenevas osas jätnud rahuldamata põhjusel, et kohtu hinnangul pidi hageja enne kahjuhüvitise nõude esitamist andma kostjale mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja ei nõustu maakohtuga. Kostja on 17.10.2019 vastuses hageja nõudele sõnaselgelt väljendanud, et: „Kui ostjal on pretensioone, siis on neid võimalik lahendada vaid kohtus“. Hagejale oli ilmne, et ka siis, kui hageja oleks kostjale määranud tähtaja, ei oleks kostja hageja puuduste kõrvaldamise nõuet täitnud. Kui kohus ei pea põhjendatuks rahuldada hagi Auto Forte Tallinn OÜ hinnapakkumise põhjal, siis palub hageja välja mõista kahjuhüvitise menetluses esitatud hinnapakkumiste keskmise põhjal, s.o 4154,05 eurot. Vastus apellatsioonkaebusele 7
7. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust üksnes vaidlustatud osas (TsMS § 651 lg 1). Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles kostjalt mõisteti hageja kasuks välja kahjuhüvitis 227 eurot ja viivis alates 12.10.
9. Nimetatud osas ringkonnakohus maakohtu otsus ei kontrolli. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada hagi rahuldamata jätmise osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse (

§ 657lg 1 p 2).

23.

§ 208

lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

§ 217

lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Vastavalt

§ 217

lg 2 p-le 2, asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.

§ 77

lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Maakohus asus võlaõigusseadusele, Riigikohtu praktikale ja asjas esitatud tõenditele tuginedes seisukohale, et vaidlusalune sõiduk pidi vastama kvaliteedile, millisele tavapäraselt vastavad sellise vanuse ja läbisõiduga sõidukid, ning sealjuures pidi sõiduk olema liikluses kasutatav (s.t vastama tehnonõuetele). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. 24.

§ 218

lg 4 sätestab, et müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest teadis või pidi teadma. Riigikohus on 26.09.2007 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-71-07 (p 13) leidnud, et kui asi vaadatakse üle enne müügilepingu sõlmimist ja müügilepingus märgitakse, et ostja on asja eelnevalt üle vaadanud, siis tuleb eeldada, et ostja nõustus asja ostma koos ülevaatamisel avastatud puudustega, ilma et neid puudusi oleks müügilepingus märgitud. Kuigi müügilepingus ei ole märget asja ülevaatamise kohta, ei ole vaidlust, et hageja vaatas enne müügilepingu sõlmimist sõiduki üle ning tegi proovisõidu. Maakohus leidis, et kuna sõiduki konditsioneeri, turbo, kesklukustuse, tulede ja tulepesurite seisukord oli sõiduki ülevaatusel ja/või proovisõidul tuvastatav, siis hagejale järelikult sobis nende kvaliteet või olid need osad sõiduki müügilepingu sõlmimise ajal töökorras. 8 Hageja nõuab nende puudustega seonduva kahju hüvitamist, mis on märgitud Auto Forte Tallinn OÜ hinnapakkumises. Kuigi hinnapakkumises on viidatud tulede korrastamise vajadusele ning sellele, et tulepesurid ei tööta, ei sisalda hinnapakkumine nende puuduste kõrvaldamist. Seega ei nõua hageja tulede ja tulepesuritega seonduva kahju hüvitamist, mistõttu ei ole viidatud puudused vaidluse esemeks ning ringkonnakohtul ei ole vaja võtta seisukohta küsimuses, kas tulede ja tulepesuritega seonduvalt on kostja rikkunud müügilepingut. Hageja on apellatsioonkaebuses küll maakohtu järelduse seonduvalt konditsioneeriga, turboga ja kesklukustusega vaidlustanud, kuid ei ole sisuliselt põhjendanud, miks ta ei pidanud ülevaatused ja/või proovisõidul nende puudustest aru saama. Eriteadmistega isik RM on 17.05.2021 arvamuses asunud seisukohale, et konditsioneeri, turbo ja kesklukustuse korrasolek on ülevaatusel ja proovisõidul tuvastatav. Eeltoodust tulenevalt võib kolleegiumi hinnangul asuda seisukohale, et hageja pidi konditsioneeri, turbo ja kesklukustuse puudustest müügilepingu sõlmimisel teadma, mistõttu ei saa hageja nendele puudustele tugineda (

§ 218lg 4).

1. Maakohus tuvastas, et müüdud sõiduk on lepingutingimustele mittevastav osas, milles sõiduki ülemine ja alumine šarniir on suure lõtkuga, ja osas, milles tagumise ratta laager loksub, ning et kostja vastutab selle eest. Samuti leidis maakohus, et hageja on teavitanud kostjat puudustest mõistliku aja jooksul. Pooled ei ole apellatsioonimenetluses eeltoodud maakohtu seisukohti vaidlustanud.
2. Hageja on puuduste tõendamiseks esitanud Auto Forte Tallinn OÜ hinnapakkumise, milles on märgitud sõiduki puudused ja mille järelduse kohaselt ei läbiks sõiduk tehnoülevaatust. Maakohus leidis, et kuna sõiduki tehnonõuetele vastavust ei ole kontrollinud selleks pädev isik (isik, kes oleks sõlminud Transpordiametiga vastava halduslepingu), siis ei saa Auto Forte Tallinn OÜ hinnapakkumisega tõendada, et sõiduk ei läbiks tehnoülevaatust. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga. TsMS § 232 lg 2 sätestab, et ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Vaidlust ei ole, et sõiduki vaatas Auto Forte Tallinn OÜ poolt üle eriteadmistega isik. Asjaolu, et sõiduki ülevaatanud isikul ei ole Transpordiametiga sõlmitud lepingut tehnoülevaatuse tegemise õiguse kohta, ei tähenda, et tema arvamusega ei saaks tõendada sõiduki vastavust tehnonõuetele. Eeltoodu ei toonud aga kaasa tsiviilasja ebaõiget lahendamist, kuna maakohus on, lähtudes Auto Forte Tallinn OÜ hinnapakkumises esile toodud puudustest, hinnanud sõiduki vastavust Määruse nr 42 tingimustele.
3. Auto Forte Tallinn OÜ hinnapakkumise kohaselt on sõiduki tagumised vedrud läbi. Määruse nr 42 lisa 1 kood 633 p 1 kohaselt ei tohi vedrul olla murdumisi, pragusid, vedrulehtede nihkumisi, pihkumisi ega lekkimisi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Auto Forte Tallinn OÜ märkest, et vedrud on läbi, ei nähtu, milline konkreetne kood nr 633 p-le 1 mittevastavus vedrudel on. Seega ei ole tõendatud vedrude mittevastavus Määruse nr 42 nõuetele. Samuti ei ole hageja tõendanud, et vedrude osas ei vasta sõiduk kvaliteedile, 9 millistele tavapäraselt vastavad sellise vanuse ja läbisõiduga sõidukid (lepingu sõlmimise ajal läbisõit 400 000 km ja sõiduki vanus 13 aastat).
4. Auto Forte Tallinn OÜ hinnapakkumise kohaselt vajab esiamordi parem padi vahetust. Määruse nr 42 lisa 1 koodi 635 kohaselt peab amortisaator olema töökorras ja ei tohi lekkida. Maakohus tuvastas, et Määruse nr 77 lisa 4 alapunkt 5.3.2 järgi eeldab amortisaatori puuduse tuvastamine puuduse konkreetse sisu tuvastamist (nt amortisaatori kinnitus on halvenenud, õli on lekkinud jm). Üksnes märkest, et esiamordi parem padi vajab vahetust, ei ole võimalik tuvastada amortisaatori puuduse konkreetset sisu. Seega ei ole tõendatud amortisaatori mittevastavus Määruse nr 42 nõuetele. Samuti ei ole hageja tõendanud, et amortisaatori osas ei vasta sõiduk kvaliteedile, millistele tavapäraselt vastavad sellise vanuse ja läbisõiduga sõidukid.
5. Auto Forte Tallinn OÜ hinnapakkumise kohaselt on esimesed piduri klotsid otsas ja kinni, tagumise piduri plekid roostes ja katki. Määruse nr 42 lisa 1 kood 402 p 4 sätestab, et sõidupiduri mõne osa rikke puhul peab sõidukil jääma alles piisav arv korras piduritega rattaid, et teda pidurdada vähemalt 30 % tõhususega. Sõiduautodel on lubatud pidurite tõhususe vähenemine kuni 25 %-ni. Auto Forte Tallinn OÜ hinnapakkumisest ei nähtu, et pidurite tõhusus ei vasta eeltoodud nõuetele. Seega ei ole tõendatud pidurite mittevastavus Määruse nr 42 tingimustele. Samuti ei ole hageja tõendanud, et pidurite osas ei vasta sõiduk kvaliteedile, millistele tavapäraselt vastavad sellise vanuse ja läbisõiduga sõidukid.
6. Auto Forte Tallinn OÜ hinnapakkumise kohaselt on sõiduki kütuse paak roostes. Maakohus tuvastas, et Määruse nr 42 lisa 1 kood 703 p 2 kohaselt ei tohi kütusepaak lekkida. Kütusepaagi lekkimist ei ole käesoleval juhul tõendatud. Seega ei ole tõendatud kütusepaagi mittevastavus Määruse nr 42 nõuetele. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kütusepaagi osas ei vasta sõiduk kvaliteedile, millistele tavapäraselt vastavad sellise vanuse ja läbisõiduga sõidukid.
7. Maakohus asus seisukohale, et Auto Forte Tallinn OÜ hinnapakkumisega ei ole tõendatud, et sõiduki rehvide mustri jääksügavus on väiksem kui 1,6 mm. Kolleegium märgib, et kuigi hinnapakkumises on viidatud rehvide kulumisele, ei sisalda hinnapakkumine selle puuduse kõrvaldamist. Seega ei nõua hageja rehvidega seonduva kahju hüvitamist, mistõttu ei ole rehvide puudus vaidluse esemeks ning ringkonnakohtul ei ole vaja võtta seisukohta küsimuses, kas rehvidega seonduvalt on kostja rikkunud müügilepingut.
8. Auto Forte Tallinn OÜ hinnapakkumise kohaselt vajab sõiduk hammasrihma vahetust. Maakohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks selles osas seisukoha võtnud. Ringkonnakohus leiab, et üksnes märkest, et hammasrihm vajab vahetust, ei saa teha järeldust, et hammasrihma osas ei vasta sõiduk Määruse nr 42 tingimusele. Hinnapakkumises ei ole välja toodud hammasrihma konkreetset puudust. Hageja ei ole ka ise välja toonud, millisele Määruse nr 42 nõudele hammasrihm ei vasta. Samuti ei ole hageja tõendanud, et hammasrihma osas ei vasta sõiduk kvaliteedile, millistele tavapäraselt vastavad sellise vanuse ja läbisõiduga sõidukid. 10
9. Eeltoodust tulenevalt on leidnud tuvastamist, et sõiduk on lepingutingimustele mittevastav osas, milles sõiduki ülemine ja alumine šarniir on suure lõtkuga, ning osas, milles tagumise ratta laager loksub, samuti et kostja vastutab rikkumise eest. 34.

§ 115

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Maakohus leidis, et hagejal puudub õigus nõuda šarniiridega ja ratta laagriga seonduva kahju hüvitamist, kuna hageja ei andnud kostjale puuduste kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga.

§ 115

lg 1 sätestab, et kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Hageja esitas kostjale kohtueelselt, s.o 04.10.2019, kahju hüvitamise nõude. Kostja vastas sellele 17.10.2019, et hageja pretensioonid on lahendatavad vaid kohtus. Kuna kostja ei tunnistanud lepingurikkumist ja avaldas, et hageja pretensioonid on lahendatavad vaid kohtus, siis ei pidanud hageja andma kostjale täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. 35. Käesolevas tsiviilasjas on esitatud mitmeid puuduste kõrvaldamise hinnapakkumisi. Hageja on esitanud ringkonnakohtule tabeli, milles on arvestanud välja hinnapakkumiste keskmise iga puuduse osas. Kostja ei ole hageja arvestusele vastuväiteid esitanud. Selle kohaselt on rattalaagri vahetuse keskmine maksumus 131,99 eurot (lisandub käibemaks) ning šarniiride puuduse kõrvaldamise keskmine maksumus 86,09 eurot (lisandub käibemaks). Seega kokku 261,70 eurot (koos käibemaksuga). Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud lähtuda hinnapakkumiste keskmisest ning nimetatud summat saab pidada šarniiride ja rattalaagri puudustega hagejale põhjustatud kahjuks. Kahju on hõlmatud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga (

§ 127

lg 2) ja oli kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav (

§ 127lg 3).

Samuti on lepingu rikkumise ja kahju vahel põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista täiendavalt 261,70 eurot.

1. Maakohus mõistis kostjalt välja põhivõlana Auto Forte Tallinn OÜ arvamuse saamise kulu 59 eurot ja kohtueelse õigusabikulu 168 eurot. Selles osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Hageja palus hagis kostjalt välja mõista kohtueelsete õigusabikulude katteks 504 eurot. Ringkonnakohus rahuldas otseselt puuduste kõrvaldamisega seotud kahjunõude 261,70 euro ulatuses. Arvestades selle suhet otseselt puuduste kõrvaldamisega seotud kogunõudega, ei ole alust välja mõista kohtueelseid õigusabikulusid suuremas ulatuses, kui maakohus seda juba teinud on.
2. Maakohus mõistis välja hagi rahuldatud osalt (s.o 227 eurot) seaduses sätestatud viivise perioodi 12.10.2019-16.11.2021 eest kindlas summas (38,11 eurot) ja sealt edasi protsendina põhinõudest. Ringkonnakohus märgib, et maakohus mõistis põhjendamatult 11 viivise välja alates 12.10.2019, kuna hageja palus mõista viivise välja alates hagi esitamisest. Selles osas ei ole aga maakohtu otsust vaidlustatud.
3. Ringkonnakohus mõistis kostjalt täiendavalt välja põhivõla 261,70 eurot. Kuna hageja taotles kostjalt seaduses sätestatud viivise väljamõistmist, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlalt 261,70 eurot viivis

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest (s.o 15.01.2020) kuni 16.11.2021 summas 38,49 eurot ja sealt edasi kuni põhivõla tasumiseni protsendina põhinõudest.

1. Kokku kuulub kostjalt väljamõistmisele põhivõlg 488,70 eurot (227 + 261,70), viivis 16.11.2021 seisuga 76,60 eurot (38,11+38,49) ja viivis põhivõlalt 488,70 eurot alates 17.11.2021 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, peab kolleegium põhjendatuks jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud 94 % ulatuses hageja kanda ja 6 % ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1). Lähtudes TsMS § 177 lg-st 2 määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Meeli Kaur 12