KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Vutt, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-20-145387 Tsiviilasi Nar

) § 31 lg 5; § 42 lg 1, korteriühistu põhikirja p-de 4.2.e, 4.2.f ja 4.2.g ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 76; § 82 lg 1; § 101 lg 1 p 1; § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 sätetele, et puudutatud isiku võlg avaldaja eest 741,36 eurot ja viivis 38,94 eurot on põhjendatud ja tuleb rahuldada. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. V. Lavrova esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
2. juuli 2022 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta avaldus rahuldamata, alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks Viru Maakohtule. Menetluskulud jätta vastustaja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) jättis kohus ebaõigesti kohaldamata

§ 40

lg 1 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 641.

§ 40

lg-st 1 tulenevalt on korteriühistu majandamiskulude tasumiseks kohustatud isikuks korteriomanik. Kohtu väide, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et puudutatud isik oli vaidlusalusel perioodil korteri omanik, on vastuolus toimiku materjalidega. Puudutatud isik väitis, et tema ei ole XXXXXXXX-X korteriomandi omanik ja viitas tsiviilasjas nr 2-18-11772 tehtud jõustunud kohtuotsusele. Kohus ei ole puudutatud isiku väiteid ja tõendeid analüüsinud. Tsiviilasjas nr 2-18-11772 tehtud Viru Maakohtu 06.02.2020 otsusega tunnistati kehtetuks D. Lavrovi ja puudutatud isiku vahel 26.06.2018 sõlmitud korteriomandi XXXXXXXX-X kinkeleping, isikliku kasutusõiguse seadmise leping ja asjaõigusleping. Asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamise õiguslikuks tagajärjeks on see, et asjaõiguslepingu sõlmimisel taotletud õigusmuudatusi ei ole tegelikult toimunud ning korteriomand on endiselt selle võõrandaja omandis. Seetõttu ei ole puudutatud isik kunagi olnud korteriomandi omanik ja kinnistusraamatu kanne oli ebaõige. Kande ebaõigus on tuvastatud Viru Maakohtu 06.02.2020 otsusega, mille resolutsiooni p-s 7 on kohustatud puudutatud isikut andma nõusolek ebaõige kinnistusraamatu kande parandamiseks II jaos, puudutatud isiku omanikukande kustutamiseks ja D. Pasko omanikuna sissekandmiseks; 2) on kohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 2 ja § 477 lg-t 7 ning jätnud ebaõigesti kohaldamata

§ 40ja § 41.

Selle tagajärjel jäid välja selgitamata olulised asjaolud, s.o nõutud majandamiskulude periood ja suurus. Avaldusest ei nähtu periood, mille eest majandamiskulusid nõutakse. Avaldusele ei ole lisatud tõendeid, kust nähtuksid nõutud majandamiskulude alused ja suurus. Avaldaja seadusliku esindaja allkirjastatud dokument (dtl 40–41) ei ole tõend TsMS § 229 tähenduses. Ka arved ei ole kohtupraktika (nt 3-2-1-53-10, p 14) järgi majandamiskulude aluseid ja suurust kinnitavateks tõenditeks. Korteriühistu peab tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse.

§-dest 40 ja 41 tulenevalt oleks avaldaja pidanud esitama kohtule majanduskavad nõude perioodi kohta. Kohus pidanuks tegema avaldajale ettepaneku selgitada nõude perioodi ja esitada majanduskavad. Kohtu järeldused on ebaselged. Määrusest ei nähtu, milliste tõendite alusel asus kohus seisukohale, et vaidlusalusel perioodil moodustavad korteriomandi majandamiskulud 741,36 eurot, ei nähtu ka vaidlusalune periood. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 5. Narva linn, XXXXXXXX korteriühistu vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) kinnisasja omandiõigus tekib, muutub ja lõpeb kinnistusraamatusse kande tegemisega (AÕS § 641). AÕS § 56 lg 1 järgi kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse.

§ 43

lg 1 järgi lähevad korteriomandi võõrandamisel korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest. Kuna puudutatud isik oli kogu 3 menetluse aja maakohtus kantud kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna, siis oli tema suhtes nõude esitamine ja otsuse tegemine põhjendatud; 2) esitas avaldaja kohtule andmed võla suuruse kohta. Puudutatud isik võla suurusele vastuväiteid ei esitanud. Põhivõlg 741,36 eurot on tekkinud aastatel 2018–

1. Avaldaja esitab täiendavalt dokumendid, mis kinnitavad korteriomanike kohustuste jagamist majanduskulude kandmisel ja teostatud makseid aastatel 2018–2020: 31.03.2018 üldkoosoleku protokoll, majandustegevuse plaan aastaks 2018, 07.03.2019 üldkoosoleku protokoll, majandustegevuse plaan aastaks 2019, 10.03.2020 üldkoosoleku protokoll ja majandustegevuse plaan aastaks
2. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega jätab korteriühistu avalduse puudutatud isikult võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
4. Avalduse kohaselt nõudis korteriühistu puudutatud isikult kui korteriomanikult majandamiskulude väljamõistmist ning tugines seejuures kinnistusraamatu andmetele, millest nähtuvalt on puudutatud isik Narvas XXXXXXXX-X korteri omanik. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ning kinnitas, et ta ei ole avalduses märgitud korteri omanik ja ta ei ole selles ka elanud. Oma vastuväites tugines puudutatud isik Viru Maakohtu 06.02.2020 jõustunud otsusele tsiviilasjas nr 2-18-
5. Maakohus jättis põhjendamatult puudutatud isiku vastuväite arvestamata ning rahuldas seetõttu põhjendamatult korteriühistu avalduse.
6. Viru Maakohtu 06.02.2020 eelmärgitud otsusega (Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagis D. Pasko, D. Lavrovi ja V. Lavrova vastu tagasivõitmise korras tehingute kehtetuks tunnistamiseks tunnistati kehtetuks D. Pasko ja D. Lavrovi vahel 09.05.2017 sõlmitud XXXXXXXX-X, Narva korteriomandi müügi- ja asjaõigusleping ning D. Lavrovi ja V. Lavrova vahel 26.06.2018 sõlmitud XXXXXXXX-X, Narva korteriomandi kinke-, isikliku kasutamise seadmise- ja asjaõigusleping. TsÜS § 84 lg 1 esimese lause järgi ei ole seega märgitud tehingutel (sh 26.06.2018 lepingul, mille alusel kanti puudutatud isik Narvas XXXXXXXX-X omanikuna kinnistusraamatusse) õiguslikke tagajärgi, st õigusmuudatust nimetatud korteri osas ei ole toimunud ja seda vaatamata muudatust kinnitavale kinnistusraamatu kandele.
7. AÕS § 56 lg 1 järgi kinnistusraamatusse kantud õigust eeldatakse. Nimetatud säte loob üksnes eelduse, et kinnistusraamatusse kantud andmed vastavad tegelikkusele ning isik, kes kinnistusraamatusse kantud andmete õigsusele vastu vaidleb, peab oma vastuväiteid tõendama (TsMS § 230 lg 1). Praegusel juhul vaidles puudutatud isik avaldusele vastu ning tõendas Viru Maakohtu 06.02.2020 jõustunud otsusega, et kinnistusraamatu kanne tema kohta on ebaõige. Seega puudus maakohtul üksnes kinnistusraamatu kandele tuginedes nõuda puudutatud isikult Narvas XXXXXXXX-X majandamiskulude väljamõistmist. Maakohtu 12.01.2022 istungil on puudutatud isik kinnitanud, et tema ei ole vaidlusaluses korteris elanud ning korteriühistu ei ole puudutatud isiku seda väidet vaidlustanud. Lisaks on ebaõige korteriühistu väide, et puudutatud isik on majandamiskulusid 349 euro ulatuses hüvitanud. Avaldusele lisatud pangakonto väljavõtetest nähtub, et 49 eurot on korteriühistule tasunud D. Lavrov ning 300 eurot V. Suup. 4
8. Kuivõrd puudutatud isik ei ole kohustatud isikuks korteriühistu ees, puudub vajadus hinnata määruskaebuses esitatud väiteid, mis puudutavad korteriühistu majandamiskulude nõude tõendatust.
9. Seoses määruskaebuse rahuldamisega jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt korteriühistu kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja