Obsah (7)

§ 2§ 207§ 121§ 48§ 210§ 80§ 82

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ma

) § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. 2) Eesti Vabariigi riigikeeleks ja asjaajamise keeleks on eesti keel. Kui menetlusosaline ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. Tõlgi kaasamise kulud katab tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. 3) Vaide ja kahju hüvitamise taotluse tõlkimist vanglas reguleerib vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 49¹. Kahju hüvitamise taotluse tagastamise otsuse tegemise ajal kehtinud VSkE redaktsiooni (VSkE v.r) §-st 49¹ nähtub, et kui selles sätestatud juhtudel jääb kinnipeetava vaie või kahju hüvitamise taotlus tõlkimata, jäetakse see läbi vaatamata ja tagastatakse. 4) Kaebaja esitatud kahju hüvitamise taotlus oli olulise puudusega, mis jäi kaebaja poolt kõrvaldamata. Vangla tagastas kaebaja kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt, sest kaebaja oskab piisaval määral eesti keelt, et koostada eestikeelne kahjunõue. 5) Seonduvalt kaebuse tagastamisega jääb menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest ja kohtudokumentide tõlkimise kuludest vabastamiseks läbi vaatamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. M. Simtsov esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu
2. augusti
3. a määrus tühistada ja vaadata asi sisuliselt läbi. 2 Kaebajal on põhiseaduslik õigus õiglasele kohtumenetlusele ja tema kaebused on perspektiivsed. Kaebaja ei oska eesti keelt, tal pole vastavat kategooriat ning ta ei suuda selges ja arusaadavas vormis väljendada oma väiteid. Kohus on teistes asjades korduvalt asunud kaebaja poolele. Viru Vangla teab, et kaebaja ei valda eesti keelt ega saa seetõttu kaitsta oma õigusi. Kohtuasjad nr 3-21-25 ja 3-21-1668 ning 3-21-984 ja 3-21-1668 peaks liitma asjade kiiremaks lahendamiseks ja üldpildi mõistmiseks. Tegemist on kohtuasjadega, mille teemad ristuvad ning põhjus on üks ja seesama. Kaebaja ei saanud aru, mis on kirjas halduskohtu määruses ja kirjutas määruskaebuse toetudes määruses olnud paragrahvidele. Kaebaja palub rahuldada ka menetlusabi taotlus, kuna tal ei ole raha ning ta ei oska eesti keelt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6.

§ 2

lg 4 ls-st 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Arvestades kaebaja määruskaebuses märgitut, leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb Tartu Halduskohtu

1. augusti
2. a määruse tühistamist tervikuna, nii kaebuse tagastamise kui ka menetlusabi taotluste läbi vaatamata jätmise osas.
3. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
4. augusti
5. a määrus tuleb tühistada menetlusabi taotluse kohtudokumentide tõlkimise kuludest vabastamiseks läbi vaatamata jätmise osas. M. Simtsovi määruskaebus kuulub samuti vastavas osas rahuldamisele. Ülejäänud osas jääb halduskohtu määrus muutmata ja esineb alus ülejäänud osas määruskaebuse tagastamiseks.

§ 207

lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.

1. Ringkonnakohus ei tea kohtueelses menetluses kaebaja esitatud kahju hüvitamise taotluse tegelikku sisu, mistõttu kohus eeldab, et kaebaja poolt
2. märtsil
3. a esitatud kahju hüvitamise taotlusega (registreeritud
4. aprillil 2021 nr-ga 6-16/57-1) soovitakse kahju hüvitamist täiendavate julgeoleku abinõudena käeraudade kohaldamise eest 1,5 kuulise perioodi jooksul, s.o
5. november 2020 kuni
6. detsember
7. Määruskaebuses ei ole kaebaja antud asjaolu kahtluse alla seadnud.
8. Tartu Halduskohus tagastas kaebuse

§ 121

lg 1 p 4 alusel, leides, et kahju hüvitamise taotluse osas ei saa kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks lugeda. Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei pidanud vangla põhjendatuks vangla kulul kaebaja võõrkeelse kahju hüvitamise taotluse nr 6-16/57-1 tõlkesse saatmist, vaid tagastas

1. juuni
2. a otsusega kaebaja eelnimetatud venekeelse kahju hüvitamise taotluse, kuna kaebaja ei kõrvaldanud tähtajaks kahju hüvitamise taotluse puudusi ega esitanud selle eestikeelset tõlget. Kaebaja keeldus kahju hüvitamise taotluse esitamisel tõlketeenuse eest tasumisest vanglasiseselt isikukontolt ning vangla veendumuse kohaselt oskab kaebaja enda õiguste kaitsmiseks piisaval määral eesti keelt. Halduskohus märkis asjakohaselt, et VSkE v.r §-st 49¹ nähtub, et kui selles sätestatud juhtudel jääb kinnipeetava vaie või kahju hüvitamise taotlus tõlkimata, jäetakse see läbi vaatamata ja tagastatakse. Kaebaja keeleoskuse piisavuse korral ei olnud vanglal kohustust kaebaja võõrkeelseid pöördumisi tõlkida vastavalt VSkE § 49¹ lg-le
4. Kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohustuse järgimata jätmisel ei ole kaebuse lubatavuse eeldused täidetud ning kohtul on alus kaebus

§ 121lg 1 p 4 alusel tagastada.

Kohtupraktikas on kinnitatud, et kohtueelset menetlust ei saa lugeda nõuetekohaselt läbituks, kui kinnipeetava poolt kohtueelses menetluses esitatud võõrkeelne pöördumine on põhjendatult tagastatud põhjusel, et ta oskab piisaval määral eesti keelt, et koostada eestikeelne pöördumine (Tartu Halduskohtu

1. septembri
2. a määrus asjas nr 3-19-1650; Tartu Ringkonnakohtu
3. veebruari
4. a määrus asjas nr 3-14-52146). Seega hindas halduskohus vaidlustatud määruses asjakohaselt, kas vangla tagastas kaebaja kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt, s.h kas esines kahju hüvitamise nõude läbivaatamist takistav puudus. Kokkuvõttes asus halduskohus seisukohale, et vangla keeldus õigustatult kaebaja võõrkeelse kahju hüvitamise 3 taotluse menetlemisest, kuna kaebaja eesti keele oskus on küllaldane kahju hüvitamise taotluse eesti keeles esitamiseks. Siinkohal võtab ringkonnakohus käesoleva asja materjalide juurde haldusasjas nr 3-21-1615 Viru Vangla esitatud kaebaja eestikeelsed pöördumised, millele Viru Vangla viitab
5. juuni
6. a kahju hüvitamise taotluse tagastamise otsuses nr 6-16/57-
7. Esitatud kaebaja eestikeelsetest pöördumistest nähtuvalt on kaebaja keeleoskus selline, mis võimaldab tal esitada piisavate põhjendustega ja oluliste raskusteta mõistetavaid pöördumisi. Seda asjaolu kinnitavad ka kaebaja enda poolt koos kaebusega halduskohtule esitatud kaebaja
8. novembril
9. a registreeritud eestikeelne pöördumine nr 6-10/37136-1,
10. detsembril 2020 registreeritud eestikeelne pöördumine nr 6-10/40694-1 ja
11. detsembril
12. a registreeritud eestikeelne pöördumine nr 6-10/40724-
13. Eelnimetatud eestikeelsed pöördumised on kaebaja esitanud ajaliselt paar kuud enne ja ka paar kuud pärast käesolevas haldusasjas nimetatud võõrkeelse kahju hüvitamise taotluse esitamist. Kaebaja suutlikkus koostada eestikeelseid pöördumisi on eeltooduga selgelt tõendamist leidnud. Seega leidis halduskohus õigesti, et vangla õigustatult keeldus kaebaja võõrkeelse kahju hüvitamise taotluse menetlemisest, kuna kaebaja eesti keele oskus on küllaldane kahju hüvitamise taotluse eesti keeles esitamiseks. Seetõttu tagastas vangla võõrkeelse kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt, mis tähendab, et kaebaja ei ole halduskohtule eeltoodu osas kaebust esitades pidanud kinni asja kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ja halduskohus tagastas kaebuse õigesti

§ 121lg 1 p 4 alusel.

1. Kõike eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas haldusasjas esitatud määruskaebusega on ilmselgelt vähene, mistõttu kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu
2. augusti
3. a määruse peale kaebuse tagastamise osas ja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata jätmise osas kuulub tagastamisele

§ 207lg 2 alusel.

12.

§ 48

lg 1 kohaselt kui sama kohtu menetluses on ühel ja samal ajal mitu asja, milles on samad pooled, võib kohus liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nõuded oleks saanud esitada seaduse kohaselt ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Kaebaja määruskaebuses viidatud haldusasjad nr 3-21-25 ja nr 3-21-984 on halduskohtu menetluses ja mõlema haldusasja menetlus on halduskohtus pooleli. Kuna seadus võimaldab liita ainult sama kohtu menetluses olevaid kohtuasju, ei ole ringkonnakohtul praegusel juhul võimalik kaaluda kaebaja viidatud haldusasjade liitmist. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse haldusasjade nr 3-21-984 ja nr 3-21-1668 ning nr 3-2125 ja nr 3-21-1668 liitmiseks rahuldamata.

1. Kaebaja esitas
2. juulil 2021 kaebuses halduskohtule taotluse kohtudokumentidest tõlke saamise kulude kandmiseks. Kaebaja palus saata kõik asjaga seotud dokumendid vene keeles, kuna ta ei valda eesti keelt. Halduskohus jättis nimetatud kaebaja taotluse kaebuse tagastamise tõttu läbi vaatamata. Ringkonnakohus käsitleb M. Simtsovi menetlusabi taotlust kui kohtulahenditest ehk Tartu Halduskohtu
3. augusti
4. a määruse ja käesoleva ringkonnakohtu määruse tõlkimise kulude kandmisest vabastamise taotlusena kuna kohtud ei ole teisi kohtudokumente vormistanud.
5. Taotlus menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest vabastamiseks on menetlusabi taotlus, mida kohus ei saa jätta kaebuse tagastamise põhjendusel lahendamata. Ringkonnakohus leiab, et kaebuse tagastamisel kaebaja nimetatud menetlusabi taotluse lahendamata jätmisega rikkus halduskohus menetlusnorme, mistõttu tuleb selles osas halduskohtu vaidlustatav määrus tühistada.

§ 210

lg 3 sätestab, et kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Menetlusnormi rikkumist menetlusabi taotluse lahendamata jätmisel ei pea ringkonnakohus niivõrd kandvaks, et sellel alusel saata haldusasi tagasi halduskohtule menetlusabi taotluse 4 lahendamiseks. Ringkonnakohus teeb selles osas ise uue määruse ja leiab, et kaebaja menetlusabi taotlus kohtulahendite tõlkekulude kandmiseks tuleb jätta rahuldamata. 15.

§ 80lg 1 alusel toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles.

Kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasab kohus menetlusse võimaluse korral tõlgi (

§ 82lg 1).

Selleks, et menetlusosaline vabastada tõlkimise kulude kandmisest, peab tõlkimine olema tema õiguste kaitseks vajalik. Kohtulahendi tõlkimine kohtu poolt on kulukas ja selleks peab olema mõjuv põhjus, eeskätt vajadus tagada, et isiku

§ 2

lg-st 6 ja §-st 27 tulenevad õigused ning edasikaebeõigused ei saaks kahjustatud seetõttu, et ta ei mõista menetluses toimuvat. Isikul ei ole õigust tõlkimist nõuda, kui ta valdab eesti keelt piisavalt. Kohtulahendi tõlkimiseks menetlusabi andmise otsustamisel tuleb lähtuda menetluslikust olukorrast konkreetses asjas (vt Tallinna Ringkonnakohtu

1. mai
2. a määrus nr 3-21-359 p 14). Haldusasja materjalide hulgas on Viru Vangla ja kaebaja enda poolt esitatud tõenditena kaebaja eestikeelsed pöördumised vanglale. Kuigi kaebaja väidab, et ta ei valda eesti keelt, siis viidatud pöördumised kinnitavad, et kaebaja oskab piisavalt eesti keelt, et teha selgeks oma probleemid ja seisukohad. Vaidluse all on küsimus, kas kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse, mis oma olemuselt ei ole keeruline vaidlusküsimus. Samuti oli halduskohtu
3. augusti
4. a määrus kaebajale sedavõrd arusaadav, et ta esitas sisuka ja tähtaegse määruskaebuse ringkonnakohtule.
5. Ringkonnakohus jääb Tartu Halduskohtu
6. augusti
7. a määruse ja käesoleva ringkonnakohtu määruse tõlkimise taotluse osas antud määruse p-s 10 võetud seisukoha juurde, mille kohaselt kaebaja oskab eesti keelt sellisel määral, mis võimaldab tal enda õigusi vajadusel edasikaebekorras kaitsta ka siis, kui kohtulahendit ei tõlgita talle vene keelde. (allkirjastatud digitaalselt) 5