) § 35 p 3 alusel lõpeb varaühisuse varasuhe abielu lahutamisel.
lg 4 kohaselt loetakse varaese abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka.
lg 2 moodustab abikaasa lahusvara: abikaasa isiklikud tarbeesemed; esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sh kinke alusel või pärimise teel; esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel. Hageja taotleb jagada ühisvarana järgmist vara: - sõidukit Toyota IQ, registreerimismärgiga xxx (dtl 338), - laenukohustust AS-i Inbank ees, mis tuleneb 25.07.2018 sõlmitud auto24 laenulepingust nr XXX (dtl 339-342), - laenukohustust AS-i LHV Finance ees, mis tuleneb 15.07.2019 sõlmitud väikelaenulepingust nr xxx (dtl 343-344). Hageja soovib jätta nimetatud sõiduki hagejale ja laenukohustused hageja kanda. Kostja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud. II Kostja ei vaidlusta AS-iga LHV Finance sõlmitud laenulepingut iseenesest, küll aga leiab kostja, et hageja võttis laenu kostja nõusolekuta (dtl 477). 3
lg-s 1 on sätestatud, et kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Kui üks abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Abikaasa võib teise abikaasa nõusolekuta teha ühisvaraga tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt tekib lõike 1 alusel tehtud tehingust abikaasade solidaarkohustus. Tehingu kohustatud poole suhtes on mõlemad abikaasad solidaarvõlausaldajad.
lg 1 kohaselt vastutab abikaasa kolmanda isiku ees oma lahusvaraga ja ühisvaraga täies ulatuses nende kohustuste eest, mille kumbki abikaasa on võtnud perekonna vajaduste rahuldamiseks käesoleva seaduse § 18 kohaselt või ühisvara valitsemisest tulenevalt. Hagiavalduse asjaoludest ei nähtu, et hageja oleks võtnud AS-ilt LHV Finance laenu isiklikuks kasutamiseks. Väikelaenuleping nr xxx on sõlmitud AS-iga LHV Finance 15.07.2019, s.o abielu ajal. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ega tõendeid selle kohta, et laenu ei kasutatud abikaasade ühistes huvides. Seega saab eeldada, et laenukohustus AS-iga LHV Finance kuulub poolte ühisvara hulka ning tegemist on poolte ühiskohustusega. Kuna hageja soovib jagada ühiskohustust nii, et kohustus jääb hageja kanda, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis, mis vastab poolele laenujäägile lahutuse seisuga. III Pooled ei vaidle selle üle, et ühisvara hulka kuulub sõiduk Toyota IQ, registreerimismärgiga xxx, mille soetamiseks võeti laenu AS-ilt Inbank (dtl 477). Kostja on kinnitanud, et hageja ostis sõiduki, sõiduk vormistati liiklusregistris kostja nimele ning kostja sai sõidukit kasutada kuni 2019. aasta märtsini, alates sellest ajast kasutab sõidukit hageja ainuisikuliselt (dtl 477). Seega on sõiduk soetatud perekonna huvides. Kostja ei ole eelnevale vastuväiteid esitanud. Hageja soovib jätta sõiduki ning sõiduki soetamiseks võetud laenukohustuse ühisvara jagamise tulemusena hageja enda kanda, seega on põhjendatud mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis enamsaadud ühisvara eest, mis vastab poolele sõiduki väärtusest. Kuna sõiduki soetamiseks võetud laenukohustus jääb samuti hageja kanda, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis, mis vastab poolele laenujäägile lahutuse seisuga. IV Järgnevalt annab kohus hinnangu kostjalt hageja kasuks väljamõistetava hüvitise suurusele. Kostja palub jagada poolte ühisvara selliselt, et ühisvara hulka kuuluv sõiduk Toyota IQ jääb hagejale ning poolte ühiskohustused AS-i Inbank ja AS-i LHV Finance ees selliselt, et ühiskohustused jäävad hageja kanda, seega jääb hageja poolte omavahelises suhtes kohustuste eest vastutavaks. Kuna hageja kanda jäävad kohustused on suuremad kui hagejale jääv vara, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis. Poolte ja AS-i Inbank vahel 25.07.2018 sõlmitud auto24 laenulepingust nr XXX tulenev laenujääk oli 05.09.2021 seisuga oli 1097.05 eurot (dtl 339-342) ning poolte ja AS-i LHV Finance vahel 15.07.2019 sõlmitud väikelaenulepingust nr xxx tulenev laenujääk oli 10.09.2021 seisuga 13 318.00 eurot (dtl 343-344), s.o kokku 14 415.05 eurot. Kuna kohustused jäävad hageja kanda, tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis poolele laenujäägile vastavas summas 7207.53 eurot ((1 097.05 + 13 318.00) / 2). Hageja on hinnanud sõiduki väärtuseks 2750.00 eurot ning esitanud tõendi sõiduki väärtuse tõendamiseks (dtl 345-346). Kostja ei ole sõiduki väärtuse osas vastuväiteid esitanud. Kuna sõiduk jääb ühisvara jagamise tulemusena hagejale, on põhjendatud mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis enamsaadud ühisvara eest, mis vastab poolele sõiduki väärtusest summas 1375.00 eurot (2 750.00 / 2). 4 Hageja palub tasaarvestada poolte vastastikused nõuded, seega on tasaarvestuse tulemusena põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 5832.53 eurot (7207.53 - 1375.00). V Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et A K B hagi B B vastu ühisvara jagamiseks on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus jagab A K B ja B B ühisvara järgmiselt: - jätta sõiduk Toyota IQ, registreerimismärgiga xxx, A K B ainuomandisse; - ühiskohustuse osas poolte ja AS-i Inbank vahel sõlmitud auto24 laenulepingust nr XXX tulenevalt määrata poolte omavahelises suhtes vastutavaks A K B; - ühiskohustuse osas poolte ja AS-i LHV Finance vahel sõlmitud väikelaenulepingust nr xxx tulenevalt määrata poolte omavahelises suhtes vastutavaks A K B. Kohus mõistab välja B Blt hüvitise 5832.53 eurot A K B kasuks. VI Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Sõiduki Toyota IQ, registreerimismärgiga xxx, omanikuks on liiklusregistris registreeritud kostja (dtl 338). Hageja esitas hagiavalduses taotluse asendada kostja tahteavaldus Maanteeametis sõiduki Toyota IQ, registreerimismärgiga xxx, ümberregistreerimiseks hageja nimele TsÜS § 68 lõike 5 alusel kohtu nõusolekuga. Kuna kohus jättis sõiduki ühisvara jagamise tulemusel hageja ainuomandisse, siis on põhjendatud rahuldada hageja taotlus tahteavalduse asendamiseks kohtu nõusoleku andmiseks. Hageja taotluse alusel ja kooskõlas TsÜS § 68 lg-ga 5 asendab kohtuotsus kostja tahteavaldust sõiduki jagamiseks hageja soovitud kujul. Kohus loeb tuvastatuks kostja kohustuse anda Maanteeametile tahteavaldus kostja kustutamiseks ja hageja kandmiseks liiklusregistrisse sõiduki Toyota IQ, registreerimismärgiga xxx, omanikuna. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel jätab kohus hageja menetluskulud ühisvara jagamise osas hageja kanda ning kostja menetluskulud ühisvara jagamise osas kostja kanda, sh 12.04.2022 toimunud kohtuistungi tõlkekulud. Kohus mõistab kostjalt välja Eesti Vabariigi kasuks tõlkekulud summas 96.00 eurot koos käibemaksuga, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest. Makseinfo tõlkekulude tasumiseks on otsuse lisas. Tasumisega viivitamise korral tuleb kostjal tasuda Eesti Vabariigile viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.