← Eesti

2-22-10513/18

Obsah (6)§ 123§ 186§ 183§ 96§ 132§ 97

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Vutt, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-22-10513 Tsiviilasi O

§ 123lg 1 ja Laste

KS § 21 lg 1 järgi lähtub kohus lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest. See kehtib muu hulgas ka alaealise nimel tehingu tegemiseks kohtu eelneva nõusoleku andmise üle otsustamisel.

§ 186

lg-te 1 ja 4 kohaselt, kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut.

§ 183

lg 1 alusel on eestkostja kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Muu hulgas peab eestkostja nõudma õigel ajal sisse eestkostetavale kuuluvad nõuded ning valitsema eestkostetavale kuuluvat kinnisvara. Lapse vara heaperemeheliku valitsemise põhimõttest tuleneb, et vanemad peavad lapse vara võimaluse korral kuni lapse täisealiseks saamiseni säilitama ja pigem kasu saamise teel suurendama kui vähendama. Sellest tulenevalt ei ole üldjuhul lapse huvides võõrandada lapsele kuuluv vara tema ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks. Lapsele peavad

§ 96

järgi ülalpidamist andma eelkõige tema vanemad kui esimese astme ülenejad sugulased.

§ 132

lg 1 järgi võib küll lapse varalt saadavat kasu pärast varal lasuvate kohustuste täitmist ja valitsemiskulude katmist kasutada ka lapse ülalpidamiseks, kuid viidatud sättest ei tulene, et lapse vara võõrandamisest saadava raha arvel seda viidatud sätte alusel teha võiks. Esemest saadav kasu on TsÜS § 62 lg 1 järgi eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Seega saab

§ 132

lg 1 järgi lapse ülalpidamiseks lisaks vanemate ülalpidamiskohustuse täitmisele kasutada üldjuhul lapsele kuuluva eseme vilju, kuid mitte eset asendavat hüvitist (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-127-15 p 26). Lapsele kuulunud korteri mõttelise osa müügiks oli teise tsiviilasja raames antud kohtu luba, korteri osa on juba võõrandatud ja raha on paigutatud lapse kontole, kohus ei lubanud seda raha kasutada kohe ilma kohtu nõusolekuta lapse ülalpidamiseks. Laps saab toitjakaotuspensioni ja lapsetoetust ning võib eeldada, et lapse ema osaleb ka vahetult lapse ülalpidamises. Avaldusest ei selgu, et esineks mingi eriolukord ja lapsel oleksid mingi erivajadused, milleks oleks vaja kogu summat kasutada. 2 Reisimine on kindlasti lapse huvides, kuid see ei tähenda, et lapse raha arvel võiks kogu perele reise korraldada. Kindlasti tekib ka olukordi, kus on vaja osta lapsele uut mööblit ja/või tehnikat, kuid avalduses ei ole toodud põhjendusi, miks seda ei ole võimalik katta olemasolevatest vahenditest. Tulevikus võib tekkida olukord, kus raha on vaja mingite vältimatute vajaduste rahuldamiseks. Kuigi 3750 eurot ei ole suur summa, ei ole ka põhjendatud selle kasutamine täies ulatuses kooliks valmistamiseks ja reisi korraldamiseks. MÄÄRUSKAEBUS

  1. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse. Avaldaja palub asi läbi vaadata videosilla teel toimuval istungil. Määruskaebuse kohaselt rikkus maakohus määruse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8). Kuna tegu on hagita asjaga, on kohtul selle lahendamisel suurem roll. Maakohus ei ole seda järginud. Avalduse põhjenduste arusaamatuks jäämisel oleks tulnud korraldada kohtuistung. Teadaolevalt on Eestis suur inflatsioon, mistõttu raha väärtus ajas väheneb. Maakohtu määrus ei ole ka lapse huvides.
  2. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu.
  3. septembril 2021 tehtud määrusega tsiviilasjas nr 2-21-10848 andis kohus avaldajale nõusoleku võõrandada korteriomand asukohaga XXXXXXXXXXX. Avaldust põhjendati vajadusega osta uus korter, mille abil paranevad avaldaja elutingimused. Puudutatud isikul puuduvad kinnistusraamatu andmetel kinnistud. Lapse jooksvad vajadused tuleb rahuldada eelkõige vanema vara arvel. Kuna avaldaja on käitunud korteri müümise ja raha kasutamisega seoses vastuoluliselt, on põhjendatud kahtlused selle üle, kas raha kasutamine on lapse huvides. Loa andmisel lapse vara käsutamiseks on kohtul väga suur kaalutlusruum. Määruskaebuse esitamine loa andmata jätmise määruse peale võib olla õiguslikult põhjendatud üksnes juhul, kui määrus on tehtud kaalutlusveaga. Maakohus ei teinud kaalutlusviga.
  4. Sillamäe linn leidis, et määruskaebus ei ole põhjendatud. Puudutatud isik elab koos avaldajaga Vene Föderatsioonis Leningradi oblastis. Lapse ülalpidamine on kindlustatud Eestist saadava toitjakaotuspensioniga ja peretoetusega. Kuna lapsevanem on kohustatud last ülal pidama ja tema eest hoolitsema, siis muu lapse jaoks vajaliku, näiteks remondi, seadmete ostu ja reisimise, on lapsele kohustatud tagama lapsevanem ise. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud jätab ringkonnakohus avaldaja kanda.
  6. Määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada (TsMS § 667 lg 3 esimene lause). Kuna menetlusosaliste seisukohad on kohtule teada ning avaldaja on avalduses märkinud, mis eesmärgil ta soovib puudutatud isiku raha kasutada, ei pea ringkonnakohus TsMS § 667 lg 3 esimene lauses ja TsMS §-s 2 sätestatut arvestades vajalikuks ringkonnakohtu istungi korraldamist. Seega menetleb ringkonnakohus TsMS § 667 lg 3 esimene lause alusel määruskaebust kirjalikust menetluses. 3
  7. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga, et maakohus ei ole määruse tegemisel teinud kaalutlusvigasid ning seetõttu ei saa ringkonnakohus sekkuda maakohtu kaalutlusotsusesse. Ebaõige on avaldaja seisukoht, et maakohus rikkus määruse tegemisel TsMS § 442 lõiget
  8. Maakohus on määrust piisavalt põhjendanud ning kohtu seisukohtade kujunemine on jälgitav.
  9. Maakohus leidis õigesti, viidates

§ 123

lõikele 1 ja

§ 183

lõikele 3, et lapse vara tuleb hea hoolsusega valitseda, säilitada ja pigem kasu saamise teel suurendada. Lapse huvides on, et tal oleks täiskasvanuks saades enda vara, mille abil täiskasvanu elu alustada. Kinnisasja müügist saadud raha kulutamisel ei jää lapsele täiskasvanuks saades midagi. Selleks, et raha käsutamisel säiliks vara, tuleb teha tehing, mille alusel tekib raha asemele vastu muu püsiv vara. Selliseks varaks võib olla nt kinnisvara, väärtpaberid, osalused fondides. Juhul, kui esindaja ei tea, millist säilivat vara raha eest omandada, on põhjendatud kasutada finantsnõustaja abi. Võimalusel tuleks omandada vara, mille väärtusel on potentsiaal kasvada ning mis annab vilja (nt üür, dividendid). Avaldaja aga ei ole palunud luba raha kasutamiseks eesmärgiga omandada selle eest muu püsiv ja kasu toov vara. Raha kasutamine tarbeesemete ostmiseks ja reisimiseks kahjustab lapse varalist olukorda ning seetõttu ei ole põhjendatud selliste tehingute tegemiseks loa andmine. Raha ära kulutamine ei aita seda kaitsta ka inflatsiooni eest, sest kulutamise järgselt raha varana enam ei ole. Ülalpidamist peab lapsele andma

§ 96

lg 1 ja

§ 97p 1 alusel avaldaja. 12. Ringkonnakohus märgib, et Sillamäe linn ei ole asjast puudutatud isik (Ts

MS § 194 lg 1 p 2) ega ka mitte eestkosteasutus, vaid isik, kellelt kohus küsis TsMS § 552 lg 2 järgi arvamust. TsMS 552 lõikes 2 sätestatud õigus küsida valla- või linnavalitsuse arvamust alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ei tee kohalikku omavalitsust, kelle asutus on valla- või linnavalitsus, tsiviilasja menetlusosaliseks. Eksitav on ka maakohtu märge selle kohta, et vallavõi linnavalitsus on selles asjas eestkosteasutus. Asjaoludest ei nähtu, et Sillamäe linn oleks avaldaja või puudutatud isiku eestkostja. Seepärast ei käsitle ringkonnakohus Sillamäe linna või linnavalitsust selles menetluses puudutatud isiku või eestkosteasutusena, vaid isikuna, kel on õigus esitada seisukoht.

  1. Ringkonnakohus jätab TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebusega seotud menetluskulud avaldaja kanda, kuna määruskaebus jäeti rahuldamata. Puudutatud isik sai maakohtu määruse alusel riigi õigusabi ning maakohus määras
  2. novembri 2022 määrusega kindlaks puudutatud isiku riigi õigusabi tasu suuruse 162 eurot, mille lisandub käibemaks 32,40 eurot, kokku 194,40 eurot. Seega tuleb avaldajalt TsMS § 171 lg 1 alusel mõista riigi kasuks välja puudutatud isiku riigi õigusabi kulud. /digitaalselt allkirjastatud/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.