← Eesti

3-21-3008/20

Obsah (10)§ 4§ 5§ 30§ 7§ 8§ 39§ 9§ 6§ 2§ 42

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 9. detsember 2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-3008 Haldusasi Petromaks - Nõlva Sadam O

) nõudeid valesti kohaldanud.

§ 4

lg-s 4 ei ole täpsustatud, kuidas ühise sissesõidutee haldamine ja hooldamine peab toimuma. Puudub viide sadama pidajate vahelisele kokkuleppele. Võrdluseks, et ühise akvatooriumi puhul on

-is selgelt kokkulepe ette nähtud (

§ 4lg 7, § 6 lg 4).

Samuti puudub vastustajal õigus nõuda Paljassaare ja Nõlva sadamate pidajate kokkulepet ühise sadama basseini haldamise ja kasutamise kohta, st kokkulepet veeliikluse ohutuse tagamiseks. Teistelt Paljassaare piirkonnas tegutsevatelt sadamatelt ei ole seni vastavaid kokkuleppeid nõutud, sh ka mitte OÜ-lt Hundipea, kes on samuti uus sadama pidaja. Kaebajalt vastava kokkuleppe nõudmine on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Kui haldusorgan kohtleks ettevõtjaid võrdselt (sh ohutuse tagamise eesmärgist lähtudes), siis ei lubaks ta kummalgi ettevõttel (ei kaebajal ega OÜ-l Hundipea) ilma kokkuleppeta sadama pidajana tegutseda või määraks mõlema sadama akvatooriumile täiendavad sisulised tingimused. Praegusel juhul lubatakse OÜ-l Hundipea tegutseda ilma kokkuleppeta, kuid kaebajale ilma kokkuleppeta akvatooriumi ei määrata. Sellega eelistatakse OÜ Hundipea õigust tegelda ettevõtlusega kaebaja õiguse arvelt. 28.3. Kaebaja ei vaidlusta vastustaja eesmärki tagada veeliikluse ohutus ja keskkonnakaitse. Samas on nii vastustaja kui MKM teadlikud nii kaebaja ettepanekutest kui ka AS-i Tallinna Sadama ja OÜ Hundipea vastustest, mis on igasuguse kokkuleppe sõlmimise välistanud. Sellises olukorras on vastustaja nõue sadama pidajate vahel kokkuleppe sõlmimiseks vastuolus nii proportsionaalsuse kui ka mõistlikkuse põhimõttega. MKM-i pädevuses on määrata

§ 5

alusel sadama sissesõidutee korraldamiseks ja akvatooriumi kasutamiseks täiendavaid tingimusi. Kuna

ei näe ette eraldi akvatooriumide puhul sadama pidajate vahelise kokkuleppe nõuet, on MKM-il seaduses sätestatud eesmärkide saavutamiseks kohaldatavate meetmete osas kaalutlusruum. Kui haldusorganil puudusid otsustuste tegemiseks vajalikud (tehnilised) andmed, oleks saanud neid nõuda sadama pidajatelt. Seda tegemata rikkus vastustaja uurimispõhimõtet. Vastustaja ega MKM ei ole analüüsinud, kas ja kuidas oleks Nõlva sadamale akvatooriumi määramisel veeliiklus ja keskkond ohustatud. Samuti pole põhjendatud, miks on ilma sadama pidajate vahelise kokkuleppeta viidatud riskid katmata. Tegemist on otsitud põhjendusega, sest OÜ-lt Hundipea samasugust kokkulepet ei nõuta. 28.4. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks ei ole võimalik õiguspärast eesmärki saavutada muude, proportsionaalsemate ja antud asjaolusid arvestades mõistlikumate meetmetega. Vastustaja pole selgitatud, miks on põhjendatud antud juhul kokkuleppeid nõuda, kui varem pole seda tehtud. Seega on vastustaja rikkunud põhjendamiskohustust. Kaebaja on haldusmenetluses selgitanud, et Paljassaare sadama liiklus ei ole nii tihe, et turvalisust poleks võimalik tagada sadamakaptenite jooksva suhtlemise ja korraldamise teel. Seadusega on reguleeritud nii sissepääsu teemad (

§ 4

), keskkonnanõuete tagamine (

§ 30) kui ka 7

(15)3-21-3008 veeliikluse korraldamine (

§-d 11-12). Sissesõidutee ühiseks kasutamiseks ja seal veeliikluse korraldamiseks on küll vaja sadamate kokkulepet, kuid kokkuleppe sisuks võib olla sadamakaptenite või sadamakapteniteenistuste vaheline operatiivne info vahetuse reguleerimine. Ka seni on Paljassaare sadamas just selline mehhanism aastaid praktikas toiminud. Kaebaja on temale kuuluvate kaide ulatuses aastaid ise sadamat opereerinud ja AS-i Tallinna Sadam sadamakaptenitega operatiivselt infot vahetanud. Puudub alus arvata, et sama maa-ala ja veeala opereerimine oleks tulevikus kuidagi keerulisem või ohtlikum või üldse olemuslikult erinev. Kaebaja seisukohti kinnitab ka Consolati del Mare OÜ mereõiguse ekspert Indra Kaunis oma ekspertarvamuses. Kuna vastustajal puudub pädevus sadama pidajate omavahelist kohustuste jaotust reguleerida, siis puudub tal ka õigus sellekohast kokkulepet nõuda. Ettevõtjate vahelise kokkuleppe nõudmine ei ole

§ 5lg-te 3 ja 4 kohaseks tingimuseks.

28.5. Haldusorganid on vältinud omapoolse vastutuse võtmist, lükates riigivõimu sekkumist vajava olukorra lahendamise sadama pidajate õlule. Sellega on rikutud hea halduse tava. Vastustaja rikub haldusorgani menetluslikku kohustust astuda samme selleks, et leida efektiivses ja eesmärgipärases menetluses erinevaid pooli rahuldav ja vastandlikke huve tasakaalustav lahendus. Vastustaja ja MKM-i poolne viivitus otsuste langetamisel kahjustab kaebaja põhiseaduslikku õigust oma omandit vabalt vallata ja tegeleda vabalt valitud ettevõtlusega. Haldusorganid ei saa võtta endale ettevõtjate rolli, samas peavad nad täitma reguleerija ülesandeid. Vastustaja saanuks anda tingimusliku kooskõlastuse, milles nõustunuks akvatooriumi määramisega selliselt, et MKM määrab

§ 5lg 3 alusel sissesõidutee ohutuks juhtimiseks teatud minimaalsed tingimused.

Vastustaja saanuks teha MKM-ile ettepanekud tingimuste määramiseks.

  1. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused: 29.
  2. Kaebajal puudub kaebeõigus menetlustoimingu vaidlustamiseks. Akvatooriumi määramise menetlus ei ole lõppenud. Vastustaja ei andnud siduvat keeldu akvatooriumi määrata. Kaebajale anti võimalus esitada kokkulepe või esitab vastustaja ettepaneku ühisakvatooriumi määramiseks. Tehes koostööd teiste sadama pidajatega, ei ole kaebaja õigused ja võimalused majandustegevuseks piiratud ega takistatud. Kaebaja õigusi ei riku võimalik moodustatav ühisakvatoorium ega sadama pidajate omavaheline kokkulepe, sest see on sadamate ohutuks toimimiseks vajalik. Vastustaja on seda kaebajale korduvalt selgitanud, seega ei olnud tegemist üllatusliku seisukohaga. Kaebaja on ka ise pidanud mõistlikuks ühise akvatooriumi määramist ja püüdnud sellekohaseid kokkuleppeid sõlmida. 29.
  3. Fakt on, et Lahesuu, Paljassaare, Hundipea sadamatel ja planeeritaval Nõlva sadamal on ühine sissesõidutee. Ei ole võimalik igale nimetatud sadamale eraldiseisvat sissesõiduteed määrata, sest selle laius looduses ei võimalda seda.

§ 4

lg 4 järgi peavad sadama pidajad korraldama sissesõidutee haldamist ja hooldamist ühiselt. Tegemist on seaduses sätestatud nõudega, mitte võimalusega. Nii väikese akvatooriumi puhul nagu Paljassaares, on vajalik laevaliikluse ohutuse tagamiseks kokkulepped ka akvatooriumi kasutamiseks, mis praktiliselt ei saa toimuda ilma igasuguse suhtluse või koostööta sadama pidajate vahel. Tegemist on selgelt konfliktse olukorraga, mis toob endaga kaasa õnnetuste ohu. 29.3. Kaebaja tõlgendus, et ühise sissesõidutee puhul ei ole sadama pidajate vaheline kokkulepe vajalik, ei ole veeliikluse ohutuse tagamise seisukohast mõistetav ja põhineb seaduse meelevaldsel tõlgendamisel. Ühise haldamise ja hooldamise eesmärgiks on tagada, et sadama sissesõidutee oleks korras ning seda läbivatele laevadele tagatakse ohutu veeliiklus seda juhtides ja korraldades. Seadusandja ei ole pidanud vajalikuks sätestada, mil viisil, vormis või korras sadama pidajad oma kohustused omavahel jagavad või töö korraldavad. See on sadama 8

(15)3-21-3008 pidajate endi otsustada, kas nad lepivad selles kokku suuliselt või kirjalikult. Aga kui ülesanded ja kulude katmine ei ole läbi räägitud, ei toimi ühiste kohustuste kandmine. Isegi kui seadus ei nõua sõnaselgelt sissesõidutee haldamise puhul sadama pidajate vahel kirjalikku kokkulepet sissesõidutee haldamise korralduse ja laevaliikluse korraldamise osas sissesõiduteel, siis praktikas ei ole võimalik nimetatud nõudeid täita sadama pidajatel ühiselt ilma omavahelise kokkuleppeta (olenemata selle vormist või väljendusviisist). Ilma kokkuleppeta satub ilmselgelt ohtu veeliikluse ohutuse tagamine, mis ei saanud olla seadusandja sooviks. Vastustajale on teada ja ka kaebuse asjaoludest nähtub, et kaebajal puudub hetkel kokkulepe (sh suuline või muus vormis) sissesõidutee haldamiseks ja hooldamiseks ning sissesõiduteel toimuva veeliikluse korraldamiseks. Seepärast ei ole võimalik kooskõlastada kaebaja esitatud akvatooriumi taotlust, sest vastustajal ei ole võimalik veenduda, et sadamad ühiselt oma kohustusi kannavad ja tagavad nii sissesõiduteel kui ka akvatooriumis meresõiduohutuse, turvalisuse ja keskkonnaohutuse. Asjaolu, et sadama pidajatel on keeruline jõuda kokkuleppele, ei saa olla põhjuseks, miks vastustaja loobub hindamast ja nõudmast meetmeid meresõiduohutuse tagamiseks ja annaks nõusoleku taotletavale akvatooriumile üksnes sellel alusel, et isikul on soov tegeleda majandustegevusega. Vastustaja ei ole nõudnud kirjaliku kokkuleppe esitamist. 29.
  1. Võimalik oleks Paljassaare sadama akvatooriumi piiripunkte muuta, jagades olemasoleva akvatooriumi pindalalt kaheks ja võimaldades määrata eraldiseisva akvatooriumi ka Nõlva sadamale. Eraldiseisvate akvatooriumide määramine eeldaks sadama pidajate vahelist kokkulepet veeliikluse ohutuse tagamiseks lisaks ühise sissesõidutee haldamise ja hooldamise kokkuleppele. Kokkulepete mittesaavutamisel ei ole vastustajal võimalik eraldiseisvate akvatooriumide määramist kooskõlastada, sest tagatud ei oleks veesõidukite ohutu sildumine ja manööverdamine. 29.
  2. Ebaõige on väide, et Paljassaare piirkonnas tegutsevates sadamates pole sissesõidutee kokkuleppeid sõlmitud. Hetkel kasutavad seda sissesõiduteed ühiselt Hundipea, Paljassaare ja Lahesuu sadamad. Kõigi nende eeskirjades on sätestatud laevaliikluse korraldamine sadamasse sissesõidul, mille kohaselt tuleb eelnevalt küsida luba AS-i Tallinna Sadam laevaliikluse korraldamise keskuselt. Seega on eeskirjades selgelt sätestatud, et laevaliikluse korraldamisel on vastutavaks isikuks AS Tallinna Sadam ja seeläbi on tagatud laevaliikluse ohutus. Samuti kehtivad praegu sadama pidajate vahelised kokkulepped sadamate ühise sissesõidutee navigatsioonimärgistuse paigaldamise ja hooldamise osas. 29.
  3. Kokkuleppe nõudmine ei ole ebaproportsionaalne. Vastustaja eesmärk on tagada veeliikluse ohutus, turvalisus ja keskkonnakaitse.

§ 5

lg-t 4 ei ole võimalik tõlgendada viisil, mis annaks volituse või aluse määrata detailselt seda, milline peaks olema sissesõidutee haldamise ja hooldamise ning sealse veeliikluse korraldamise kokkuleppe täpne sisu. Vastustaja ei saa anda sadama pidajale korraldusi, kes tellib ja kuidas kompenseeritakse sadama pidajate vahel vajadusel mõõdistustööd, navigatsioonimärkide paigaldamist jms, kuna nende näol on tegemist majanduslike kokkulepetega, mille kehtestamiseks sadama pidaja eest puudub vastustajal sisuline pädevus. Vastustaja pädevuses on kehtestada üksnes sisulisi ja tehnilisi eripiiranguid nagu nt navigatsioonimärgistuse muutmine, laevaliikluse piirangute seadmine vms. Vastustaja on mitmel korral viidanud, et kuna veeala taotletava Nõlva sadama ja Paljassaare sadama kaide vahel on väga piiratud manööverdamisruumiga ja laevaliiklus nimetatud alal intensiivne, siis on laevaliikluse korraldamisel ohutuse tagamise eesmärgil vajalik saavutada kokkulepe erinevate sadamapidajate vahel. OÜ Hundipea ja kaebaja kaide äärde silduvad laevad kasutavad sadamatesse sissesõiduks kattuvat ala (mida täiendavalt kasutatakse ka erinevate manöövrite teostamiseks), mistõttu ei ole võimalik laevade liikumist akvatooriumide vahel eraldada viisil, mis laevade kokkupõrke ohtu sadamatesse sisenemisel/väljumisel või nende kai ääres manööverdamisel likvideeriks. Võttes arvesse 9

(15)3-21-3008 sadamates teenindavate laevade maksimaalseid gabariite (nt Paljassaare sadamas teenindatava laeva suurim pikkus 190 m, laius 30 m), on selge, et laevadel puudub vajadusel võimalus akvatooriumi poolitamisel teostada ümberhaalamisi või laevaga manööverdada üksnes oma sadama akvatooriumi piires. Sadamate pidajad peavad korraldama laevaliikluse nii, et on võimalik tõhusalt tagada, et sadama akvatooriumis ei satuks korraga mitu laeva manööverdama (sh sadamasse sisenevad ja sealt lahkuvad laevad). Reostuse tekke puhul on ebatõenäoline, et suudetakse reostus piiritleda vaid oma akvatooriumi alaga. Laevaliikluse juhtimise korralduse praktilises osas ei saa vastustaja olla määratlejaks, milline osapool nimetatud kohustust täitma peaks – oluline on, et nimetatud kohustus oleks sadama pidajate vahel üheselt määratletud. Kuidas ja mil viisil sadama pidajad omavahel kokkuleppele jõuavad, on sadama pidajate vaba valik. Eraettevõtjate vaheline erimeelsus ei saa olla aluseks, mille korral võtab vastustaja endale sadama pidajate rolli ning koostab nii akvatooriumi kui ka sissesõidutee korraldamise korra ja määratleb kõik sellega seonduvad majanduslikud aspektid kulude kandmise ja jagamise aspektist. See ei ole vastustaja pädevuses. Kaebaja esitab ekslikult seisukoha, justkui oleks akvatooriumi ja sissesõidutee kokkuleppe osadeks üksnes meresõiduohutuse tehnilised küsimused ning jätab kõrvale kõik sellega kaasnevad majanduslikud jm kaalutlused. Meresõiduohutuse tagamise eesmärgi täitmiseks ei ole sisulist vahet, milline sadama pidaja on keskne laevaliikluse juhtimise koordinaator. Seega lasub lõpliku otsuse langetamine rollide jagamisel pigem majanduslikel aspektidel, millise sisuliseks hindajaks ega ülesannete jaotajaks ei saa olla vastustaja. 29.
  1. Ka ühise akvatooriumi kooskõlastamise eelduseks on kokkulepe ja ühise akvatooriumi kasutamise kord. Kui sadama pidajad kokkuleppele ei jõua, jääb võimalus, et korra kehtestab MKM. 29.
  2. Vastustaja ei ole rikkunud põhjendamiskohustust. Kuna tegemist ei ole haldusaktiga, ei laiene sellele haldusakti põhjendamisnõuded. Sellegipoolest on vastustaja oma seisukoha aluspõhimõtteid selgitanud ja põhjendanud. Kaebaja etteheited vastustaja väidetavale tegevusetusele on alusetud. Vastustaja on igakülgselt üritanud leida lahendeid huvitatud osapoolte vahel, olles ühiste nõupidamiste osapooleks, korraldanud ühiskohtumisi ja üritanud leida kokkuleppeid. Vastustaja ei saa võtta erinevate ettevõtjate äritegevuslike otsuste osas lepitaja rolli või sundida erinevaid osapooli kokkulepetele, millel on selgelt majanduslikud mõjud, kuna vastustajal puudub selleks pädevus. Vastustaja saab selgitada ja on seda ka teinud, millistes asjaoludes peavad sadama pidajad omavahel kokku leppima, kuid ei saa sisuliselt astuda sadama pidaja asemele ja võtta vastu otsuseid, mille üheks oluliseks määravaks asjaoluks on majanduslikud ja ärilised huvid. 29.
  3. Kaebajat ei ole koheldud ebavõrdselt. Paljassaare sadama pidaja vahetumise protsessis veendus vastustaja, et sadama sissesõidutee kasutamiseks on olemas erinevate sadamate pidajate vaheline kokkulepe laevaliikluse korraldamiseks. Sarnaselt varasema ajaga toimib ka praegu põhimõte, et Paljassaare, Lahesuu ja Hundipea sadamatesse sisse- ja väljasõidul (sh sadamate ühise sissesõidutee kasutamisel) annab lõpliku loa ja kontrollib laevaliiklust Paljassaare sadama juhtimiskeskus. Sama ettepanek on esitatud ka kaebajale, kes ei ole sellega nõustunud. Kuigi igal kaiomanikul on enda kinnistute kasutamisel lõplik sõnaõigus, milliseid laevu ja kuidas nimetatud kaidel teenindatakse, ning kaiomaniku ja Paljassaare sadama kapteni vahel toimub operatiivne infovahetus, on siiski sadamate laevaliikluse korraldamisel keskseks üksuseks Paljassaare sadama laevaliikluse juhtimise keskus, kes määrab vajadusel laevade sisenemise-väljumise järjekorra, juhib aktiivset laevaliiklust. Seega on tagatud, et üks isik vastutab laevaliikluse ohutu korraldamise eest nii sadama akvatooriumis kui ka sissesõiduteel. Asjaolu, et sissesõidutee ühiseks kasutamiseks ja seal veeliikluse korraldamiseks on vaja sadamate kokkulepet, et tagada sissesõiduteel ohutu veeliikluse korraldus, on kinnitanud ka kaebaja enda poolt tellitud eksperthinnang. 10
(15)3-21-3008 KOHTU PÕHJENDUSED
  1. Kohus kajastas eespool võimalikult palju vaidlusega seotud teavet sellepärast, et vaidluse taust oleks arusaadavam. Nagu asjaoludest nähtub, toimub paralleelselt mitu haldusmenetlust ja kaebaja on algatanud mitmeid kohtuvaidlusi. Kohus saab praeguse asja lahendada vaid kaebuses nõutud ulatuses (HKMS § 2 lg 3). Samas saab asja lahendamisel arvestada ka muude asjaoludega.
  2. Asjaoludest nähtuvalt soovib kaebaja rajada Paljassaare piirkonda oma sadama – Nõlva sadama. Selleks taotleb ta vastustajalt sadama kandmist sadamaregistrisse ja MKM-ilt sadamale akvatooriumi määramist. MKM-il on akvatooriumi määramise menetluses kohustus kooskõlastada taotlus vastustajaga (

§ 7lg 1).

Tegemist on siduva kooskõlastusega, sest kui vastustaja jätab kooskõlastuse andmata, siis keeldutakse akvatooriumi määramisest (

§ 8p 1).

  1. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et vastustaja 24.11.2021 kiri on menetlustoiming. Menetlustoimingu vaidlustamise võimalused on piiratud. HKMS § 45 lg 3 järgi võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, mh kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.
  2. Vastustaja vaidles kaebaja kaebeõigusele vastu, väites, et ei ole keeldunud lõplikult kooskõlastuse andmisest, vaid on küsinud kaebajalt täiendavaid dokumente – ühist sissesõiduteed ja basseini kasutavate sadama pidajate vahelist kokkulepet. Selle esitamata jätmisel teeb vastustaja ettepaneku ühise akvatooriumi määramiseks. Kohus leiab, et kuigi vastustaja väidab, et kooskõlastusest keeldumine ei olnud lõplik, nähtub 24.11.2021 kirjast, et sellisel kujul esitatud kaebaja taotlust vastustaja ei kooskõlasta. Kaebaja selgitab, et ei ole huvitatud ühise akvatooriumi määramisest. Samuti on kaebaja selgitanud ja ka asjaoludes kirjeldatu kinnitab, et kaebajal ei ole õnnestunud pikema aja jooksul Paljassaare sadama pidajaga mingeid kokkuleppeid sõlmida. Seega ei ole vastustaja nõutud kokkuleppe esitamine kaebaja jaoks võimalik ja see toob paratamatult kaasa selle, et vastustaja keeldub kaebaja taotlust kooskõlastamast ja MKM-il tuleb keelduda kaebaja sadamale akvatooriumi määramisest. Kohtu hinnangul on kaebajal sellises olukorras kaebeõigus olemas, sest kui vastustaja nõudmised ei ole õiguspärased, toovad need paratamatult kaasa õigusvastase lõpptulemuse, mis riivab kaebaja ettevõtlusvabadust.
  3. Kaebaja heitis ette, et teda koheldakse ebavõrdselt tema konkurendiga, st OÜ-ga Hundipea võrreldes. Praeguses asjas ei ole vaidluse all vastustaja tegevus OÜ Hundipea taotluste menetlemisel ja lahendamisel, seepärast ei saa kohus vastustaja sellise tegevuse õiguspärasust hinnata. Samas tuleb tähele panna, et võrdsusõigus tähendab, et võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja OÜ-ga Hundipea võrreldes võrdses olukorras, seetõttu ei tule neid ka kohelda võrdselt ja ebavõrdset kohtlemist ei saa pidada õigusvastaseks. OÜ Hundipea võttis üle olemasoleva tegutseva sadama, mis on kantud sadamaregistrisse ja millele on määratud akvatoorium. Kaebaja sadamat ei ole veel olemas. Kaebaja alles soovib selle rajada, taotles selle registreerimist sadamaregistris ja sellele akvatooriumi määramist. Seega on tegemist täiesti erinevate olukordadega. Oluline ei ole, et OÜ Hundipea on uus sadama pidaja, st et tal puudub varasem kogemus sadama pidajana. Oluline on, et ta võttis üle juba olemasoleva tegutseva sadama. Olemasoleva sadama puhul ei tulnud läbida uuesti sadama registreerimise ja sellele akvatooriumi määramise protsessi, vaid sai teha üksnes sadama pidaja kohta muutmiskande sadamaregistrisse (

§ 39lg 2). Samuti ei muutnud Paljassaare sadamat olematuks see, et Petromaks Holding OÜ ei andnud nõusolekut 11

(15)3-21-3008 temale kuuluvate kinnistute jätkuvaks kasutamiseks Paljassaare sadama koosseisus29. Selline asjaolu annab aluse akvatooriumi piiride muutmiseks (

§ 9lg 6 p 4).

Asjaoludest nähtuvalt on seda ka tehtud. Kuna kaebaja sadamat ei ole veel olemas, tuleb enne selle rajamist kontrollida, kas see saaks tegutseda piiratud ruumi tingimustes teisi olemasolevaid sadamaid ja laevaliikluse ohutust kahjustamata. Siinkohal ei saa teha etteheiteid ühe ettevõtja eelistamise kohta teise arvelt, vaid olemasoleva piiratud ruumi jagamise võimaluses. Kuna Paljassaare piirkonnas juba tegutseb mitu sadamat (vastustaja peetav Hundipea sadam, Lahesuu Sadama AS-i peetav Lahesuu sadam ja OÜ Hundipea peetav Paljassaare sadam30) ja ruumi ei ole võimalik kusagilt juurde saada, siis on kaebaja soovitud sadamat võimalik rajada vaid juhul, kui see mahub piiratud ruumis tegutsema. Ükski olemasoleva sadama pidaja ei ole kohustatud oma senist majandustegevust lõpetama ega piirama üksnes seetõttu, et kaebaja soovib samuti selles piirkonnas sadama rajada. Ilmselgelt lähtub iga ettevõtja oma ärilistest eesmärkidest ja majanduslikust kasust. OÜ-lt Hundipea ei saanudki nõuda mingit kokkulepet kaebajaga. Kuna kaebaja sadamat ei ole veel olemas, siis ei saa see takistada Paljassaare sadama pidamist ega tegutsemist ega tuua kaasa laevaliiklusele ohtu põhjustavaid olukordi. Küll aga võib kaebajal tekkida kohustus tõendada, et tema sadam ei hakka teisi sadamapidajaid ja nende teenindatavaid laevu häirima. 35. Kohus nõustub kaebajaga selles, et

ei näe ette, et kaebaja peaks lisama sadamale akvatooriumi määramise taotlusele teiste sadamapidajatega sõlmitud kokkuleppe ühise sissesõidutee ja basseini kasutamise osas. Taotluse andmed ja taotlusele lisatud dokumendid on välja toodud

§ 6lg-s 5, mis sellise kokkuleppe esitamist ette ei näe.

Seda ei näe ette ka muud

-i sätted ja ühelegi konkreetsele sättele ei ole viidanud ka vastustaja. Kokkuleppe sõlmimine on vajalik ühise akvatooriumi määramise korral (

§ 4

lg 7, § 6 lg 4, § 8 p 3), kuid kaebaja ei ole ühise akvatooriumi määramist taotlenud. Kaebaja soovib rajada eraldi akvatooriumiga sadama.

§ 4

lg 4 näeb tõepoolest ette, et ühise sissesõidutee puhul korraldavad sadama pidajad sissesõidutee haldamist ja hooldamist ühiselt, kuid see ei sätesta, millises vormis tuleks selline koostöökokkulepe või ühine arusaam oma õigustest ja kohustustest vormistada. Samuti ei näe säte ette kohustust esitada ühist haldamist ja hooldamist käsitlevat kokkulepet juba akvatooriumi määramise menetluses. Seega puudub vastustaja nõudmisel seaduslik alus. 36. Kohtu hinnangul puudub sellise kokkuleppe nõudmiseks juba akvatooriumi määramise menetluses ka sisuline põhjendus. Esiteks nähtub

§ 4lg-st 4, et selline koostöö toimub sadama pidajate vahel.

Sadama pidaja on

§ 2p 3 järgi isik, kes korraldab sadama tegevust tervikuna.

Sadam on sama paragrahvi p 1 järgi veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks kasutatav maa- ja veeala ning seal asuvad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised. Nõlva sadamat ei ole veel olemas, sest seda ei ole registreeritud sadamaregistris ja sellele ei ole määratud akvatooriumi. Järelikult ei ole kaebaja sadama pidaja, sest tal puudub sadam, mille tegevust korraldada. Kuna kaebaja ei ole sadama pidaja ja tema korraldada ei ole ühegi sadama tegevust, siis ei saa ta sõlmida kokkuleppeid sissesõidutee haldamise ja hooldamise osas. Sellise nõude saab esitada ainult sadama pidajale. 37. Teiseks nähtub asjaoludest, et kaebaja on püüdnud korduvalt Paljassaare sadama pidajaga läbi rääkida ja kokkuleppeid sõlmida, kuid Paljassaare sadama pidaja vastuseisu tõttu ei ole kaebajal olnud edu. Selline käitumine on ka mõistetav, arvestades, et tegutsev ettevõtja ei soovi enda kõrvale konkurenti, kes hakkaks tema majandustegevusele negatiivset mõju avaldama (laevu enda sadamas teenindama ja sellelt tulu teenima). Sellises olukorras, kus on näha 29 Vt Petromaks Holding OÜ-le kuuluvate kinnistute paiknemist kohtu poolt Maa-ameti kaardiregistrist tehtud sadamakaardi väljavõttelt „Petromaksi kinnistud“. 30 Vt sadamate paigutust kohtu poolt Maa-ameti kaardiregistrist tehtud sadamakaardi väljavõttelt „Sadamad“. 12

(15)3-21-3008 konkurendi poolt võetud jäika ja vaenulikku hoiakut, on veelgi põhjendamatum nõuda kaebajalt juba akvatooriumi määramise menetluses kokkuleppe esitamist. Sellise kokkuleppe nõudmisega seatakse kaebaja sõltuvusse konkurendi vastutulelikkusest. Kui konkurent oma majanduslikke huve kaitstes kaebajat samasse piirkonda sama tegevusalaga tegelema ei soovi, siis jääbki kaebaja ilma võimalusest soovitud majandustegevusega tegeleda. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja ettevõtlusvabadus olla sõltuvuses konkurendi vastutulelikkusest. Selline korraldus ei saa olla konkurentsiõiguslikult põhjendatav. Ettevõtlusvabaduse piiramiseks peab esinema seaduslik alus. Praegusel juhul ei ole selle esinemist põhjendatud. 38. Kohtu hinnangul on põhjendatud nõuda viidatud kokkulepet olemasolevate sadamate pidajatelt, sh kaebajalt olukorras, kus tema sadam on rajatud. Sellises olukorras saab kaebaja võtta enda jaoks siduvaid kohustusi ja nõuda teistelt sadama pidajatelt nende kohustuste täitmist. Samuti on teised sadama pidajad sellisel juhul olukorras, kus nad ei saa enam kaebaja sadamat eirata. Nad on sunnitud faktilist olukorda arvestades kaebajaga koostööd tegema. Vajadusel saab vastustaja teostada

§ 42

lg 3 alusel järelevalvet

-is sätestatud nõuete täitmise üle ja teha ettekirjutusi nõuete täitmiseks. Sel juhul saaks nõuete täitmiseks kohustavaid ettekirjutusi teha ka ettevõtjatele, kes on seni vältinud igasuguste kokkulepete sõlmimist.

  1. Kohus peab iseenesest usutavaks, et piiratud ruumi tingimustes võib mitme sadama pidamine olla problemaatiline ja see võib kahjustada laevaliikluse ohutust. Sellisel juhul tuleks aga haldusmenetluses tuvastada, kas kaebaja rajatav sadam hakkaks veeliikluse ohutust või turvalisust mõjutama. Selleks tuleb vastustajal hinnata kaebaja taotlust, kõiki asjaolusid, vajadusel koguda täiendavaid tõendeid ja/või ekspertarvamusi. Võetavat hinnangut tuleb põhjendada, et seda oleks võimalik kontrollida, sest tegemist on ettevõtlusvabadust piirava olukorraga. Praegusel juhul on vastustaja 24.11.2021 kirjas toodud täiesti põhjendamata väide, et ilma Paljassaare ja Nõlva sadama pidajate vahelise kokkuleppeta ühise sadama basseini ja sissesõidutee kasutamise korra osas ei taga taotletav akvatoorium veesõidukite ohutut sildumist ja manööverdamist. Kohtule ei ole näha, millistele andmetele tuginedes on selline seisukoht kujundatud.
  2. Asjaoludest nähtuvalt tellis OÜ Hundipea Tallinna Tehnikaülikoolilt analüüsi, mida ta keeldub ärisaladusele viidates kaebajale tutvustamast
  3. Kohtule ei ole teada, kas vastustaja on sellega tutvunud või usaldanud pelgalt OÜ Hundipea paljasõnalisi selgitusi, et kaebaja soovitud akvatooriumi ja selle eraldi koordineerimise korral oleksid navigatsiooniriskid vastuvõetamatud. Selliseid navigatsiooniohte ei ole tuvastanud Consolato Del Mare OÜ juhatuse liige Indra Kaunis oma 19.08.2022 ekspertarvamuses
  4. Ekspertarvamus on kujundatud kaebaja koostatud sadamate veeliikluse korralduse ja sadamate ühise sissesõidutee kasutamise kokkuleppe kohta. Indra Kaunis leidis, et viidatud kokkulepe on piisav alusdokument sadamatesse sisenevate ja sealt väljuvate laevade veeliikluse ohutuks korraldamiseks ühise sissesõidutee kasutamisel. Kuigi see arvamus on koostatud pärast vastustaja 24.11.2021 kooskõlastuskirja, võinuks samalaadse ekspertarvamuse tellida juba kooskõlastusmenetluse ajal. Eksperdi poolt hinnatud kokkuleppe projektis nähakse ette, et erinevate sadamate sadamakapteniteenistused teevad omavahel koostööd ja jagavad operatiivselt omavahel teavet, kuid juhivad iseseisvalt sadama tegevust, mitte ei ole kõigi sadamate tegevus allutatud ühe (Paljassaare) sadama sadamakapteniteenistusele. Seega ei saa praegusel juhul välistada olukorda, kus kaebaja sadamal on oma sadamakapteniteenistus, kes tema sadamasse sisse ja sealt välja suunduvate laevade liiklust korraldab. Kui selline olukord 31 32 Kaebaja 29.12.2021 esitatud lisa „Vs OÜ Hundipea seisukoht“. Kaebaja 18.11.2022 esitatud lisa „2022.08.19_CdM ekspertarvamus Fin_koos Lisaga“. 13

(15)3-21-3008 on võimalik ja see võimaldab laevaliikluse ohutust tagada, siis puudub põhjus piirata kaebaja ettevõtlust sadama pidajana. 41. Vastustaja ei ole lükanud põhjendatult ümber kaebaja seisukohta, et tema sadam ei vaja Paljassaare sadamaga ühist akvatooriumi ja kaebaja sadam saaks tegutseda eraldi akvatooriumiga. Vastustaja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et kaebaja taotletav akvatoorium oleks liiga väike ja seal ei oleks laevadel sildumiseks või manööverdamiseks piisavalt ruumi. Kui kaebaja kavandatava sadama akvatooriumi piirid ei ole sobivad, saab teha kaebajale ettepaneku neid võimaluste piires muuta. Alles olukorras, kus on leidnud tuvastamist, et kaebaja taotletud akvatooriumi suurusest või asukohast ei piisa laevade ohutu sildumise korraldamiseks, saab nõuda kaebajalt kas ühises akvatooriumis kokku leppimist või jätta kaebaja taotluse tema sadamale akvatooriumi määramiseks kooskõlastamata. Veesõidukite ohutu sildumise ja manööverdamise võimaluse puudumine on eraldiseisvaks aluseks akvatooriumi määramisest keeldumisel (

§ 8p 5).

  1. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja keeldumine kaebaja taotluse kooskõlastamisest on põhjendamata ja õigusvastane. Seetõttu rahuldab kohus kaebuse ja kohustab vastustajat kaebaja taotluse kooskõlastamist uuesti kaaluma.
  2. Kohus tagastab kaebajale 18.11.2022 esitatud dokumendi „2022.08.19_CdM ekspertarvamus Fin_koos Lisaga“, sest sama dokument on üheks 18.11.2022 esitatud dokumendi „PaljasaareNõlva sadama akvatoorium - Petromaksi vastus MKM-i 22.07.2022 ettepanekule“ lisaks. Kohtule ei ole vaja esitada sama dokumenti topelt. Samuti tagastab kohus kaebajale 23.11.2022 esitatud dokumendi „2022 11 19 Taotlus menetluskulude katteks tagatise määramiseks ja EÕK taotluse vastuse esitamise tähtaja pikendami“. Nimetatud dokument ei oma praeguse vaidluse lahendamisel tähtsust.
  3. Kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, seepärast jäävad menetluskulud vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1). 44.
  4. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. 44.
  5. Kaebaja taotleb esindaja kulude väljamõistmist kokku summas 5867,8 eurot. Taotlusele on lisatud LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-i poolt Petromaks Holding OÜ-le väljastatud 29.12.2021 arve nr 20211536 summas 2604,4 eurot (ilma riigilõivuta), 22.02.2022 arve nr 20220167 summas 1507,2 eurot, 14.10.2022 arve nr 20221094 summas 2649,6 eurot, 21.10.2022 arve nr 20221127 summas 326,4 eurot ja 24.10.2022 arve nr 20221136 summas 540,6 eurot, kokku summas 7628,2 eurot. Arved sisaldavad käibemaksu. 44.
  6. HKMS § 109 lg-st 5 tulenevalt ei välista menetluskulude väljamõistmist kaebaja kasuks see, et menetluskulusid on kandnud kaebaja asemel Petromaks Holding OÜ. 44.
  7. Kohus määrab esmalt kindlaks, millised esindaja kulud saab arvata menetluskulude hulka. 1) 29.12.2021 arve puhul saab arvata menetluskulude hulka esindaja kulu 11 tunni ja 5 minuti ulatuses tunnitasuga 170 eurot, kokku 1884,17 eurot. Kaebusele koostamisele eelnenud haldusmenetluses osalemise kulu ei ole kohtumenetluses menetluskuluna väljamõistetav. 14

(15)3-21-3008 2) 22.02.2022 arve puhul saab arvata menetluskulude hulka esindaja kulu 1 tunni ja 35 minuti ulatuses tunnitasuga 170 eurot, kokku 269,17 eurot. Muus osas on kaebaja ise spetsifikatsioonil ajakulu kanded kinni katnud. 3) 14.10.2022 arve puhul saab arvata menetluskulude hulka esindaja kulu 10 tunni ja 1 minuti ulatuses tunnitasuga 170 eurot, kokku 1702,83 eurot. Muus osas on kaebaja ise spetsifikatsioonil ajakulu kanded kinni katnud. 4) 21.10.2022 arve puhul saab arvata menetluskulude hulka esindaja kulu 1 tunni ja 16 minuti ulatuses tunnitasuga 170 eurot, kokku 215,33 eurot. Menetluskulude koostamist ei loe kohus kaebaja esindamist puudutavaks kuluks, mis eeldaks sellise tunnitasuga esindaja tööd ja hüvitamist vastustaja poolt. 5) 24.10.2022 arve puhul saab arvata menetluskulude hulka esindaja kulu 2 tunni ja 39 minuti ulatuses tunnitasuga 170 eurot, kokku 450,5 eurot. Kokku peab kohus võimalikuks arvata kaebaja menetluskulude hulka esindaja kulu summas 4522 eurot, koos käibemaksuga 5426,4 eurot. Kohtu hinnangul võib pidada kulu põhjendatuks (HKMS § 109 lg 6). Tegemist oli keskmisest keerukama vaidlusega, mida ei ole varem kohtus lahendatud. Samuti oli vaidluse taust mahukas. Kaebus ja kaebaja avaldused oli põhjendatud. Seetõttu tuleb viidatud kulu vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ 15
(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.