Obsah (4)

§ 27§ 35§ 4§ 55

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Otsuse tegemise aeg ja koht 09.12.2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-1616 Haldusasi Sokkel Karjäärid OÜ kaebus tunn

) § 27 lg 7 sõnastusest nähtuvalt tuli vastustajal esitada käesolevas asjas arvamus uuringuloa andmisega nõustumise või mittenõustumise kohta Keskkonnaametile kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates s.o alates 24.03.2022. Vastustaja edastas oma arvamuse Keskkonnaametile 25.05.2022, milles väljendas nõustumist uuringuloa andmisele, märkides, et tal puuduvad vastuväited geoloogilise uuringuloa andmisele eeldusel, et uuringu tegemisel järgitakse vastavaid nõudeid ja korda. Alles pärast uuringuloa andmise otsuse eelnõu koostamist, s.o 28.06.2022 edastas vastustaja Keskkonnaametile arvamuse, milles võttis oma 25.05.2022 kirjas esitatud seisukoha tagasi ehk keeldus nõusoleku andmisest uuringuloa andmisele.

§ 27

lg 7 teise lause kohaselt ei piira arvamuse esitamine omavalitsuse õigust edasise menetluse käigus esitada täiendavaid seisukohti. See tähendab seda, et omavalitsusel on edasises menetluses õigus esitada täiendavaid seisukohti, kuid puudus õigus muuta oma varasemat nõustumist pärast

§ 27lg 7 esimeses lauses nimetatud tähtaega.

See on kooskõlas HMS § 16 lõikes 2 sätestatuga, mille kohaselt juhul, kui teine haldusorgan ei ole kooskõlastamisest määratud tähtajaks keeldunud ega tähtaega pikendanud, loetakse kooskõlastus antuks. Kui jaatada omavalitsuse õigust taganeda suvalisel ajal varasemast nõusolekust (mh pärast Keskkonnaameti poolt vastava uuringuloa andmise otsuse eelnõu koostamist), siis oleks selline tõlgendus vastuolus HMS § 5 lg-s 2 sätestatud menetlusökonoomia põhimõttega ning samuti õiguskindlusega, mis on tekkinud haldusorgani varasema tegevuse pinnalt. Vaidlustatud menetlustoiming on õigusvastane ainuüksi põhjusel, et omavalitsusel puudus õigus varasemalt antud nõusoleku tagasivõtmiseks. Nimelt puudub omavalitsusel kehtiva õiguse järgi õigus ja võimalus keelduda uuringuloa kooskõlastamisest peale

§ 27lg-s 7 sätestatud tähtaega.

Kui kohus rahuldab kaebuse, siis palub kaebaja kohtul õigusselguse huvides selgitada otsuses vastustajale seda, et kui vastustaja 28.06.2022 arvamus on loetud kohtuotsusega õigusvastaseks, siis sellises olukorras loetakse vastustaja varasem nõusolek n.-ö taastunuks ja tekib olukord, kus asjas eksisteerib vastustaja poolne nõustumine uuringuloa andmiseks. Juhul, kui 28.06.2022 otsuse õigusvastaseks tunnistamise korral peaks kehtima selle õiguslik mõju edasi, taotleb kaebaja kaebuse täiendamist kohustamisnõudega: „kohustada vastustajat uuesti otsustama uuringuloa kooskõlastamise üle kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.“ 2) Vastustaja 28.06.2022 arvamus ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54 toodud nõuetele, see on põhjendamata ning oluliste kaalutlusvigadega. Esiteks ei ole vastustaja 28.06.2022 arvamuses vähimalgi määral põhjendanud uuringuloa kooskõlastamisest keeldumist. Seda järeldust ei muuda vastustaja viide Tallinna Linnavolikogu Keskkonna- ja Kliimakomisjoni

1. aprilli 2022 koosoleku protokollile nr 4 (edaspidi ka: protokoll nr 4). Vastustaja 28.06.2022 arvamus ei sisalda ühtegi otsuse põhimotiivi. Samuti ei ole arvamuse pinnalt arusaadav, milline protokollis nr 4 sisalduv info kujutab endast osa vastustaja arvamuse põhjendustest. Oluline on juhtida tähelepanu sellele, et otsust uuringuloa andmisest keeldumiseks kõnealusest protokollist nähtuvalt koosolekul vastu ei võetud – informatsioon võeti teadmiseks ning sisulist otsustust ei tehtud. Seega ei ole asjas võimalik teha ühtegi järeldust selle kohta, millised protokollis toodud argumendid kujutavad endast vastustaja arvamuse põhjendusi ning millised mitte. 3) Isegi, kui arvestada protokollis nr 4 toodud põhjendusi, siis on vastustaja igal juhul rikkunud 28.06.2022 arvamuse andmisel oluliselt kaalutlusõigust. Need põhjendused ei arvesta taotluse eset ega haldusorgani pädevust. Tulevase kaevandamise ebatõenäosus ei saa olla ainsaks või peamiseks argumendiks uuringuloa kooskõlastamisest keeldumisel. Seda põhjusel, et uuringuloa taotluse suhtes seisukoha kujundamisel tuleb vallal anda seisukoht geoloogilise uuringu kohta, mitte kaevandamise võimalikkuse kohta. Teisisõnu peab KOV seisukoha 3 kujundamisel lähtuma geoloogilise uuringuloa taotlusest ja hindama eelkõige geoloogilise uuringu võimalikkust, lubatavust ja mõju. Kõik protokollis nr 4 kajastatud argumendid seonduvad aga tulevase kaevandamise ebatõenäosusega. Vastustaja ei ole asjas hinnanud kaebaja geoloogilise uuringu võimalikkust, lubatavust ja mõju. Sisuliselt on vastustaja võtnud seisukoha küsimuses, kas kaevandamine Männiku XXIV uuringuruumis on tema hinnangul täna lubatav. See ei ole aga menetluse esemeks. 4) Ekslik on vastustaja seisukoht, justkui omavalitsuse nõustumine uuringuloa andmisega tekitaks kaebajas õiguspärase ootuse kaevandamisloa saamiseks. Esiteks ei teki geoloogilise uuringuloaga õigust kaevandamiseks. Teiseks ei laiene Riigikohtu praktika kohaselt õiguspärane ootus kõigile võimalikele õiguspositsioonidele, vaid „kaitseb isiku õiguspärast ootust ja usaldust, et isikult ei võeta ära riigi poolt antud õigusi, mida isik on asunud realiseerima” (vt 3-3-1-6-02, p 18; vrd 3-4-1-2-99, p II; 3-4-1-24-11, p 49). Antud juhul see nii ei ole. 5) Põhjendamata on samuti vastustaja seisukoht, mille kohaselt võiks geoloogilise uuringuloaga nõustumine kahjustada alal asuvaid väärtusi (mille puudumist Keskkonnaamet on asjas kinnitanud) või Tallinna kõrgeimat rändrahnu. Antud juhul puudub info, et kavandatav tegevus võiks kahjustada mõne kaitstava (või isegi perspektiivselt kaitstava) loodusobjekti seisundit. Vastupidist ei ole asjas tuvastatud Keskkonnaamet geoloogilise uuringuloa andmise otsuse eelnõus. Kaevandamist kõnealusel alal ei pea vastustaja võimalikuks ka seetõttu, et Keskkonnaamet on alustanud Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga piiride muutmist, millega kavandatakse muuhulgas püsielupaiga koosseisu arvata Viljandi mnt 34a kinnistu. Lisaks kõrele ja kivisisalikule asub kõnealusel alal ka teisi loodusväärtusi, nt kimalased ja päevaliblikad ning rikkalikult II ja II kaitsekategooria liike ja unikaalseid orhideesid, mida vastustaja peab oluliseks ja kaitsmisväärseks. Samuti juhib vastustaja tähelepanu asjaolule, et Viljandi mnt 34a kinnistu asub Nõmme linnaosa üldplaneeringu kohaselt rohealal, mistõttu oleks kaevanduse rajamine vastuolus üldplaneeringuga. Vastavasisulised põhjendused ja kaalutlused väljuvad menetluse esemest ning geoloogilise uuringuloaga mittenõustumine ei ole põhjendatud. Asjas puudub vähimgi info selle kohta, et kavandatav tegevus võiks kahjustada mõne kaitstava (või perspektiivselt kaitstava) loodusobjekti seisundit või kehtiva Nõmme linnaosa üldplaneeringu eesmärke. Seega rajaneb vastustaja nõusolekust andmisest keeldumine üksnes oletustel. Oluline on märkida, et Keskkonnaamet ei pidanud vastustaja poolt toodud keskkonnaalaseid kaevandamist väidetavalt välistavaid põhjendusi asjakohaseks. Pealegi puudub regulatsioon, mille kohaselt oleks omavalitsusel uuringualal algatatud kaitse alla võtmise menetluse tõttu kohustus keelduda uuringuloa menetluses kooskõlastuse andmisest. Samuti ei ole kehtiva õiguse ega kohtupraktika valguses kaevandamise planeerimine, sh geoloogilise uuringu teostamine, rohevõrgustiku alal välistatud (vt ka TlnHKo nr 3-18-2384, p 13.3). 6) Seonduvalt vastustaja väitega, mille kohaselt „uuringuloa andmisest keeldumine võimaldab kaebajal vältida edasisi põhjendamatuid kulusid“ (vt vastustaja 18.09.2022 menetlusdokumendi p 9) märgib kaebaja, et kaebaja äriplaani majandusliku tasuvusega (sh äririskidega) seotud aspektid ei ole uuringuloa andmise kui haldusakti õiguspärasuse kriteeriumiks. Teisisõnu ei ole kaebaja äririsk (ning selle võimalik realiseerumine) asjaolu, millest lähtuvalt saaks kohalik omavalitsus uuringuloa andmisest keelduda.
2. Tallinna linn leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 1) Nõustuda ei saa kaebaja arvamusega, et vastustajal ei olnud õigust 25.05.2022 antud arvamust muuta.

§ 27

lg 7 teine lause sätestab, et arvamuse esitamine ei piira kohaliku omavalitsuse üksuse õigust esitada edasise menetluse käigus täiendavaid seisukohti. Seega võib kohaliku omavalitsuse üksus esitada täiendavaid seisukohti kuni uuringuloa taotluse menetluse lõppemiseni, sh kuni uuringuloa andmiseni. Antud juhul ei ole asjakohane kaebaja viide HMS 4 § 16 lg-le 2, mis reguleerib olukorda, kus haldusorgan ei ole määratud tähtajaks kooskõlastamisest keeldunud ega tähtaega pikendanud. Kuna vastustaja esitas arvamuse tähtaegselt ja uue arvamuse esitas vastustaja

§ 27

lg 7 teise lause kohaselt edasise menetluse käigus, s.o enne uuringuloa väljastamist, ei esine käesoleval juhul HMS § 16 lg 2 sätestatud asjaolusid. 2) Vastustaja on tuginenud protokolli nr 4 päevakorrapunktile 2. Abilinnapea V. Sveti hinnangul ei saa geoloogiliste uuringutega nõustuda seetõttu, et kavandamine sellel alal on välistatud, kuna uus võimalik karjäär asuks elamuala ja kavandatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arenguala vahetus läheduses ning tingiks kinnistul asuva metsa hävimise. Ka Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 25.05.2022 kirjas toodud põhjenduste kohaselt on kaevandamine kõnealusel alal välistatud, kuna lisaks sellele, et alal esinevad I, II ja III kaitsekategooria liigid, asub Viljandi mnt 34a kinnistu Nõmme linnaosa üldplaneeringu kohaselt rohealal.

§ 27

lg-s 7 sätestatud kooskõlastuse andmisel on kohalikul omavalitsusel lai kaalumisruum. Muu hulgas tuleb märkida, et uuringuloa andmisest keeldumine võimaldab kaebajal vältida edasisi põhjendamatuid kulusid. 3) Nõustuda ei saa ka kaebaja seisukohaga, et juhul, kui vastustaja 28.06.2022 arvamus loetakse kohtuotsusega õigusvastaseks, muutub see justkui tühiseks, mistõttu loetakse vastustaja 25.05.2022 arvamus n.-ö taastunuks ja tekib olukord, kus asjas eksisteerib vastustaja poolne nõustumine uuringuloa andmisega. Sisuliselt nõuab kaebaja toimingu tühistamist, see nõue aga ei ole võimalik, kuna tulenevalt asjaolust, et see ei vasta HKMS §-des 5 ja 37 tingimustele, taotleb kaebaja kohtult seaduses sätestamata volituse rakendamist. Seega, kui kohus leiab, et vaidlustatud toiming on õigusvastane, ei muutu see toiming olematuks. Võimude lahususe ja tasakaalu põhimõttest tulenevalt ei saa halduskohus kujundada haldusorgani asemel toimingute sisu. Toimingu õigusvastasuse korral on kohtul võimalik esile kutsuda uue toimingu tegemine ettekirjutusega üksnes siis, kui on esitatud vastav kohustamiskaebus. Käesolevas asjas ei ole kaebaja kohustamiskaebust esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED 10. Männiku XXIV uuringuruum asub Harju maakonnas Tallinna linnas Nõmme linnaosas riigile kuuluval kinnistul Viljandi mnt 34a (katastritunnus 78401:101:4402). Kinnistu valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Maa-amet. Geoloogilise uuringu loa väljastamise korralduse eelnõu (dtl 21‒29) kohaselt on Männiku XXIV uuringuruumi teenindusala pindala on 8,24 ha. Tegemist on täiendava tarbevaru uuringuga, mille käigus plaanitakse rajada kuni 15 puurauku uurimissügavusega kuni 25 m. Uuritav maavara on ehitusliiv. Täiendavalt on uuringu käigus planeeritud teostada järgmised sihtotstarbelised tööd: veetaseme mõõtmine, laboritööd ja topograafiline mõõdistamine. Korralduse eelnõus on välja toodud, et Männiku XXIV uuringuruumi teenindusala piiresse ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitstavaid loodusobjekte (geoloogilise uuringu loa väljastamise korralduse eelnõu, p 2). Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb

§-s 35 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid (loa eelnõu p 3). Toonitatud on, et geoloogilise uuringu tegemine ja varu arvele võtmine keskkonnaregistri maardlate nimistus ei anna loa taotlejale kaevandamise õigust, kuid annab riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni, mistõttu uuringute tegemine ei ole vastuolus riigi huviga (sealsamas). Samuti on korralduse eelnõus selgesõnaliselt kajastatud, et geoloogilise uuringu luba ei anna uuringuloa omanikule garantiid, et talle hilisemalt antakse maavara kaevandamise luba ning geoloogilise uuringu loa saamisel ei teki õiguspärast ootust kaevandamisloa saamiseks. 11. Esmalt leiab kaebaja, et vaidlustatud menetlustoiming on õigusvastane ainuüksi põhjusel, et omavalitsusel puudus õigus varasemalt antud nõusoleku tagasivõtmiseks. Kohus sellega ei nõustu.

§ 27

lg 7 ei välista KOV seisukoha muutmist, mh esialgselt antud nõustuva 5 seisukoha tagasivõtmist. Kaebaja on püüdnud seda tuletada

§ 27

lg-s 7 toodud kahekuulisest tähtajast, st peale seda tähtaega antud KOV seisukoht justkui arvesse ei lähe. Kohus leiab, et

§ 27

lg 7 eesmärgipärane tõlgendus viitab sellele, et esialgset seisukohta võib muuta ka selle annulleerimise teel ning arvesse tuleb võtta ka KOV seisukohta, mis on antud peale

§ 27

lg-s 7 nimetatud 2-kuulist tähtaega, kui see on Keskkonnaametile teatavaks saanud enne taotletud loa väljastamist.

§ 35

lg 1 p 10 kohaselt üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa andmisest keeldutakse, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega. Praegusel juhul pole vaidlust selle üle, et Tallinn ei ole nõus geoloogilise uuringu loa andmisega. Vastustaja andis enda muutunud seisukohast teada enne uuringuloa väljastamist ning Keskkonnaamet sai sellega arvestada.

§ 27

lg 7 sõnastusest ei järeldu, et tegemist oleks õigust lõpetava tähtajaga ning pärast kahe kuu möödumist kaotaks KOV õiguse oma arvamust esitada. Norm pole sõnastatud selliselt, et KOV-l ei ole lubatud või on keelatud esitada oma arvamus, kui möödunud on kaks kuud. Normi sõnastusest võib järeldada, et tegemist on menetlusliku tähtajaga. Kuigi normi üheks eesmärgiks on tagada uuringuloa menetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul, on selle eesmärgiks ka tagada KOV-le piisav ajavaru, esitamaks oma arvamus võimaliku geoloogilise uuringu loa kohta. Kui KOV arvamus on loa andjale enne loa väljastamist teada, ei ole õiguspärane seda arvamust ignoreerida. Kohus seega ei nõustu kaebaja väidetega, et

§ 27

lg 7 kohaselt puudub KOV-l õigus muuta oma varasemat seisukohta ning keelduda uuringu loa kooskõlastamisest peale 2-kuulist tähtaega. Seega ei saa tekkida ka olukorda, kus varasem seisukoht tuleks lugeda n.-ö taastunuks ja vastustaja tuleb lugeda nõustunuks uuringu loa andmisega. Kohus viitab ka sellele, et 28.06.2022 arvamuse näol polnud tegemist vastustaja põhimõttelise seisukoha muutmisega, sest ka Keskkonna- ja Kommunaalamet 25.05.2022 arvamuses oli välja toodud, et vastustaja ei pea uute karjääride rajamist Tallinna linna territooriumile võimalikuks, esitades ka sellekohased põhjendused. Seisukoha muutmist põhjendas abilinnapea V. Svet protokollis nr 4: „Milleks uurida, kui me nagunii ei taha, et keegi seal kaevaks“. Tegemist polnud seega mingi sisulise pöördega vastustaja suhtumises ‒ maavarade uurimist ei tehta uurimise enda pärast ‒ vaid leiti, et põhjendatud on oma keeldumist väljendada võimalikult varajases staadiumis. Põhjendatud pole ka väide, et 25.05.2022 seisukoht tekitas kaebajale mingisuguse õiguspärase ootuse. Kaebajal ei saanud tekkida kindlust, et kord antud kooskõlastus jääb alatiseks kehtima. Pigem nähtus algsest arvamusest vastustaja vastuseis tegevustele, mis olid loa objektiks.

1. Viide HMS § 16 lg-le 2 pole praegusel juhul asjakohane. Viidatud norm sätestab, et kui teine haldusorgan ei ole kooskõlastamisest määratud tähtajaks keeldunud ega tähtaega pikendanud, loetakse kooskõlastus antuks ning kui teine haldusorgan ei ole arvamust määratud tähtajaks andnud ega tähtaega pikendanud, võib taotluse lahendada teise haldusorgani arvamuseta. HMS § 16 lg 2 kohaldub olukorras, kus haldusorgan on küsinud teise haldusorgani arvamusest, kuid viimane on jätnud oma arvamuse esitamata. Sellises olukorras, tagamaks haldusmenetluses otsuste tegemine, eeldatakse teise organi nõusolekut. Praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus oleks puudunud Tallinna linna seisukoht geoloogilise uuringu tegemise küsimuses.
2. Järgmiseks leiab kaebaja, et vastustaja 28.06.2022 arvamus ei vasta HMS §-s 54 toodud nõuetele, kuna see ei sisalda ühtegi otsuse põhimotiivi ning arvamuse pinnalt ei ole arusaadav, milline protokollis nr 4 sisalduv info kujutab endast osa vastustaja arvamuse põhjendustest. Kaebaja viitab ka sellele, et otsust uuringuloa andmisest keeldumiseks kõnealusest protokollist nähtuvalt koosolekul vastu ei võetud – informatsioon võeti teadmiseks ning sisulist otsustust ei tehtud. Tallinna Keskkonnaameti 28.06.2022 arvamuses nr 10-19/707-4, millega teatati oma varasema, s.o 25.05.2022 kirjas nr 10-19/707-2 esitatud nõusoleku annulleerimisest, on seisukoha alusena viidatud protokollile nr
3. Muid põhjendusi arvamuses tõepoolest ei sisaldu. Tallinna Keskkonnaameti 28.06.2022 arvamust nr 10-19/707-4 ja protokolli nr 4 koos lugedes 6 on siiski arusaadav, et vastustaja on võtnud tagasi oma varasema kooskõlastuse ning protokollist nr 4 nähtuvad ka sellise otsuse tegemise motiivid. Kohtu arvates ei ole vastustaja kooskõlastuse tagasivõtmine formaalselt õigusvastane. HMS § 56 lg 1 ls 2 kohaselt esitatakse haldusakti põhjendus haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele haldusaktis on viidatud. Pole ju vaidlust selles, et vastustaja on viidanud dokumendile, milles on esitatud nõusoleku annulleerimise põhjendused ning see dokument on olnud kaebajale kättesaadav. Kohtu arvates on HMS nõuded täidetud. Puudub vajadus, et vastustaja oleks oma kirjas üle korranud need (põhi)motiivid, mis protokollist nr 4 niigi selgesti välja tulid. Kohtu arvates pole määrav ka see, et protokollis nr 4 ei formuleeritud komisjoni otsust. Vastav otsus nähtus selgesti 28.06.2022 arvamusest nr 10-19/707-
4. Ebaselgus tekib kohtu arvates aga koostoimes 25.05.2022 esitatud nõustuva arvamusega, kus vastustaja viitas põhjustele, miks ta ei pea kaevandamist kõnealusel alal võimalikuks. Tekib küsimus, kas need argumendid on relevantsed ka 28.06.2022 arvamuse kontekstis. Kuna protokollis nr 4 oli esitatud sarnaseid põhjendusi, tuleb eeldada, et ka 25.05.2022 esitatud põhjendused on ka nõusoleku annulleerimisel asjassepuutuvad.
5. Edasiselt tuleb kontrollida kaebaja väidet, et vaidlustatud otsus on põhjendamata ning oluliste kaalutlusvigadega. Kohtupraktikas on rõhutatud, et uuringuloa andmise menetluses saab arvestada keskkonnakaitseliste ja sotsiaalsete argumentidega, samuti saab arvestada kaalutlusega, kas kaevandamine tulevikus on võimalik. Kaevandamisloa andmise vähene tõenäosus on üks kaalutlus kogumist, kuid see ei ole ainumäärav (Tallinna Ringkonnakohtu
6. novembri
7. a otsus asjas nr 3-11-1018,
8. novembri
9. a otsus asjas nr 3-12-2075 ja Riigikohtu
10. novembri
11. a otsus asjas nr 3-3-1-37-15).

v.r § 27 lg-st 7 osas on kohtupraktikas välja toodud, et nimetatud sättest ei tulene, et geoloogilise uuringuloale nõusoleku andmata jätmiseks piisab üksnes sellest, et kohalik omavalitsus ja kogukond ei soovi konkreetses piirkonnas maavara kaevandamist. (Tallinna Ringkonnakohtu 30. aprilli 2020. a otsus asjas 319-1041, p 12.2.). Kohtu arvates kehtib see ka

puhul, kuna seadus ei ole selles osas muutunud. Viidatud otsuses leidis Tallinna Ringkonnakohus, et kaalutlusõiguse teostamisel tuleb eristada seda, kas nõusolekut taotletakse uuringuloa või kaevandamisloa tarvis. Mõlemad load kannavad endas erinevaid eesmärke ning nendel on erinevad tagajärjed nii omavalitsuse üksuse ja kogukonna huvidele kui ka keskkonnale ja sotsiaalsetele mõjudele. Uuringuloa tagajärjeks ei ole kaevandamine ning kaevandamisega kaasnev mõju kohalikule omavalitsusele ja kogukonnale. Uuringuloa alusel viiakse läbi üksnes uuringud ja seeläbi kogutakse maavara kohta teavet (

§ 4lg 2, § 18, § 20 lg 2).

Kohalikul omavalitsusel on kogutud teabe alusel varasemast rohkem teavet võimaliku kaevandamistegevuse tegelike mõjude kohta, mis omakorda võimaldab kaevandamisloa andmise menetluses objektiivsema seisukoha kujundada (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi

1. novembri
2. a otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 13). Geoloogilise uuringuloa nõusoleku andmise menetluse eesmärgiks ei ole hoida võimalikult varases etapis ära kaevandamisloa väljastamine. Selle menetluse peamine eesmärk on välja selgitada, kas uuring kui selline ning sellega kaasnevad tegevused ja mõjud toovad kaasa kohaliku omavalitsuse üksusele ja kogukonnale, sh keskkonnale sellised negatiivsed mõjud, mis kaaluvad üles loa taotleja õiguse viia läbi maavara geoloogiline uuring (3-19-1041, p 12.3).
3. Nõustuda tuleb kaebajaga, et vastustaja on praegusel juhul omistanud määrava tähenduse nendele asjaoludele, mida tuleb arvestada eeskätt kaevandamisloale nõusoleku andmisel, mitte aga geoloogilise uuringu loale nõusoleku andmisel. Abilinnapea V. Svet tõi keskkonna- ja kliimakomisjoni 11.04.2022 koosolekul välja, et: „Keskkonna- ja Kommunaalamet ei arva, et siin peaks geoloogilise uuringu luba andma. Kuna me ei arva, et oleks kohane uute karjääride rajamine piirkonda, mis asub elamuala vahetus läheduses. Kui kavandame ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arenguala asuks karjäär samuti selle vahetus läheduses ning hävineks ka mets, mis asub kinnistu peal.“ Vastuseks J. Tamme küsimusele, et miks mitte lubada seal geoloogilist 7 uuringut läbi viia, see võib näidata, et seal ei ole sobilik kaevandada ning uuringuga saaks lisateadmisi, vastas V. Svet, et „milleks uurida kui me nagunii ei taha, et keegi seal kaevaks. Andes loa võib loa saajal tekkida õiguspärane lootus seal kaevamist läbi viia kui uuringud sellele põhjust annaks.“ Vastuseks J. Hindovi küsimusele metsamassiivi kohta, mis on selle kvaliteet, väärtus, vastas V. Svet, et selle küsimusele metsa loodusliku väärtuse kohta praegu vastust teada ei ole. A. Valdmann tõi välja, et „oleme võtnud seisukoha, et Tallinna linnas kaevanduste laiendamist ei toetata.“
4. Kohus leiab, et väljakujunenud kohtupraktikat arvestades on vastustaja nõusoleku andmisest keeldumisel rikkunud kaalutlusreegleid. Vastustaja oleks pidanud siduma enda arvamuse andmise geoloogilise uuringu loa andmisest keeldumise alustega (

§ 35

lg 1), st uuringu tegemisega peaks kaasnema keskkonnaoht või kogukonna huvide kahjustamine. Seda pole aga välja toodud. Kohus ei pea ka usutavaks, et täiendava tarbevaru uuringuga, mille käigus plaanitakse rajada kuni 15 puurauku uurimissügavusega kuni 25 m kahjustatakse oluliselt keskkonda või riivatakse kohaliku kogukonna huve.. Argumendid, et ei toetata uute karjääride rajamist piirkonda, mis asub elamuala või ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arenguala vahetus läheduses, on asjakohased, kuid olukorras, kus on selge kaevavandamise mahud ja mõjud. Need tuleb eelnevalt välja selgitada. Viljandi mnt 34a kinnistu pindala on kinnistusraamatu andmetel 42 6080 m2, sealjuures on uuringuruumi teenindusala pindala 8,24 ha. Praegusel hetkel pole teada, kus karjäär hakkaks paiknema ja millised on selle mõjud ümbruses elavatele inimestele ja tehnorajatistele. Vastavale argumendile tuginemine on seega ennatlik. Ka loodusväärtuste kaitse osas on vastustaja vastuväited ennatlikud.

§ 35

lg 2 p-le 2, mille kohaselt võib üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa andmisest keelduda, kui taotletava üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa alusel tehtavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada loodusobjekti, mille kaitse alla võtmise menetlus on LKS § 9 lg 1 kohaselt algatatud, ja seda ebasoodsat mõju ei saa muul viisil vältida kui loa andmisest keeldumisega. Viidatud sättest saab järeldada, et igal juhul peab lisaks kaitse alla võtmise menetluse algatamisele uuringuloa andja olema seisukohal, et uuring ka kahjustab kõnealuseid loodusobjekte. Praegusel juhul aga puudub kindel teadmine, kas ning millises ulatuse kõre ja kivisisaliku püsielupaiga piiride muutmine toimub. Korralduse eelnõus on välja toodud, et Männiku XXIV uuringuruumi teenindusala piiresse ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitstavaid loodusobjekte. Ainuüksi püsielupaikade piiri võimalik muutmine ei saa seega olla piisavaks argumendiks kooskõlastuse andmisest keeldumiseks. Kaevandamisluba ei anta, kui taotletava kaevandamisloa alusel tehtavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada kaitstavat loodusobjekti ja seda ebasoodsat mõju ei saa muul viisil vältida kui loa andmisest keeldumisega (

§ 55lg 2 p 12).

Seega kaitstavate liikide olemasolu välistab kaevandamisloa andmise sellele alale. Vastustaja keeldumises puudub rohevõrgustiku väidetava ohustamise osas sisuline analüüs. Praegusel juhul ei ole tõendatud, et geoloogilise uuringu tegemine takistaks rohevõrgustiku funktsioneerimist, samuti ei tingi see vajadust muuta uuringuala maakasutuse sihtotstarvet. Selle kohta, millist mõju omab kaevandamine rohealale ja kas selline mõju oleks vastuolus üldplaneeringu eesmärkidega, on võimalik adekvaatne hinnang anda alles pärast geoloogilise uuringu teostamist. Kehtiva õiguse ega kohtupraktika valguses ei ole kaevandamise planeerimine, sh geoloogilise uuringu teostamine, rohevõrgustiku alal välistatud (Tallinna Halduskohtu 27.08.2019 otsus asjas 3-18-2384, p 13.3).

1. Kohtu hinnangul pole geoloogilise uuringuloa kontekstis põhjendatud omistada määravat tähendust ka asjaolule, et praegusel hetkel ei pruugi kaevandamisloa andmine olla tõenäoline. Geoloogilise uuringuloa alusel ei alustata maavara kaevandamist. Meetme eesmärgiks on koguda teavet maapõues asuvate võimalike maavarade kohta. Kogutud teavet saab kasutada ka tulevikus. Seejuures võivad tulevikus nii kohaliku omavalitsuse üksuse kui ka kogukonna huvid ja seisukohad nt maavara kaevandamise osas muutuda. Nõustumine uuringuloa andmisega ei 8 piira KOV-i võimalust edaspidi keelduda kaevandamisloa kooskõlastamisest isegi juhul, kui KOV on uuringuloaga reservatsioonideta nõustunud (Riigikohtu Halduskolleegiumi 11.11.2015 otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p-d 12 ja 14).
2. Kohus nõustub kaebajaga, et tema äriplaani majandusliku tasuvusega (sh äririskidega) seotud aspektid ei ole uuringuloa andmise kui haldusakti õiguspärasuse kriteeriumiks. Kaebaja äririsk (ning selle võimalik realiseerumine) ei ole asjaolu, millest lähtuvalt saaks KOV uuringuloa andmisest keelduda.
3. Kaebaja on esitanud taotluse kaebust täiendada kohustamisnõudega, kui kohus leiab, et 28.06.2022 otsuse õigusvastaseks tunnistamise korral peaks kehtima selle õiguslik mõju edasi. Kuna kohus seda leidis, tuleb lahendada kaebaja taotlus kaebuse täiendamiseks kohustamisnõudega: „kohustada vastustajat uuesti otsustama uuringuloa kooskõlastamise üle kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.“ Kohtu arvates on kaebuse muutmine HKMS § 49 lg 1 alusel lubatav. Seega lubab kohus kaebust täiendada kohustamisnõudega kaebaja soovitud sõnastuses.
4. Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus rahuldada. Kohus tuvastab Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 28.06.2022 arvamuse nr 10-19/707-4 õigusvastasuse ja kohustab Tallinna linna uuesti otsustama uuringuloa kooskõlastamise üle kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.
5. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamise tõttu tuleb vastustajalt välja mõista kaebaja menetluskulud. Kaebaja taotleb 16.11.2022 menetlusdokumendi (dtl 65‒71) kohaselt menetluskulu hüvitamist summas 4256,90 eurot. Menetluskulu koosneb riigilõivust 20 eurot ja õigusabikulust summas 4236,9 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades ei saa põhjendatud õigusabikulu ületada 3000 eurot (koos käibemaksuga). Tegemist ei ole mahuka ega õiguslikult keeruka kohtuasjaga. Asi vaadati läbi kirjalikus menetluses. Koos riigilõivuga tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 3020 eurot. Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 9