1-17-5824/24

(1)alusel seitsmel korral, käesolevalt karistatud sõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõigusega isiku poolt. Vanglas viibib kolmandat korda, muuliigilisi kuritegusid toime pannud ei ole. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Kuivõrd I.Z-i reaalselt ärakandmisele kuuluv karistus on alla aasta, siis individuaalset täitmiskava talle ei koostata. 11.08.17 seisuga viibib ta veel vastuvõtuosakonnas, huvi- ega hõivetegevuses osalenud ei ole. Üldise käitumise osas vanglas pretensioone ei ole. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Turvalisusriskid puuduvad. Ohustatud on ühiskond tervikuna, oht seisneb võimalikus elu või tervisekahjustuse tekitamises teistele liikluses viibivatele isikutele. Ohu ilmnemine on tõenäolisem alkoholi tarvitamisel, vähendavaks teguriks oleks alkoholi tarvitamisest loobumine ja kontrollitud keskkonnas viibimine. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on kahe aasta jooksul 28%. Tartu vangla toetab I.Z-i vabastamist tingimisi ennetähtaegselt. Kriminaalhooldusametniku arvamus Lähivõrgustiku moodustavad elukaaslane, lapsed, isa ja ema. Suhtlusringkonna moodustavad perekond, töökaaslased ja mõned naabrid läheduses asuvatest taludest. Elukaaslase sõnul on enamus sõpru kolinud Tallinnasse, ning nendega suhtleb harva. Vanglast vabanemisel asub elama isale kuuluvasse XXX. Tegemist nelja toalise majaga. Majas on sees vesi ja saun, koos sanitaarsõlmega. Majas elavad elukaaslane K. K. kolm last. Isa töötab Soomes, ning viibib kodus harva. Telefonikõnest emale, isale ja vestlusest elukaaslasega selgus, et perekond vajab väga I.Z ´it koju, kuna tema sissetulekust sõltub perekonna majanduslik pool. Samuti vajavad teda lapsed, kellele ei ole öeldud isa vanglas viibimisest midagi. Telefonivestlusest tööandja I. R. E. I.OÜ-st selgus, et tema võtab koheselt I.Z ´i tööle, kuna viimane oskab tööd teha. Tööandja avaldas, et peab organiseerima I.Z ´ile tööle sõitmiseks autojuhiga transpordi. Esialgu võetakse tööle ehituse abitöölisena, palk alates miinimumpalgast, edaspidi vaadatakse tööülesanded ja palk üle. Perekond ootab väga I.Z´i vanglast vabanemist, kuna lapsed vajavad kasvatamist ja pere majanduslikku toetust. Ema sõnul toetab tema vajaduse korral I.Z ´it majanduslikult, kui viimane seda vajab. Kriminaalkaristusi üheksa, kõik mootorsõiduki juhtimised joobe seisundis, lisaks ilma vastava kategooria juhtimisõiguse omamiseta. Väärteokaristusi seitse, millest viis liiklusseaduse rikkumised, üks NPALS ja üks ÜTS rikkumine. Korduv mootorsõiduki juhtimine joobe seisundis näitab I.Z´i käitumismustrit, et ta ei ole varasematest karistustest õppust võtnud, ning jätkas sarnaste tegude toimepanemist. Mootorsõiduki juhtimisõigus on ära võetud korduvate mootorsõiduki juhtimise eest joobe seisundis. Elukaaslase sõnul tarvitas alkoholi peamiselt nädalavahetustel lõõgastumiseks, vahest õhtuti pudeli õlut telerit vaadates. Elukaaslane ütles, et osad autosõidud on nõus tegema tema, samuti saab teha juhendaja tunnistuse, kuni I.Z taastab juhiload. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu I.Z selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Vangistust kannab purjus peaga sõitmise eest ja reaalselt teist korda. Üritab vähem probleemidest hoidumiseks alkoholi tarvitada. Õnnestub üldiselt, aga need on halvad juhused olnud, jääknähud. Ei ole võimalust olnud ka teha lube. Tööl on vaja käia ja peret toita, seega on asunud siiski autot juhtima. Vabanedes ei jätku selline käitumine. Tööandja lubas osta rollerauto, siis ei pea enam lubadeta rooli istuma. Vabaduses on paar päeva perega ja siis hakkab tööl käima XXX I. R. juures ehitustöödel. Elama hakkaks elukaaslasega, kellega on kinnipeetaval 2 ühist last ning kelle juures elab ka elukaaslase laps. Ema toetab ka kinnipeetavat. Suhtlusringkond on väga väikseks jäänud, paar sõpra on. Üks on samast külast, kes käib koolis ja on nädalavahetustel kodus ainult ja tööandja. Vabaduses ravile allumiseks kinnipeetav vajadust ei näe. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa I.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör K. Z, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega I.Z-i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu I.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. I.Z kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on I.Z temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 6 kuu, so üle 1/2 mõistetud karistusajast. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav kriminaalhooldusametniku arvamusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama isale kuuluvasse XXX. Tegemist 4-toalise majaga. Majas on sees vesi ja saun, koos sanitaarsõlmega. Majas elavad elukaaslane K. K, kolm last. Isa töötab Soomes, ning viibib kodus harva. Vajalikud nõusolekud isiku antud aadressile elama asumiseks on olemas. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Kohtu hinnangul on I.Z-i puhul antud juhul retsidiivsusoht jätkuvalt kõrge ning vabastamist toetavad asjaolud nagu kindel elukoht ja töökoht ei kaalu antud hetkel üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kuigi üldjoontes on kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul olnud reeglitekohane, ei nähtu kinnipeetava ütlustest ning asja materjalidest kohtu hinnangul, et kinnipeetavas oleks toimunud vajalikud muudatused seadusekuulekuse suunas, mis õigustaks ennetähtaegset vabastamist. I.Z märkis kohtu küsimustele vastates, et sõitis ilma lubadeta ja jääknähtudega kuna oli vaja tööl käia ja peret toita. Isiku ütlustest nähtub, et tema suhtumine toimepandusse on ennastõigustav ning ta ei teadvusta, kui suure ohu ta sellise käitumisega tegelikult teistele kaasliiklejatele loob. Samuti nähtub kinnipeetava ütlustest ja asja materjalidest, et ta ei tunnista oma vigu ja tegelikkuses ei soovigi nendega tegeleda, et tulevikus vältida erinevate õigusrikkumiste toimepanemist. Kuigi kinnipeetava enamik kuritegusid on seisnenud sõiduki joobes juhtimistes, märkis ta, et tegemist on olnud halbade juhustega ning ravi ta ei vaja, kuna probleemi tal ei ole. Ka vangla iseloomustusest nähtuvalt kaldub isik tarvitamist pisendama, et ei peaks sellega seonduvatest võimalikest probleemidest rääkima. Kohtu hinnangul nähtub isiku ütlustest, et tal puudub igasugune motivatsioon muudatuste tegemiseks elus ning alkoholi tarvitamisest loobumisest, et edaspidi toime tulla seadusekuulekalt, mistõttu uue kuriteo toimepanemise risk on väga kõrge. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et I.Z-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks ning et tegemist oleks süüdlasega, kel on piisavalt tahet ja soovi täita punktuaalselt nii kriminaalhoolduse nõudeid kui ka hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik