lg 1 ja § 236 lg 1 järgi Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) D.I, isikukood XXX, elukoht: xxx xx, xxx, xxx vald, Harju maakond töökoht: xxx Istungil osalenud isikud *menetlusalune isik D.I *kohtuvälise menetleja –PP KKB liiklusjärelevalvekeskuseesindaja Jaak Paju Menetluse liik kaebemenetlus LÕPPOSA Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 08.06.2021.a otsus väärteoasjas nr 2302,21,005461 muutmata ja D.I (D.I) kaebus rahuldamata. Rahatrahvid tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud arvele. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220215044980. Rahatrahv tasuda edasikaebe tähtaja jooksul. Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse lõpposa kuulutamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kaevatava otsuse sisu Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt seisnes D.I poolt toimepandud väärtegu selles, et tema 28.04.2021.a. kella 19.23 ajal Harju maakonnas, Viimsi vallas, Miiduranna külas, Randvere tee xx juures juhtis mootorsõidukit, ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teiste vara, enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses ja vahetades sõidurada riivas paremal sõidurajal otse liikunud sõidukit VW Passat reg.märk xxxxxx. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju Swedbank Liising AS-le, mis on fikseeritud liiklusõnnetuse akti, sõidukite vaatlusprotokollidega ja fototabelitega. Lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Selliste tegevustega rikkus D.I liiklusseaduse § 16 lg 1, § 33 lg 2 p 8, § 169 lg 4 p 4, 5 ja § 169 lg 5 nõudeid ning pani toime liiklusseaduse § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. D.I karistati
lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot ja
Taotlus Kohtule esitatud kaebuses taotleb D.I kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Menetlusalune isik leiab, et kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel on rikutud väärteomenetlust. Menetlusalune isik on esitanud vastulause, kuid otsuses on märgitud, et menetlusalune isik vastulauset esitanud ei ole. Selliselt ei vasta otsus VMTS §-le 74 lg 1 p 8, mille kohaselt peab otsus sisaldama vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendust. Lisaks leitakse otsuses üldsõnaliselt, et väärtegude toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, sh. sündmuskoha, asitõendi ja sõidukite vaatlusprotokollidega koos nende lisadega, kuid otsuses ei ole ühtegi neist tõenditest analüüsitud, mistõttu ei ole otsusest arusaadav, miks tõendid on viinud menetleja just sellise järelduseni. Menetlusalune isik peab oluliseks rõhutada, et menetlusalune isik on viidanud menetluses ütlusi andes asjaolule, et Viimsi raudtee ülesõidul on liikluskaamerad ning intsident jäi kaamerate vaatevälja. Otsusest ei nähtu, et menetlusaluse isiku viidatud tõendit oleks üldse uuritud, rääkimata sellega arvestamisest. Menetlusalune isik on seisukohal, et eeltoodud olulised väärteomenetluse rikkumised toovad kaasa otsuse tühistamise. Kohtu seisukoht Esmalt käsitleb kohus vastulausega seonduvat. Menetlusalune isik leidis, et kohtuväline menetleja on rikkunud VTMS § 74 lg 1 p-s 8 sätestatud otsuse põhistamiskohustust ja jätnud otsuses märkimata vastulauses esitatu mittearvestamise põhjuse. Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et vastulauset ei ole esitatud, kuigi vastulause on tähtaegselt menetlusaluse isiku poolt esitatud. Sellest tulenevalt ei vasta kohtuvälise menetleja otsus seadusele. Menetlusalune isik oli kohtuistungil seisukohal, et sellises olukorras ei peaks täiendavaid ütlusi andma ja juba sel alusel tuleb otsus tühistada Kohtuväline menetleja selgitas vastuseks, et tähtaegselt esitatud vastulause ei jõudnud õigeaegselt otsuse teinud ametnikuni, kuid vastulauses ei ole ka välja toodud ühtegi sellist uut asjaolu, mida menetluse käigus ei oleks arvestatud. Tulenevalt VTMS §-st 123 lg-st 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. See tähendab, et kaebuse arutamist kohtus tuleb käsitada väärteoasja esmakordse kohtuliku arutamisena. Vaatamata sellele näeb VTMS § 133 p 6 ette kohtu kohustuse selgitada kaebuse lahendamisel, kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. VTMS § 74 pealkirjaga , lg 1 p 8 sätestab, et kohtuvälise menetleja otsuses märgitakse vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus. Kohtulikul arutamisel selgus, et otsuse teinud kohtuvälise menetleja ametnikuni D.I poolt esitatud vastulause enne otsuse tegemist ei jõudnud, mille tõttu ta ei teadnud vastulause esitamisest ega saanud selles esitatut otsuse tegemisel arvestada. Tulenevalt asjaolust, et kohus arutab väärteoasja niikuinii täies ulatuses, ei ole otsuses vastulause mittearvestamine kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine ega too kaasa automaatselt kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise. Seonduvalt kaebuse esitaja etteheitega otsuse põhistamiskohustuse rikkumise kohta märgib kohus, et VTMS § 74 ei näe ette kohtuvälise menetleja kohustust analüüsida tõendeid. Otsusest peab nähtuma, millised asjaolud kohtuväline menetleja luges tõendatuks ja millistele konkreetsetele tõenditele ta tugines. D.I suhtes 08.06.2021.a tehtud otsuses on kohtuväline menetleja loetlenud tõendid, milledele otsust tehes tugineti ja millised asjaolud loeti tõendatuks ning miks leiti, et just D.I on liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi, milliseid liiklusseaduse sätteid ta rikkus. Väärtegu
lg 1 järgi
p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise tagajärjel tekib varaline kahju. Väärteoasjas puudub vaidlus selles, et 28.04.2021.a õhtul liikus D.I Harju maakonnas, Viimsi vallas, Miiduranna külas, Randvere teel, juhtides mootorsõidukit BMW X5 registreerimismärgiga xxxxxx. Sõites vasakus reas, riivas Randvere tee xx juures sõidurada vahetades paremal sõidurajal otse liikunud sõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxxxxx. Vaidlust ei ole ka selles, et sõiduk VW Passat registreerimismärgiga xxxxxx sai liiklusõnnetuse tagajärjel vigastusi vasakpoolsele küljele ja sõiduk BMW X5 registreerimismärgiga xxxxxx paremale esinurgale. Nimetatud faktilised asjaolud on tõendatud menetlusaluse isiku ja tunnistaja K. G. ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolli/liiklusõnnetuse aktiga ja sõidukite vaatlusprotokollidega koos fotodega. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtuvalt sõitis ta ühtlases liiklusvoos. Enne raudteeülesõidukohta lülitas sisse suunatule märguandeks, et soovib reastuda vasakust sõidureast paremasse ritta. Vaatas tahavaatepeeglisse ja nägi sõidukit paremas sõidureas 1-2 autopikkust tagapool. Veendudes, et VW Passat on tema taga, hakkas keerama, kuid siis selgus, et taga paremas reas sõitnud auto oli jõudnud tema sõiduki kõrvale ja ta riivas oma autoga VW Passati keskosa. VW Passati juhi K. G. ütlustest tulenevalt liikus ta Randvere teel Konsumi kauplusest kuni avarii hetkeni kogu aeg paremal sõidurajal. Enne ülekäigurada hakkas BMW X5 vasakust reast ümber rivistuma paremale sõidurajale ja riivas tema auto tagaust ja tagumist tiiba vasakult poolt. Sündmuskoha vaatlusprotokolli/liiklusõnnetuse aktist ja sõidukite vaatlusprotokollidest nähtuvalt on menetlusaluse isiku juhitud sõidukil vigastusena märgitud kraapejäljed paremal esinurgal ja K. G. juhitud sõidukil VWPassat vigastused vasakpoolsel küljel. D.I süü hindamisel temale etteheidetud
lg –s 1 kirjeldatud teo toimepanemises ehk liiklusõnnetuse põhjustamises on vaidlusküsimuseks, kas ta rikkus
lg 1 (Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda),
lg 2 p 8 (enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid) sätteid ja kui rikkus, kas tema tegu oli põhjuslikus seoses tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega sõidukile VW Passat registreerimismärgiga xxxxxx. Menetlusalune isik ennast liiklusõnnetuse põhjustamises süüdlaseks ei pidanud, vaid süüdistas selles VW Passati juhti, olles seisukohal, et VW Passati juhil oli kohustus teda vahele lasta, mitte kiirendada tema kõrvale ja takistada ehk blokeerida teda. See kohustus tuleneb sellest, et iga liikleja peab hoiduma kõigest, mis ohustab teiste vara. Temal oli aegsasti suunatuli sisse lülitatud ja veendunud, et paremal rajal liikunud sõiduk oli tema taga, alustas manöövrit. Taga sõitnud auto oli aga kiirendanud ja jõudnud tema kõrvale. Kuna BMW X5 on kõrgem sõiduk kui VW Passat, tekkis peeglis pime nurk ja ta ei näinud VW Passatit küljepeeglist. Menetlusalune isik oli seisukohal, et kui VW Passati juht oleks soovinud teda mööda lasta, siis selleks hetkeks poleks ta tema kõrval olnud ja seda kokkupõrget ei oleks toimunud. Teise sõiduki juht ei järginud elementaarset viisakust, sest kui oleks soovinud teda mööda lasta, ei oleks kiirendanud. D.I keskse kaitseväite kohaselt oli ta veendunud, et manöövri sooritamine tol hetkel oli ohutu ning et liiklusõnnetuse tingis mitte tema tegevus, vaid teise sõidukijuhi pahatahtlik käitumine, kes kramplikult hoidis oma sõidurada ja kiirendas ehk proovis teda blokeerida. Menetlusalune isik viitas oma liiklusharjumustele, et kui tema ees olev sõiduk soovib ümber reastuda, siis tema ei takista. Selline käitumine on liikluses elementaarne. Liiklusõnnetustega seotud väärteoasjade lahendamisel tuleb kohtul hinnata kõigi liiklusõnnetuse osapoolte käitumist. Tunnistaja K. G. ütlustest nähtuvalt sõitis ta rahulikult paremas sõidureas, kui Randvere ringil enne ülekäigu kohta hakkas vasakus reas liikunud BMW X5 reastuma paremasse ritta. Tema pool autot oli BMW-st eespool, kui nägi, et teine auto hakkas lähenema. Ta ei näinud selle sõiduki suunatuld. Kui nägi, et see auto hakkas tema poole vajuma, püüdis kokkupõrget vältida ja liikus natuke paremale poole, kuid see ei aidanud. Tunnistaja lisas, et kui oleks olnud võimalus, oleks ta lasknud sõiduki enda ette, kuid ta ei teadnud, et tahetakse rada vahetada ning kui inimene otsustas viimasel hetkel, et tal on vaja paremale keerata, ei saanud tema enam midagi teha. Tulenevalt
lg 2 p-st 8 on juht kohustatud enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid.
p 37 kohaselt on manööver igasugune pööre või mis tahes sõiduraja vahetus või ümberpõige. Kuivõrd vasakul sõidurajal liikunud BMW X5 juht soovis vahetada sõidurada ja alustas liikumist paremale rajale, oli tegemist manöövriga ja BMW juhil oli kohustus veenduda selle ohutuses. Menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused sõiduki BMW X5 suunatule sisselülitamise osas on vastuolulised. Menetlusalune isik kinnitas, et suunatuli oli õigeaegselt sisse lülitatud. Tunnistaja ütlustest tuleneb, et ta ei näinud suunatuld. Samas ei ole millegagi ka ümber lükatud, et D.I juhitud sõidukil oli suunatuli sisse lülitatud.
lg 1 kohaselt peab juht andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne manöövri alustamist. Samas sama lõike kolmas lause näeb ette, et juht peab pärast suunamärguannet veenduma, et talle antakse teed ja et sõidu jätkamine on ohutu. Seega ei anna sisselülitatud suunatuli manöövri tegemisel eesõigust. Menetlusaluse isiku ütlustest tulenevalt vaatas ta esialgu tahavaatepeeglisse enne Viimsi raudteeülesõitu, sel hetkel oli paremal sõidurajal sõitev VW Passat 1-2 sõiduauto pikkust tagapool. Menetlusalune isik leidis, et just VW Passati juhil oli piisav aeg reageerida. Seejärel vaatas küljepeeglisse ja teist sõidukit ei märganud. Kui teine sõiduk oli juba jõudnud pool autokorpust sõita vasakus sõidureas sõitvast sõidukist ettepoole, siis juhul kui menetlusalune isik vaatas küljepeeglisse, pidi ta järelikult natuke oma pead keerama paremale poole ja sel juhul pidi ta igal juhul nägema läbi külje- ja esiakna teist sõidukit enda kõrval ja mitte alustama manöövrit. Kohus nõustub, et BMW X5 on kõrgem sõiduk kui VW Passat, aga viimane ei ole ka eriliselt madal auto, mida ei näeks küljeaknast, istudes BMW X5 roolis. Pigem ei olnud D.I aega oodata manöövri sooritamisega, sest kohe oli saabumas ülekäigurada ja sealt edasi soov keerata ringil paremale. Ka D.I on ise kohtuistungil selgitanud, et tal ei jäänud rohkem aega rida vahetada. Tunnistaja K. G. ütlusi selles, et tema juhitud sõiduk oli pool autokorpust sõitnud vasakus sõidurajas liikunud BMW-st ettepoole BMW poolt manöövri alustamise ajal kinnitavad sõidukite vaatlusprotokollides tuvastatud sõidukite vigastused. Nimelt on menetlusaluse isiku juhitud BMW X5 parema külje esiotsaga riivanud tunnistaja juhitud VW Passati vasakut külge, vigastades sõiduki vasakut tagumist ust ja tagumist tiiba. Kohtul ei ole teise liiklusõnnetuse osapoole, s.o tunnistaja K. G. tegevusele midagi ette heita, ta ei rikkunud ühtegi liiklusseaduse sätet, mis annaks aluse süüdistada teda liiklusõnnetuse põhjustamises. Tunnistaja väitel ei näinud ta vasakus reas temast eespool liikunud BMW suunatuld, mistõttu ei olnud teadlik ega saanud aru viimase ümberreastumise soovist. Sellest sai aru alles siis, kui oli oma reas sõites BMW kõrvale jõudnud ja temast poole autopikkuse jagu eespool. Siis hakkas BMW paremasse ritta suunduma ja sõitis vastu tema sõiduki tagumist ust. Kohtu hinnangul ei näe liiklusseadus ette juhi kohustust igal juhul sõidurada vahetada soovivat sõidukit enda ette lasta. Selline tegevus tuleneb küll viisakusest, kuid kui seda ei tehta, ei saa juhti selle eest vastutusele võtta. Seega ei nõustu kohus menetlusaluse isikuga selles, et VW Passati juhil oli kohustus teda enda ette paremasse ritta lasta. K. G. puhul ei saa rääkida ka viisakusest, kuna tema väitel ei teadnud ta BMW-st tagapool sõites, et tahetakse ümberreastuda. Kohus ei saa nõustuda ka menetlusaluse isiku poolt öelduga selles, et VW Passati juht nägi suunatuld, kuid ei soovinud teda ette lasta ja kiirendas end tema kõrvale, et teda blokeerida. See ei ole millegagi tõendatud. Kui menetlusaluse isiku auto kiiruseks enne manöövri sooritamist oli 20 km/h, K. G. poolt juhitud sõiduki kiirus 40-55 km/h, siis on igati loogiline, et VW Passat jõudis aeglasemalt liikunud BMW kõrvale ilma kiirendamata. Menetlusalune isik heitis kohtuvälisele menetlejale ette, et kohtuvälises menetluses ei ole kogutud tema süüd õigustavad tõendeid, eelkõige raudtee ülesõidukohas asuva turvakaamera salvestusi. Väärteotoimikus tõepoolest puuduvad menetlusaluse isiku poolt viidatud kaamerate salvestused, kuid raudteeülesõidu kaamerate salvestuste puudumine käesolevas väärteoasjas või märke puudumine selle kohta, et nende kaamerate salvestusi on küsitud, ei ole niivõrd oluline puudus, ilma milleta ei saa väärteoasjas menetlusaluse isiku süü olemasolu või puudumise üle otsustada.
lg 1 sätestab, et liikleja peab oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib ohustada või kahjustada teise vara. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et D.I on oma tegevusega rikkunud ka seda sätet. Ei hoidunud ümberreastumise manöövri alustamisest ajal, mil teine sõiduk oli tema kõrvale jõudnud, sõitis talle külje pealt otsa ja kahjustas sellega teise isiku vara. (Riigikohtu lahend 3-1-1-23-13 p 6). Tuginedes eelnimetatud Riigikohtu lahendile pani D.I liiklusnõuete rikkumise ja liiklusõnnetuse põhjustamise toime ettevaatamatusest, rikkudes liiklusseadusega juhile pandud kohustust enne manöövri alustamist veenduda selle ohutuses, milline tegu oli põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega- liiklusõnnetusega ja varalise kahjuga Swedbank Liising AS-le. Kui mõtteliselt eemaldada tegu ehk manöövri ohutuses mitteveendumine, oleks tagajärg jäänud saabumata. Kohtu hinnangul on tagajärg ehk tunnistaja poolt juhitud sõiduki riivamine ka D.I-le normatiivselt omistatav.
lg 1 järgi on liiklusõnnetuse põhjustanud juhi karistamise eelduseks liiklusõnnetuses osalenul varalise kahju tekkimine. Kohtu hinnangul on see tingimus tõendamist leidnud eelkõige tunnistaja ütluste ja kirjalike tõenditega. Varalise kahju kohta selgitas K. G., et sõidukil sai vigastada vasakul küljel tagumine uks ja tagumine tiib. Tunnistaja ütlusi varalise kahju osas kinnitavad ka sõiduki vaatlusprotokoll koos fototabeliga, liiklusõnnetuse akt. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on sõiduki VW Passat reg.märgiga xxxxxx omanikuks AS Swedbank Liising. Eeltoodust tulenevalt on tõendite kogumis hindamise tulemusena leidnud tõendamist, et D.I süül toimus 28.04.2021.a kella 19.23 ajal liiklusõnnetus, milles osalesid menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduauto BMW X5 ja sõidukit VW Passat juhtinud K. G. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
Väärtegu
lg 1 järgi Lisaks eelmärgitule heidetakse D.I-le ette
lg 4 p 4, 5 ja lg 5 nõuete rikkumist ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemist, s.o menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik.
Ülalpool on kohus leidnud, et tulenevalt
p 32 sätetest oli tegemist liiklusõnnetusega, mille käigus põhjustati varaline kahju liiklusõnnetuses osalenud sõiduki omanikule AS-le Swedbank Liising. D.I seisukoht oli kohtuistungil, et tema ei pea vastutama liiklusõnnetusest mitteteatamise eest, kuna ei ole vara kahjustamise eest vastutav isik. Sellepärast ei teavitanud ka politseid. D.I selgitas, et liiklusummiku tekkimise vältimiseks otsustati sõita kõrvalasuvasse parklasse. Tegi seal mõned fotod. Menetlusalune isik ei mäletanud vestluse sisu teise sõidukijuhiga. Mõlemad juhid nägid teises osapooles süüd. Mingeid kindlustuspabereid ei täidetud. Kuivõrd teine sõidukijuht tegi tema autost fotod, olid tal menetlusaluse isiku andmed olemas. Menetlusalune isik ei mäletanud, kas teine sõidukijuht küsis tema nime või dokumente. D.I on kohtuistungil leidnud, et seadus ei nõudnud temalt politsei kutsumist. Tunnistaja K. G. ütlused kinnitavad menetlusaluse isiku ütlusi selles, et peale liiklusõnnetust parklas mingeid pabereid ei täidetud, ei esitletud ennast. Kes on liiklusõnnetuses süüdi, ei saanud aru. Tegi ettepaneku kutsuda politsei, kuid enne politsei kutsumist, teise sõiduki juht lahkus. Miks teine juht ära sõitis ja ei jäänud politseid ootama, tunnistaja aru ei saanud. Menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlusi kinnitab videosalvestis, millelt on näha, kuidas peale tunnistaja juhitud sõiduki riivamist D.I poolt juhitud sõidukiga jäid mõlemad sõidukid seisma ja seejärel sõitsid lähedal asuvasse parklasse. Mõlemad sõidukijuhid väljusid autodest, kõndisid ümber autode ja seejärel lahkus BMW X5 parklast. Menetlusalune isik ei eitanud lahkumist ja politseile mitteteatamist, olles seisukohal, et tema ei pidanudki politseid teavitama, sest teise sõiduki juht tegi fotod ja nende järgi on võimalik teha kindlaks sõiduk ja selle juht. Kohus leiab, et D.I tegu on õigesti kvalifitseeritud
236 lg 1 järgi. Norm näeb ette vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine on kohustuslik.
lg – s 4 on üheselt mõistetavalt märgitud, millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama. Varalise kahju puhul on olulisteks tingimusteks
lg 4 p 2, 3, 4 ja 5 sätted, milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses olema ühel meelel, kõikide liiklusõnnetuses osalenute isikute andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja kõik punktides 2 kuni 4 loetletud asjaolud on liiklusõnnetuses osalenud juhid ja varalise kahju saajad kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. Sellist dokumenti, mille liiklusõnnetuse põhjustanud menetlusalune isik ja kahju saaja oleks vormistanud
Seega ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusaluse isikust juht täitnud
lg 4 sätestatud nõudeid, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata. See, et mõlema sõiduki juhid teevad fotosid sõidukitest, ei anna küll alust menetlusaluse isiku väitele, et nii on isiku andmed olemas. Väärteoasja materjalidest ja kohtuistungil uuritud tõenditest tulenevalt ei olnud liiklusõnnetuses osalenud kaks juhti varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel.
lg 5 sätestab üheselt, et lahkarvamuste korral, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Seega, kui juhid ei jõua omavahel sündmuskohal kokkuleppele, tuleb mõlemal sõidukil jääda kohapeale ja juhtidel või vastastikuse kokkuleppel ühel juhil teavitada liiklusõnnetusest politseid, kes tuleb sündmuskohale ja hakkab menetlema. Menetlusalune isik heidab ette, et miks oli selles situatsioonis just tema see isik, kes pidi politsei kutsuma ja kõik formaalsused täitma. Kohtu hinnangul ei pidanudki olema tema see isik, kes konkreetse telefonikõne teeb ja teavitab liiklusõnnetusest, kuid keegi ei andnud temale luba ka lahkumiseks. Seadusandja on näinud ette, et mõlemad osapooled peavad olema kohal või ainult politsei loal võib lahkuda. Menetlusalusest isikust juht aga lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, ei jäänud ootama politseile teatamist, kuigi teise sõiduki juht tegi vastavasisulise ettepaneku, ega jäänud sündmuskohale politseid ootama. Kohus leiab, et politseile võib liiklusõnnetusest teatamata jätta üksnes
lg 4 p 2-4 sätestatud tingimustel, s.o seaduses üheselt sätestatud erijuhul ja selleks tuleb koostada
Antud vaidlusalusel juhul
Samasugusel seisukohal on ka omaksvõetud kohtupraktika. Käesoleval juhul ei olnud liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kahju saajaga vastutuse osas kokkuleppele jõudnud ega sündmuskohal, s.o liiklusõnnetuse toimumise kohas sellekohast kirjalikku kokkulepet sõlminud. Politseile teatas liiklusõnnetusest hoopis tunnistaja K. G., kes jäi ka politseid ootama. Peale liiklusõnnetuse põhjustamist lahkus juht sündmuskohalt ilma politseisse teatamata, kuigi teine liiklusõnnetuses osalenud osapool sellise ettepaneku tegi. Kohtu hinnangul on selline tegu toimepandud teadlikult ja tahtlikult. Menetlusalune isik sai liiklussituatsiooni arvestades aru sellest, et on toimunud liiklusõnnetus, selles osalenud juhtidel olid lahkarvamused liiklusõnnetuse põhjustaja osas. Juhi kohustused sh see, kuidas käituda liiklusõnnetuse korral, peavad olema menetlusalusele isikule teada. Arvestades menetlusaluse isiku käitumist on selge, et D.I soovis kas vabaneda vastutusest või raskendada oluliselt liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamist. Seega tegutses menetlusalune isik süütegu toime pannes eesmärgipäraselt ja väärtegu on toime pandud kavatsetult. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses osalenud menetlusaluse isiku käitumises esineb
lg 4 p 4, 5 ja lg 5 nõuete rikkumine ja väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
Karistus
lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni ja
lg 1 rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja karistas D.I
lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot ja
Seega on kohtuväline menetleja karistanud D.I ettenähtud sanktsioonide keskmisest määrast tunduvalt madalamas määras. Hinnates D.I süü suurust
lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav keskmisena, kuivõrd tegemist on
lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega ning tunnistaja K. G. kasutuses ja AS-le Swedbank Liising sõidukile tekitatud kahjustused ei ole kohtu arvates väga suured. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud ning neid ei ole tuvastanud kohus ka kaebemenetluses. Puutuvalt
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisega, ei ole kohtuväline menetleja kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastanud, samuti ei tuvastanud neid ka kohus kaebemenetluses. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Käsiloleval juhul on kohtuväline menetleja, vaatamata kergendavate asjaolude puudumisele,
lg 1 ja § 236 lg 1 ettenähtud väärtegude eest määranud karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kohtu hinnangul tuleb kohtuvälise menetleja määratud karistusi siiski lugeda proportsionaalseks toimepandud süütegudega ja süüdlase isikuga, samuti eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega, kuivõrd kaebemenetluses ei saa kohus ka liialt leebe karistuse korral kaebuse esitaja olukorda raskendada ja rangemat karistust mõista. Seetõttu jätab kohus määratud karistused muutmata. Samas on menetlusalusel isikul ka kehtiv väärteokaristus liiklusalase väärteo toimepanemise eest, mis viitab kaebuse esitaja hoolimatule suhtumisele juhile kehtestatud kohustustesse. Kaebuse esitaja on temale määratud rahatrahvi tasunud detsembris 2020 ja nelja kuu möödudes pani ta toime uued liiklusalased väärteod. Selline käitumine näitab kaebuse esitaja suhtumist liikluskorda ja on asjaoluks, mis üheselt välistab ka niigi leebete karistuste kergendamise. Puutuvalt üldpreventsiooni leiab kohus, et määratud karistused annavad ka teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik ning teiste vara kahjustamisest tuleb hoiduda ja liiklusõnnetuse põhjustamise korral politseile vastavalt kehtiva seaduse nõuetele teatada ning liiklusnõuete eiramisele järgneb vastutus. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. Kohus juhindub VTMS § 132 p 1. Kassatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud otsus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas kättesaadav hiljemalt 25.10.2021.a kell 13.00. (digitaalselt allkirjastatud) Aime Ivanson kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.