Obsah (4)

§ 444§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Otsuse tegemise aeg ja koht 07. oktoober 2022.a., Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 29.08.2022 hagi A. P. M. G. (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja A. P. M. G. ja AS X 17.08.2018 Gold Credit Card (NFC) lepingu, mille kohaselt võimaldas AS X kostjale krediidilimiidi 3 000 eurot kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Kostja kohustus tagastama kasutatud krediidi ja tasuma igakuist intressi iga kuu
3. kuupäevaks. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 20% aastas. Intressi arvestamisel lähtus pank tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast ning laenusumma kasutuses olemise päevast alates. Kostja asus panga poolt võimaldatud krediiti kasutama.
4. Kostja kohustus Eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu tingimuste (edaspidi lepingutingimused) punkti 5.10 alusel maksma pangale intressi kasutatud krediidilimiidi eest, hinnakirjas toodud tasusid, viiviseid ja trahve. Lepingutingimuste punkti 6.9 kohaselt kohustus kostja tagama arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu intressi, kuu- või aastatasu ja muude lepingu alusel tasumisele kuuluvate ja hinnakirjas toodud tasude debiteerimiseks vastavalt lepingule. Lepingutingimuste sama punkti teise lause kohaselt loetakse 2 vastasel korral, et kostja ei ole lepingust tulenevat maksekohustust täitnud. Kostja rikkus lepingu põhitingimusi ja Eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu tingimuste punkti 5.13 ja ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu alates 01.07.2021 ja jättis tasumata intressi summas 244,50 eurot (põhinõudelt summas 2 933,41 eurot perioodi 01.07.2021 kuni 27.11.2021 eest intressimääraga 20% aastas).
5. Lepingutingimuste punkti 9.
6. kohaselt võib pank lepingu koheselt ühepoolselt üles öelda juhul, kui kostja on tahtlikult või raske hooletuse tõttu jätnud täitmata oma kohustuse, mis tuleneb lepingust. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas pank lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles pank lepingu 28.11.2021 üles. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal kasutusel krediidisumma 2933,41 eurot.
7. Vastavalt lepingutingimuste p-le 9.11 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 113² lg 2 p 3 seovad sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 113² lg 2 p 3 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot. Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 4 240,01 eurot.
8. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 06.01.2022, 14.03.2022, 06.06.2022 hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx. Seetõttu juhindudes VÕS § 113² lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot.
9. Hageja nõuab kostjalt ka viiviste tasumist. Lepingutingimuste punkti 6.3 ja panga hinnakirja kohaselt on viivisemäär võrdne lepingujärgse intressimääraga – seega viivisemäär on 20% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised summas 440,41 eurot (s.o põhinõudelt summas 2 933,41 eurot perioodi 28.11.2021 kuni 29.08.2022 eest viivisemääraga 20% aastas). Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista ka edasiulatuv viivis põhinõudelt (2 933,41 eurot) alates 30.08.2022 määraga 20% aastas.
10. 28.12.2021 loovutas AS X oma nõuded kostja vastu hagejale PlusPlus Capital AS. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult 06.01.
11. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevad kohustused hagejale. Kostja ei ole võlgnevust tasunud.
12. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 2 933,41 eurot, intressid summas 244,50 eurot (perioodi 01.07.2021 kuni 27.11.2021 eest intressimääraga 20% aastas), sissenõutavaks muutunud viivised summas 440,41 eurot (põhinõudelt perioodi 28.11.2021 kuni 29.08.2022 eest viivisemääraga 20% aastas), võla sissenõudekulud summas 35 eurot ning edasiulatuva viivise põhinõudelt (2 933,41 eurot) alates 30.08.2022 viivisemääraga 20% aastas. KOHTU SELGITUSED
13. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

1. Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 2 933,41 eurot, intressid summas 244,50 eurot (perioodi 01.07.2021 kuni 27.11.2021 eest intressimääraga 20% aastas), sissenõutavaks muutunud viivised summas 440,41 eurot (põhinõudelt perioodi 28.11.2021 kuni 29.08.2022 eest viivisemääraga 20% aastas), võla sissenõudekulud summas 35 eurot ning 3 edasiulatuva viivise põhinõudelt (2 933,41 eurot) alates 30.08.2022 viivisemääraga 20% aastas. Hageja on saanud hagi hinnaks 4 240,01 eurot. Kohus leiab, et hageja põhinõue, s.o hagiavalduses toodud summas 2 933,41 eurot ja võla sissenõudekulud summas 35 eurot on põhjendatud, kuid intresside ja sissenõutavaks muutunud viiviste nõue mitte.
2. Kohus leiab, et hageja on arvestanud intresse perioodi 01.07.2021 kuni 27.11.2021 eest ja sissenõutavaks muutunud viiviseid perioodi 28.11.2021 kuni 29.08.2022 eest ebaõigesti. Kohtu hinnangul saab arvestades hagiavalduses toodud asjaolusid pidada põhjendatuks intressinõuet summas 241,10 eurot (s.o perioodi 01.07.2021 kuni 27.11.2021 eest määraga 20% aastas). Kohtu hinnangul saab arvestades hagiavalduses toodud asjaolusid pidada põhjendatuks viivisenõuet summas 442,02 eurot (s.o perioodi 28.11.2021 kuni 29.08.2022 eest määraga 20% aastas). Edasiulatuva viivise ühe aasta eest on hageja arvestanud õigesti, s.o summas 586,68 eurot (2 933,41 x 20% aastas). Eeltoodust tulenevalt on hagi hinnaks 4238,21 eurot (2 933,41 + 241,10+ 442,02 + 35 + 586,68).
3. Kostjale A. P. M. G.’ile olid hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud 15.09.2022, kuid kostja hagile õigeaegselt nõuetekohast hagivastust ei esitanud.
4. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 490 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot ning õigusabikulud summas 420 eurot koos käibemaksuga (s.o 3,5 tundi tööd tunnitasumääraga 100 eurot + 20% KM).
5. Kohus peab, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust, põhjendatuks järgmiste menetluskulude väljamõistmist kostjalt: riigilõiv summas 490 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot ning tulenevalt

§ 175lg-st 1 õigusabikulud summas 50 eurot.

Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda ei pea kohus võimalikuks kostjalt õigusabikulusid suuremas summas kui 50 eurot välja mõista. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale analoogses tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072, milles ringkonnakohus leidis, et „tegemist tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu 3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu suurus 100 eurot. Oma raskusastmelt ei erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu samuti 50 eurot.“. 16. Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 560 eurot (490 + 20 + 50) tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

17.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 4 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 5