lg 1 kohaselt vaadatakse maksejõuetusavaldus läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud 2 teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik.
lg 2 p 4 näeb ette, et pärast maksejõuetusavalduse läbivaatamist algatab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse vastavalt käesoleva seaduse §-s 19 sätestatule.
lg 3 kohaselt võib kohus teha ühe käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsustest sõltumata sellest, kas maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik või võlausaldaja. Kohus ei saa otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel.
lg 1 kohaselt algatab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal.
lg 2 lause 1 kohaselt määrab kohus enne võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist summa, mille võlgnik peab usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole tasuma, ning tähtaja selle summa tasumiseks. Võlgnik on usaldusisiku tasu ja kulude katteks tasunud deposiiti esimese osamakse 500 eurot, seega on võimalik lahendada võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise küsimus. Kohus selgitab, et kui võlgnik ei tasu ülejäänud kahte osamakset, jätab kohus kava kinnitamata. Võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine on olnud võlgniku tahe, seda on ta avaldanud nii avalduses kui ärakuulamisel. Hinnates maksejõuetusmenetluses esitatud dokumente ja tõendeid ning kuulanud ära võlgniku ning usaldusisiku, leiab kohus, et võlgnik on makseraskustes ning mitte püsivalt maksejõuetu. Võlgniku makseraskused on võimalik ületada võlgade ümberkujundamise teel ning see on käesolevalt kohane meede. Võlgniku varaks on vaid tema elukohaks olev korteriomand eeldatava väärtusega 10 000 eurot, sõiduauto eeldatava väärtusega 2500 eurot ning töötasu 1900-3000 eurot. Võlgnikul on piisavalt rahalisi vahendeid tegemaks kava alusel makseid ja tal on tahe oma võlausaldajatele võlad tasuda. Kohtu hinnangul ei esine võlgade ümberkujundamist takistavaid asjaolusid (
Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus maksejõuetusavalduse ning algatab võlgade ümberkujundamise menetluse.
lg 5 ja § 24 lg 3 alusel määrab kohus usaldusisikule tähtaja ümberkujundamiskava ja võlausaldajate seisukohtade esitamiseks.
lg 4 järgi edastatakse määrus maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta võlgnikule ja maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldajale ning määruse kohta avaldatakse teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui kohus jätab maksejõuetusavalduse läbi vaatamata või rahuldamata, ei avalda ta selle kohta teadet, välja arvatud, kui kohus on samas asjas varem avaldanud teateid nimetatud väljaandes. Selgitused: -Kohtule esitatavad menetlusdokumendid peavad saabuma kohtusse hiljemalt tähtaja viimasel päeval (TsMS § 62). - Kõik menetlusdokumendid ja tõendid tuleb kohtule esitada eesti keeles või koos eesti keelse tõlkega. Menetlusdokumendid peavad olema loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis. - Menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult kui võimalik ja see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Menetluse venimisest tingitud menetluskulud kannab menetluse venimise põhjustanud menetlusosaline (TsMS § 169). 3 - Kohus võib menetlusosalise poolt aadressi või sidevahendite muutumisest teatamata jätmist käsitleda menetluse venitamisena ja jätta menetluskulud venimise põhjustanud menetlusosalise kanda (TsMS § 200 lg 4, § 169). Hoiatused: -Menetlusosaline peab kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamata teatama oma aadressi või sidevahendite andmete muutumisest (TsMS § 200). -Kui isik seadusliku aluseta keeldub dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kätte toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest (TsMS § 325). Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda. Usaldusisik märkis aruande esitamisel, et esitab tasutaotluse koos ümberkujundamiskavaga. Seega ei määra kohus praegu usaldusisiku tasu kindlaks, vaid teeb seda kava kinnitamise otsustamisel. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.