1-21-911/33

(20233000841)Täitmiskohtunik Innokenti Menšikov Sekretär Ilona Berezina Taotlus Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande taotlus Dmitri Rink’ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks KarS § 74 lg 4 alusel Dmitri Rink isikukood 38011232251; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht xxx Süüdimõistetu Kohtuistungil osalenud isikud kriminaalhooldusametnik Jelena Džalalova süüdlane Dmitri Rink kaitsja Igor Belugin RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 427 lg-st 1, kohtunik määras: Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse erakorralise ettekande taotlus Dmitri Rinkile mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramiseks rahuldada. Pöörata täitmisele Dmitri Rinkile Viru Maakohtu 01.03.2021 otsusega nr 1-21-911 mõistetud kandmata liitkaristuse osa 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud ja 19 (üheksateist) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus Dmitri Rinkile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Dmitri Rinki vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu Dmitri Rink ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse. Määrata advokaadibüroo Lillo & Lõhmus makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Dmitri Rinkile Viru Maakohtus osutatud riigi õigusabi eest 81,60 eurot (kaheksakümmend üks eurot ja kuuskümmend senti, sh käibemaks). Mõista Dmitri Rinkilt Eesti Vabariigi kasuks välja riigi õigusabi eest makstava tasu 81,60 eurot (kaheksakümmend üks eurot ja kuuskümmend senti), mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922700035574 ning selgitus „Dmitri Rink, 1-21-911, kriminaalmenetluse kulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Viru Maakohtu 01.03.2021 kohtuotsusega mõisteti Dmitri Rinkile KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9, § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 2, 3 ja § 274 lg 1 järgi kokkuleppekohane karistus liitkaristusena 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistusaja hulka arvati 1 kuu 11 päeva eelvangistuses viibitud aeg. Ülejäänud karistuse osa määrati kandmisele tingimisi KarS § 74 lg 1, 3, § 75 lg 1, lg 2 p 2 järgi, määrates katseaja pikkuseks 3 aastat. Kohtuotsusega mõisteti süüdistatavalt välja tsiviilhagid ja menetluskulud, määratleti asitõendite suhtes rakendatavad meetmed. Süüdimõistev kohtuotsus jõustus 17.03.

1. 04.04.2022 registreeris Viru Maakohus erakorralise ettekande ettepanekuga pikendada Dmitri Rinkile määratud katseaega 1 kuu võrra, s.o kuni 01.04.
2. Erakorralise ettekande kohaselt Dmitri Rink on jätnud täitmata kohustuse ilmuda kriminaalhooldusametniku juurde vastuvõtule 17.02.
3. Tuginedes KarS § 74 lg-le 4, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku katseaja pikendamiseks. Viru Maakohtu 08.04.2022 määrusega jäeti erakorraline ettekanne rahuldamata. 06.10.2022 registreeris Viru Maakohus erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata Dmitri Rinkile mõistetud karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt on Dmitri Rinkile esitatud kahtlustus KarS § 199 lg 2 p 9 ning § 121 lg 2 p 3 alusel. Dmitri Rinki joovet ei kontrollitud, kuid kahtlustatavana kinnipidamise protokolli on kirjutatud, et kahtlustataval on tugev alkoholi lõhn suust, käitumine ebaadekvaatne, kordinatsioonihäired, isik on paigutatud kainestuskambrisse. Samuti on karistusregistri väljavõtte kohaselt 22.08.2022 hooldusalust karistatud KarS § 218 järgi väärteokorras 12.07.2022 toime pandud teo eest. Seega on taotluse kohaselt Dmitri Rink rikkunud KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja pannud toime kuriteoga samalaadse väärteo. Tuginedes KarS § 74 lg 4, tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata Dmitri Rinkile mõistetud karistus täitmisele. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil jäi Viru Vangla esindaja erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde, taotledes Dmitri Rinkile mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Kohtuistungil Dmitri Rink avaldas, et registreerimistel ajas kuupäevad segamini ning alkoholi ta katseajal ei tarvita. Ta saab edaspidi jälgida kriminaalhoolduse nõudeid. Tal on kodus 17aastane poeg ja ajutiselt nooremad lapsed lastekodus. Kaitsja taotles erakorralise ettekande rahuldamata jätmist. Kaitsja tõi välja, et Dmitri Rink ei tahtnud tahtlikult kohustusi rikkuda ja põhjendas neid terviseseisundiga. Alkoholi tarvitamine ei ole tõendatud ja registreerimisele mitteilmumine ei ole piisavaks põhjuseks karistuse täitmisele pööramiseks. Dmitri Rinkile saab kohaldada lisamõjutusvahendit. Dmitri Rinkil on vähemalt üks alaealine laps ülalpidamisel ja ta töötab pidevalt. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud esitatud erakorralise ettekande taotlusega ja edastatud materjalidega, asub seisukohale, taotlus Dmitri Rink mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks on rahuldamisele kuuluv. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohtule adresseeritud erakorralise ettekande kohaselt heidetakse Dmitri Rinkile ette käitumiskontrolliga kaasnenud kohustuse rikkumist – alkoholi tarvitamise keelu rikkumine ja kuriteoga samalaadse süüteo toime panemine. Dmitri Rink on kätte saanud tema suhtes koostatud kohtuotsuse, millega talle mõistetud karistuse kandmata osa jäeti tingimisi täitmisele pööramata. Katseaja kestel kohustus ta alluma käitumiskontrolli nõuetele ja kohustustele. Kõnealune otsus jõustus ja erakorralise ettekande kohaselt tutvus Dmitri Rink 23.03.2021 katseaja kontrollnõuete ja kohustustega ning nende täitmata jätmise tagajärgedega. Õiguste ja kohustustega tutvumist on Dmitri Rink kinnitanud oma allkirjaga. Sellest järeldub, et Dmitri Rink oli ja on teadlik kõikidest tema suhtes kohalduvatest tingimisi mõistetud karistusega kaasnevatest nõuetest ja kohustustest. Vaatamata Dmitri Rinki poolsele kinnitusele katseaja nõuetest arusaamise kohta, edastas kriminaalhooldusosakond kohtule erakorralise ettekande karistuse täitmisele pööramiseks. Hinnates järgnevalt, kas erakorralise ettekande viited Dmitri Rink rikkumistele on põhjendatud ja tõendatud, siis sellega seonduvalt on põhjust märkida järgmist. Nagu kohus eelnevalt viitas, on Dmitri Rinkile ette heidetavaks alkoholi tarvitamise keelu rikkumine. Hinnates vaatlusaluse rikkumisega seonduvaid asjaolusid, osutab kohus erakorralises ettekandes esitatud asjaolule, et Dmitri Rinkile on 23.07.2022 esitatud kahtlustus KarS § 199 lg 2 p 9 ning § 121 lg 2 p 3 alusel ning kriminaalhooldusametnik heidab ette seoses teo toimepanemisega kohustuse mitte tarvitada alkoholi rikkumist. Ometi ei ole alustatud kriminaalasjas kontrollitud Dmitri Rinki joovet. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli on kirjutatud, et kahtlustataval on tugev alkoholi lõhn suust, käitumine ebaadekvaatne, koordinatsioonihäired, isik on toimetatud kainestuskambrisse. 15.09.2022 antud seletuses Dmitri Rink kirjutab, et ta ei tarvitanud alkoholi või ei mäleta seda. Alkoholilõhna põhjuseks peab Dmitri Rink asjaolu, et ta lõi poes olles puruks alkohoolse joogiga pudeli. Kohus leiab, et kahtlustatav kinnipidamise protokollis tehtud märkmed ei ole piisavaks tõendiks, kuna objektiivsed andmed alkoholi tarvitamise kohta puuduvad. Kohus märgib, et kuivõrd Dmitri Rink eitab alkoholi tarvitamist, siis ei teki kohtul veendumust, et Dmitri Rink reaalselt alkoholi tarvitanud oli. Kohtu hinnangul ei ole tuvastanud etteheidetava rikkumise toimepanemine. Teise rikkumisena on kriminaalhooldusametnik välja toonud, et vastavalt 19.09.2022 karistusregistri väljavõttele oli hooldusalune 22.08.2022 karistatud KarS § 218 järgi. Süüteo oli kriminaalhooldusalune toime pannud 12.07.
4. Kriminaalhooldusametnik on märkinud, et isikut on karistatud KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi, mis on varavastane kuritegu ehk kriminaalhooldusalune on toime pannud kuriteoga samalaadse väärteo. Kohus nõustub kriminaalhooldusametniku poolt välja tooduga. Käesoleval juhul on leidnud kinnitust, et isik on toime pannud kuriteoga samalaadse süüteo ja rikkunud kriminaalhoolduse peamist eesmärki, milleks on vältida süütegude toimepanemist. Käesoleval juhul on kriminaalhooldusalune oma teoga näidanud, et katseajal viibimine ei ole temale sobivaks meetmeks, et elada õiguskuulekalt. Kohus leiab, et on tuvastatud etteheidetava rikkumise toimepanemine. Kriminaalhooldusalune on toime pannud kuriteoga samalaadse väärteo katseaja jooksul. KarS § 74 lg 4 sätestab õigusliku tagajärjena katseajal kontrollnõuete rikkumiste või kohustuste täitmata jätmise eest kriminaalhooldusele allutatud isiku kirjaliku hoiatamise kriminaalhooldaja poolt, kohtu poolt täiendavate kohustuse määramise KarS § 75 lg 2 alusel, katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise. Vaatlusalusel juhul taotleb kriminaalhooldaja Dmitri Rinkile määratud karistuse täitmisele pööramist. Materjalidest nähtuvalt lõppeb Dmitri Rink käitumiskontrolli tähtaeg 01.03.
5. Kohus märgib, et kohtu poolt määratud kontrollnõuete ja kohustuste kohane täitmine on kohtuotsuse ehk isikule mõistetud karistuse üheks osaks. Isikule mõistetav karistus on ühelt poolt karistusõiguslikuks reageeringuks tema poolt toime pandud teole, teiselt poolt kannab isikule mõistetud karistus resotsialiseeruvat eesmärki, mis peaks kohtuotsuse ning seeläbi ka käitumiskontrollile allutatud subjekti suunama eelduslikult edaspidisele õiguskuulekale teele. Viimati märgitust tuleneb, et isikule karistusõigusliku sunni läbi pandav iga kohustus peab olema põhjendatud, evima konkreetset eesmärki ega tohi hälbida proportsionaalsuse põhimõttest. Kohus märgib ka, et KarS § 74 lg-s 4 nimetatud täiendavate kohustuste määramisel, katseaja pikendamisel ja karistuse täitmisele pööramisel on kohtule antud ulatuslik kaalutlusruum. Kaaludes eeltoodud asjaolude taustal Dmitri Rinki toimepandud ja erakorralise ettekande aluseks oleva kohustuse rikkumisi ning kujundades seisukohta, kas tema suhtes on võimalik jätkuvalt kohaldada karistuse tingimisi kandmist, siis leiab kohus, et Dmitri Rinki poolne rikkumise toimepanek annab aluse temale mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Kohus peab oluliseks välja tuua, et tegemist ei ole esmakordse erakorralise ettekandega. Kriminaalhooldusosakond on pöördunud Viru Maakohtu poole erakorralise ettekandega varasemalt ühel korral. Nimetatud korral oli erakorralise ettekande põhjuseks registreerimiskohustuse rikkumine ning kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku katseaja pikendamiseks ühe kuu võrra. Viru Maakohus jättis 08.04.2022 määrusega ettepaneku rahuldamata. Käesoleval juhul märgib kohus, et oluline on silmas pidada, et kuigi erakorralise ettepaneku lahendamisega ei kaasnenud süüdimõistetule täiendavaid meetmeid ja katseaega ei pikendatud, siis väljendab asjaolu, et kriminaalhooldusametnik on pidanud vajalikuks kohtule erakorralise ettekande esitamist, kriminaalhoolduse kulgu üldiselt. Nimelt ei ole kriminaalhooldusaluse katseaeg möödunud alates 17.03.2021 täielikult rikkumisteta. Samuti peab kohus oluliseks märkida, et eelmise erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli registreerimiskohustuse rikkumine 17.02.2022 ning kriminaalhooldaja on teinud kaks kirjalikku hoiatust registreerimisele mitteilmumise tõttu 13.04.2021 ja 30.06.
6. Kohus leiab, et isik ei ole olnud motiveeritud täitma talle määratud kohustusi piisava hoolsusega. Erakorralist ettekannet arutav kohtukoosseis on seisukohal, et käesoleval hetkel kaaluvad hiljutised rikkumised üle Dmitri Rinki kriminaalhoolduse jätkamist toetavad asjaolud. Kriminaalhooldusalune on rikkunud peamist kriminaalhoolduse eesmärki ja pannud toime uue süüteo. Olukorda raskendab veelgi enam asjaolu, et Dmitri Rink on toime pannud samalaadse süüteo, mille eest on talle karistus mõistetud. Taoline käitumisaktide jada katseaja jooksul päädib karistuse täitmisele pööramisega. Kohtu seisukoha järgi ei ole Dmitri Rink motiveerinud seaduskuulekalt elama ning kriminaalhoolduse meetmed ei ole tema käitumisele olulist mõju avaldanud. Sisemist motivatsiooni õiguskuulekale käitumisele Dmitri Rink leidnud ei ole. Kohtuistungil välja toodud positiivse mõjuna alaealise lapse ja töökoha olemasolu ei ole mõjutanud kriminaalhooldusaluse käitumist. Positiivsete aspektide olemasolu igapäevaelus ei ole motiveerinud Dmitri Rinki elama õiguskuulekalt ja katseaja kohustusi rahuldavalt täitma. Seega ei ole kohtul põhjust arvata, et nimetatud asjaolud mõjutaksid isiku käitumist tulevikus sellisel määral, mis tagaksid katseaja rahuldava läbimise. Kohus ei pea võimalikuks reageerida Dmitri Rinki rikkumistele ka täiendavate kohustuste määramise või kaitseaja pikendamisega. Isik ei täida täidab määratud tingimusi nii, nagu seda kohtuotsus ette näeb ja isik on toime pannud süüteo. Täiendavate kohustuste määramise või katseaja pikendamisega pole võimalik saavutada toimepandud rikkumiste täitmist. Seega saab ainsaks õiguslikuks järelmiks vastuseks Dmitri Rinki käitumisele olla karistuse täitmisele pööramine. Dmitri Rinki kandmata karistuse pikkus on 2 aasta 4 kuud ja 19 päeva vangistust, mis ongi täitmisele pööratava vangistuse pikkus. Ülaltoodust lähtuvalt peab kohus põhjendatuks taotlust karistuse täitmisele pööramiseks ja pöörab Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse erakorralises ettekandes esitatud taotluse Dmitri Rinki karistuse KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele. Dmitri Rinki kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi kindlaksmääramiseks 81,60 euro suuruses summas, sh käibemaks 13,60 eurot. Taotluse kohaselt kulus advokaadil määrusega tutvumiseks ja e-kirja saatmiseks 9 minutit, s.o 9,00 eurot; materjalidega tutvumiseks ja kohtuistungiks ettevalmistamiseks 29 minutit, s.o summas 27,00 eurot; vestluseks kaitsealusega 5 minutit, s.o summas 5,00 eurot; erakorralise ettekande läbivaatamise kohtuistung 26 minutit, s.o 27,00 eurot. Neile summadele lisandub käibemaks. Kohus peab esitatud taotlust toimingute ja neile kulunud aja osas põhjendatuks. Seega juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning toimingute tegemise ajal kehtinud justiitsministri
7. juuli 2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-dest 1 ja 10, § 7 lg-dest 3 ja 4 rahuldab kohus kaitsja taotluse ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 81,60 eurot, sh käibemaks. Arvestades Dmitri Rinki majanduslikke võimalusi ja karistuse kandmisele asumise kohustusega, on põhjendatud tasumisele kuuluva riigi õigusabi eest makstava tasu tasumise tähtaja pikendamine 1 aastaks. (digitaalselt allkirjastatud) Innokenti Menšikov täitmiskohtunik