← Eesti

2-22-10704/32

Obsah (6)§ 436§ 230§ 445§ 173§ 174§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 24.11.2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-10704 Tsiviilasi M. A. hagi N. A.i vastu

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. 20. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: • hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad; • alates 10.05.2022 elab hagejad emaga; • hageja eest tasutakse riiklikke toetusi lapse emale. 21. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks: a. igakuine elatis 500 eurot alates 22.07.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni; b. elatise võlgnevus ajavahemiku 10.05.2022 - 21.07.2022 eest 923,53 eurot. 22. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (

  1. i)hageja kulud on ülemäärased ja tõendamata ning osa kuluartikleid on põhjendamatud; (
  2. ii)on hagejale ülalpidamist andnud ja on nõus edaspidi tasuma elatist seadusjärgses määras. 23. Hageja kulud on 1338 eurot kuus. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummäära ületavas summas, on tal kohustus kulude suurust tõendada. 6

(11)Kostja on vaidlustanud hageja kulude suuruse.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, samuti asjaolu, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud vajadused on järgmised: Kulu nimetus Toit kulu suurus, eurot 150 Riided ja jalatsid 60 Eluaseme kommunaalkulud 75,15 Elekter 20 Transport 25 Kohtu kommentaar Kulu suurus on tõendamata. Samas on üldteada asjaolu, et inimene vajab elamiseks toitu. Tegemist on kasvava lapsega, kelle toidusedel peab olema mitmekesine ja tervislik. Kulu suurus ei ole toiduainete hindasid arvestades ülemäärane (ca 5 eurot päev). Kulu suurus on tõendamata. Samas on üldteada asjaolu, et inimene vajab elamiseks riideid ja jalanõusid. Arvestades viidatud kaupade tavapärast maksumust (keskmine kvaliteet ja hind), kulumit ning koosseisu (mh vajadust hooajaliste riiete järele), leiab kohus, et kulud põhjendatud ja vajalik ning mõistlik suurus on 60 eurot kuus (720 eurot aastas), mitte hageja poolt märgitud 120 eurot kuus (1440 eurot aastas). Tõendid tlk 5-

  1. Kohus nõustub kostjaga, et
  2. a aprillikuu arve tuleb jätta tähelepanuta, kuivõrd sealt nähtuv veetarve ületab tavapärast tarbimist ca 5 korda. Hageja ei ole nimetatud anomaaliat selgitanud. Kohus lähtub ülejäänud arvetest ning saab 5 kuu keskmiseks kommunaalkulude suuruseks 225,42 eurot. Pooled ei vaidle, et korteris on 3 elanikku, mistõttu on hageja osa nimetatud kuludest 75,15 eurot kuus. Tõend tlk
  3. Nähtub, et korteri elektrikulu 5 kuu peale on 300 eurot, st ühes kuus keskmiselt 60 eurot. Pooled ei vaidle, et korteris on 3 elanikku, mistõttu on hageja osa nimetatud kuludest 20 eurot kuus. Tõend tlk
  4. Kostja on vaidlustanud. Kostja on põhistanud, et hageja transpordi kulu ei saa olla sedavõrd suur. Kohus nõustub kostja seisukohaga. Hageja ei ole andnud adekvaatseid selgitusi selle kohta, mis põhjusel peaks laps arvestuslikult sõitma ca 500 km kuus. Arvestades lapse vanust (4 aastat) ning sellest tulenevat ilmset transpordivajadust (üritused, arst, vahel lasteaed jms), leiab kohus, et põhjendatud on transpordikuluna arvestada 25 eurot kuus. 7

(11)Ravimid ja hügieenitarbed 20 Lasteaed 82,84 Üritused 25 Mänguasjad 20 Internet ja TV 7 Logopeed 378 Tõendid tlk
  1. Kostja on vaidlustanud. Hageja tõenditest ei nähtu sedavõrd suur kulu. Tšekilt nähtuv Strepsils Intensive losengid on mõeldud kasutamiseks alates
  2. eluaastast. Samuti ei ole võimalik eeldada, et hageja ravimikulu oleks sedavõrd kõrge igakuiselt. On mõistetav, et haiguse ajal ning hooajaliselt on kulu mõnevõrra kõrgem, kuid seevastu haiguste hooajavälisel ajal on kulu madalam. Arvestades et tegemist on siiski vältimatult vajaliku kuluga, loeb kohus kulu põhjendatuks summas 20 eurot kuus. Kostja ei ole vaidlustanud. Samas tõenditest nähtub, et kulu suurus on keskmisel 82,84 eurot kuus. Kohus lähtub tõenditest. Kostja on vaidlustanud. Kulu suurus on tõendamata. Samas on üldteada asjaolu, et lapsed osalevad sõprade sünnipäevadel, käivad mängutubades, võtavad osa kultuuriüritustest jms. Kohus loeb kulu põhjendatud suuruseks 25 eurot kuus. Kostja on vaidlustanud. Kulu suurus on tõendamata. Samas on üldteada asjaolu, et lapse arengus ja heaolu tagamisel on mänguasjadel tähtis roll. Kohus loeb kulu mõistlikuks suuruseks 20 eurot kuus. Kostja ei ole vaidlustanud. Tõendid tlk 13-
  3. Kulu suurus põhjendatud. Kostja on vaidlustanud osaliselt. Kostja leiab, et kulu on vajalik, kuid tegemist on ajutise kuluga. Kulu suurust kostja ei vaidlusta, vaid märgib, et on nõus arvete alusel tasuma 50% kulust. Kohus leiab, et kulu vajalikkus on tõendatud (tlk 19 – logopeedi ülevaade ja hinnang ravivajadusele). Tlk 15 pangakonto väljavõte on kohtu hinnangul asjassepuutumatu tõend, kuivõrd sealt ei nähtu, mille katteks makseid on tehtud, ühtlasi ei ühti saaja nimetus ning lapsele teenust osutanud asutuse nimetus. Kohus lähtub logopeedi kulude suuruse hindamisel kohtule esitatud „teekonnalehest“ (tlk 16-17), kust nähtuvalt on perioodil 29.04.2022 – 12.07.2022 (75 päeva) kulunud teenuse soetamisele 945 eurot, st päevakulu on keskmiselt 12,60 eurot (945 / 75) ning keskmine kuukulu seega 378 eurot (12,60 x 30). Kohus sellest ka lähtub. Hageja on istungil selgitanud, et kulu tuleb kanda veel aastaid (vähemalt lapse kooliminekuni), mistõttu leiab kohus, et tegemist ei ole ajutise kuluga ja seda tuleb elatise väljamõistmisel arvestada. 8
(11)Muudu kulud (jalgratas, pliiatsid, paber, värviraamat, viltpliiatsid) 14,54 Eelkool 48,67 Kokku: 926,20 Tõend tlk
  1. Kostja on vaidlustanud. Kohus leiab, et sellises vanuses laps saab ratast kasutada ca 2 aastat, enne kui see väikseks jääb. Ratta maksumus oli 229 eurot ning igakuine kulu seega 9,54 eurot (229/24). Kunstitarvete kulu on tõendamata, kuid vastava kulu tekkimine on üldteada asjaolu. Arvestades tarvete tavapärast kulu ja maksumust, leiab kohus, et nende rahaline kulu on 5 eurot kuus. Kulu suurus kokku seega 14,54 eurot kuus (9,54 + 5). Tõend tlk 66-
  2. Kostja on vaidlustanud osaliselt, märkides, et tegemist ei ole püsikuluga, mis on olemas kogu nõudeperioodil. Kohus nõustub kostjaga. Samas on tegemist huvitegevuse seisukohalt vajaliku kuluga ning kooliõpingutega alustades asendub tõenäoliselt mõne muu huviringiga. Tavapäraselt kestab eelkool septembrist aprillini, so 8 kuud. Seega jaotatuna aasta peale ning seejärel 1 kuu peale, on kulu suurus arvestuslikult 48.67 eurot kuus. Eeltoodu alusel loeb kohus hageja põhjendatud kulutuste suuruseks 926,20 eurot kuus. Puudub vaidlus, et hagejale makstakse lapsetoetust 60 eurot kuus ning et see tuleb kuludest maha arvestada (PKS § 101 lg 5), misjärel tuleb vanematel kanda hageja kulusid täiendavalt 866,20 euro ulatuses, mis kummagi vanema kohta on 433,10 eurot (866,20/2).
  3. Kostja ei ole väitnud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavat elatist tasuda. Hageja on kostja majanduslikku seisukorda kirjeldanud ning kostja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud. Kohus loeb kostja majandusliku seisukorra piisavaks. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Seega eeldab kohus, et kostja majanduslik olukord on piisavalt hea.
  4. Asjakohatud on kostja viited, et ta on lapsele andnud ülalpidamist, ostes talle riideid, jalanõusid jms. Kohus märgib, et elatise tasumise kohustus loetakse täidetuks raha kandmisega last kasvata vanema arvelduskontole (PKS § 100 lg 1-2). Kostja ei ole tõendanud, et vanemate vahel oli kokkulepe, mille kohaselt loetakse ülalpidamiskohustus täidetuks muul viisil, nt riiete ja jalanõude ostmise teel. Asjakohatu on poolte vaidlus lapsega suhtlemise teemal. Käesolev vaidlus ei puuduta lapse hooldusõiguslikku temaatikat, vaid on suunatud üksnes lapse ülalpidamiskohustusega seonduva lahendamisele. Kostja ei ole esile toonud, kui palju veedab hageja aasta jooksul keskmiselt aega kostja juures. Kostja on viidanud, et vanemate vahel on pooleli suhtluskorra vaidlus, kuid selle tulemi kohta ei ole kohtule asjaolusid ja tõendeid esitatud. Seega ei kohalda kohus käesoleval juhul PKS § 101 lg-st 6 tulenevat.
  5. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt välja edasiulatuva igakuise elatise hageja kasuks summas 433,10 eurot kuus alates 22.07.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni. 9
(11)
  1. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise ajavahemiku 10.05.2022 21.07.2022 eest summas 923,53 eurot. Pooled ei vaidle, et nimetatud perioodil on kostja tasunud elatist 270 eurot (tlk 48 – konto väljavõte), mida on hageja nõude puhul arvesse võtnud. Kostja leiab, et tagasiulatuv elatisnõue on alusetu, kuna kostja on nimetatud perioodil andnud lapsele ülalpidamist elatise tasumise ja asjade (tlk 45-47 - tšekid) ostmise näol. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise. Hageja nõuab tagasiulatuvalt elatis arvestusega, et kostja kohustus on 500 eurot kuus. Kohus on ülal lapse kulusid analüüsinud ning leidis selle pinnalt, et lapse elatisnõue on edasiulatuvalt põhjendatud summas 433,10 eurot kuus. Kohus lähtub ka tagasiulatuva elatise kontekstis nimetatud suurusest. Kohus on ülal märkinud, et kostja majanduslik seisund on piisavalt hea, et tasuda edasiulatuvat elatist. Seega on kõik eeldused tagasiulatuva elatisnõude rahuldamiseks justkui täidetud. Siiski rahuldab kohus tagasiulatuva elatisnõude osaliselt, vähendades nõuet. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks enne 05.07.2022 (tlk 21-22 – hageja seadusliku esindaja sõnumi väljavõte) pöördunud kostja poole nõudega tasuda elatist ca kahekordses seadusjärgses määras s.o summas 500 eurot kuus. Olukorras, kus hageja jõudis
  2. a maikuus arusaamale, et kostjal on tema ees ülalpidamiskohustus 500 eurot kuus ja et kostja seda kohustust rikub, tulnuks koheselt hagiavaldusega kohtu poole pöörduda. Hageja aga ootas hagi esitamisega kuni
  3. a juunini, nõudes sealjuures tagasiulatuvalt miinimummäära peaaegu kahekordselt ületavas määras elatise tasumist ka perioodi eest, mil ta kostja poolsete maksete suurusega vaikimisi nõustus – kohtu hinnangul on sellise nõude esitamine üllatav ja ebaõiglane. 10
(11)Kuivõrd puuduvad tõendid, et enne 05.07.2022 oleks hageja nõudnud elatist summas 500 eurot kuus, siis pidi kostja eeldama, et tal lasub kohustus tasuda elatist vähemalt seadusjärgses miinimummääras (seda enam, et käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud asjaolud, mis annaks elatise suurust alla miinimummäära vähendada). Alates 05.07.2022, mi teatas hageja esindaja, et soovib elatist saada 500 eurot kuus, pidi kostja aru saama, et edaspidiselt ei nõustu hageja enam vaikimisi seadusjärgses määras või sellest väiksema elatisega ning et kostjal lasub kohustus tasuda elatist nüüdsest lapse kuludele vastavas määras. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista seadusjärgne elatis perioodi 10.05.2022 – 04.07.2022 eest summas 414,88 eurot (miinimummäär 225,64 eurot kuus; maikuu 22 päeva eest seega 160,13 eurot; juunikuu eest 225,64 eurot; juulikuu 4 päeva eest 29,11 eurot; summa kokku 414,88 eurot) ning alates 05.07.2022 kuni 21.07.2022 summas 237,51 eurot (arvestusega 433,10 eurot kuus; 17 päeva). Võlg kokku 652,39 eurot (414,88 + 237,51). Kostja on tasunud 270 eurot, mis tuleb nõudest maha arvestada. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud tagasiulatuvalt elatisevõlgnevuse summas 382,39 eurot (652,39 - 270). tasuma hagejale 28. Kõigele eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja: tagasiulatuva elatise perioodi 10.05.2022 - 21.07.2022 eest summas 382,39 eurot; igakuise elatise summas 433,10 eurot alates 22.07.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni. 29.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt taotlusele.

  1. Kohus selgitab hageja seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
  2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus 32.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 164

lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. 33. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.