1-21-6688 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. detsember 2022. a Tallinn Kriminaalasja number 1-21-6688 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšarov

§ 1411lg 2 p 1,6 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 24.

augusti

1. a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Prokurör Asja arutamise viis Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Alar Neiland Ringkonnaprokurör Leelet Kivioja Kirjalik menetlus ANDRES KENTS isikukood 36312300219, EV kodanik, emakeel: eesti keel, XXX, elukoht: XXX (viibib Tallinna Vanglas); XXX, varem kriminaalkorras karistamata, tõkend – vahistamine alates 21.04.2021.a. Vandeadvokaat Alar Neiland Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON
2. Tühistada Harju Maakohtu
3. augusti
4. a kohtuotsus Andres Kents’ile

§ 1411lg 2 p 1, 6 järgi mõistetud karistuse osas.

2. Teha uus otsus, millega mõista Andres Kents’ile

§ 1411lg 2 p 1, 6 järgi põhikaristuseks vangistus 5 (viis) aastat.

1. Muus osas jätta Harju Maakohtu otsus muutmata. Süüdistatava kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.
2. Määrata Advokaadibüroole AE Consult (reg. number 10465906) seoses advokaat Alar Neiland’i poolt Andres Kents’ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 310,96 (kolmsada kümme) eurot ja üheksakümmend kuus senti.
3. Apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Harju Maakohtu 24.08.2022 otsusega tunnistati Andres Kents süüdi

§ 1411

lg 2 p 1,6 järgi a mõisteti talle karistuseks 9 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati Andres Kentsi eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 21.04.2021.a. Määrati, et tõkend – vahistamine tühistatakse peale kohtuotsuse jõustumist või karistuse ärakandmist. Mõisteti Andres Kentsilt välja sundraha 1635 eurot ja kaitsjatasu kokku summas 2429,28 eurot riigi tuludesse. Määrati, et menetluskulu kokku summas 4064,28 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 338,69 eurot.

1. Andres Kentsi süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul
2. aasta august kuni 10.01.2020, eeluurimisel täpsemalt tuvastamata kuupäevadel ja kellaaegadel, töötades Tallinnas XXX asuvas lasteaias XXX üldruumide koristajana ja majahoidjana ning asendades erinevates rühmades abiõpetajaid, kasutas ära lapseealise kannatanu Q (ik XXXXXXXXXXX) arusaamisvõimetust ning patsutas läbi riiete lapse peenist ning tuharaid. Samuti süüdistatakse Andres Kentsi selles, et tema ajavahemikul
3. aasta märts kuni 10.01.2020, eeluurimisel täpsemalt tuvastamata kuupäevadel ja kellaaegadel, töötades Tallinnas XXX asuvas lasteaias XXX üldruumide koristajana ja majahoidjana ning asendades erinevates rühmades abiõpetajaid, käis rahustamas ning magama panemas lapseealist C (ik XXXXXXXXXXX), mida tehes kasutas Andres Kents ära lapseealise kannatanu arusaamisvõimetust, kallistas ja silitas last üle keha ning paitas läbi riiete lapse peenist. Samuti süüdistatakse Andres Kentsi selles, et tema ajavahemikul aprill 2020 kuni 19.04.2021 Tallinnas YYY oma elukohas, ajavahemikul aprill 2020 kuni 02.04.2021 Tallinnas KKK kannatanu elukohas, ajavahemikul suvi 2020 kuni kevad 2021 ZZZ Y kasutuses olevas suvilas ning ajavahemikul 02.04.2021 kuni 21.04.2021 Tallinnas XXX kannatanu elukohas kasutas ära lapseealise kannatanu F (ik XXXXXXXXXX) arusaamisvõimetust, korduvalt katsus ja mudis kannatanu suguelundeid ja tuharaid läbi riiete, pani käe lapse pükstesse ning katsus tuharaid, andis tuharatele laksu nii läbi riiete kui pükse maha tõmmates, suudles last huultele, musitas tema huuli, nägu ja kaela, käsi ning jalgu, silitas massaaži tehes lapse paljast keha ning katsus massaaži tehes kannatanu suguelundeid. Sealhulgas YYY korteris: 1) 20.03.2021 ajavahemikul kell 20.28 kuni 20.36 tõmbas Andres Kents F korduvalt diivanilt omale sülle ja andis talle tuharatele lakse. 2) 21.03.2021 ajavahemikul kell 16.43 kuni 16.50 tõmbas Andres Kents korduvalt diivanil F omale sülle ja andis talle tuharatele lakse ja vähemalt ühel korral tõmbas F-l püksid alla ning andis lakse paljastele tuharatele. 3) 28.03.2021 ajavahemikul 15.39 kuni 17.45 suudles Andres Kents korduvalt F huultele, lükkas diivanil F jalgu laiali ja pani oma käed F kubemepiirkonda ning mudis intensiivselt läbi riiete F peenist. 4) 10.04.2021 ajavahemikul kell 12.12 kuni 23.57 Andres Kents korduvalt lükkas diivanil F jalgu laiali ja pani oma käed F kubemepiirkonda ning mudis intensiivselt läbi riiete F peenist, katsus 2

§ 147kohaselt loetakse alla 10-aastane isik arusaamisvõimetuks.

Oma sellise tegevusega pani Andres Kents korduvalt inimese tahte vastaselt temaga toime sugulise iseloomuga teo

§ 147

mõttes arusaamisvõimetute isikute suhtes, kasutades ära kannatanute seisundit, milles nad ei olnud võimelised vastupanu osutuma või toimunust aru saama ning puudus

§-s 141 sätestatud süüteokoosseis, s.o

§ 1411lg 2 p 1 ja 6 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

SÜÜDISTATAVA KAITSJA APELLATSIOON 3. Esitatud apellatsioonis vaidlustab kaitsja kohtuotsuse osaliselt ehk Andres Kentsile

§ 1411lg 2 p 1 ja 6 järgi mõistetud karistuse osas.

Kaitsja leiab, et maakohus on karistuse mõistmisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust (

§ 56

). Kaitsja märgib, et hinnates karistuse mõistmisel süü suurust, leidis kohus, et Andres Kentsi süü on suur, kuna kuritegu oli toime pandud mitme arusaamisvõimetu lapse suhtes. Leides aga, et süüteod ei olnud intensiivsusraskuselt suured, pidas kohus võimalikuks karistada A.Kentsi siiski sanktsiooni keskmise määraga, milleks on 9 aastat vangistust. Mida kohus pidas silmas intensiivsusraskuse all, ei ole otsusest selgelt välja loetav. Samas sugulise iseloomuga tegu saab hinnata vähemintensiivseks või intensiivseks sõltuvalt õigushüve kahjustamise ulatusest igal konkreetsel juhul lähtudes teo toimepanemise asjaoludest. 3.1. Kaitsja versioon on, et vähese intensiivsusraskuse all, arvestas kohus juba tuvastatud teadaolevate alljärgnevate asjaoludega. Laste F ja W suhtes toime pandud kuriteoepisoodi osas on teada, et A. Kentsi suhtlus lastega sai alguse sellest, et abi vajav Ü koos laste F ja W-ga, elasid Y juures Tallinnas, KKK korteris 2020 aprillist kuni 2021 aprillini, kus ka A. Kents oli käinud ja ööbinud. A. Kentsil kujunesid Ü ja lastega sõbralikud suhted pigem juhuslikku laadi, kui et Andres oleks otsinud alaealisi lapsi, kellega suhelda. A. Kentsi koosolemised lastega olid alati laste emale teada ja ema poolt heaks kiidetud. A. Kents oli laste suhtes olnud hoolitsev, ta oli käinud lastega Sky pargis, kelgutamas, söömas. A. Kents oli käinud lastega laevareisil Turus, SPAs, veekeskuses, oli käinud koos Ü ja lastega Stokholmis, ostnud lastele asju. 3

§ 1411lg 2 näeb ette 7 võimalikku koosseisulist asjaolu.

A. Kentsile on inkrimineeritud teo toimepanemine noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes ja teo toimepanemine korduvalt. Sama paragrahvi lõike 2 sanktsiooni raames tuleb aga mõista karistus ka siis kui tegu on toime pandud grupi poolt, tekitatud raske tervisekahjustus, põhjustatud kannatanu surm, viidud kannatanu enesetapuni. Kaitsja on seisukohal, et süü suurust ei ole õige määratleda lähtudes üksnes kannatanute arvust (nagu seda tegi kohus), vaid tuleb arvestada ka kõnesoleva paragrahvi lõike 2 raskemate koosseisude puudumisega. Kindlasti ei ole laste puudutamine nii raske kuritegu kui kõnesoleva paragrahvi lõikes kaks punktides 2 kuni 6 nimetatud ülejäänud koosseisud. Kaitsja leiab, et kohtu järeldus, et süü kõnesolevas kuriteos on keskmisest suurem ei ole põhjendatud. Tuleks eeldada, et süü suurus oli keskmine ja arvestades süütegude vähest intensiivsust, keskmisest väiksem. 3.

1. Karistuse mõistmisel kohus ei hinnanud eripreventiivseid kaalutlusi. A. Kentsi suhtes alustati kriminaalmenetlust 11.05.
2. A. Kents vahistati 23.04.2021, so pea aasta hiljem. A. Kentsi suhtes oli kõnesoleval perioodil viidud läbi salajased menetlustoimingud, nagu varjatud jälgimine, telefonikõnede pealtkuulamine. Menetluse käigus olid A. Kentsi juures tehtud läbiotsimised, ära võetud mobiiltelefon, arvutid, mälukaardid. Selle ulatusliku kontrollimise tulemusena aga ei saadud informatsiooni, et A. Kents oleks olnud seotud teiste seksuaalkuritegude toimepanemisega. A. Kentsi ei ole varem kriminaalkorras karistatud, ta ei ole varem vangistuses olnud ja sellise isiku poolt uute kuritegude toimepanemise oht on ka eripreventiivsetel kaalutlustel väiksem. 3.
3. Kaitsja hingul on A. Kentsi süü keskmine, arvestades kõnesoleva paragrahvi lõike teiste raskemate süüteokoosseisudega ja keskmisest väiksem arvestades süütegude vähest intensiivsust. Keskmisest väiksema süü korral tuleks aga arvestada eripreventiivsete kaalutlustega. Kohus ei arvestanud A. Kentsi positiivselt iseloomustavate asjaoludega. A. Kents on varasemat karistamata, on pikemat aega viibinud vahi all. Vaatamata väga põhjalikule kontrollimisele, ei ole A. Kentsi suhtes teada asjaolusid, mis viitaksid uute kuritegude toimepanemise ohule. Süüteo asjaolusid ja 4

§ 1411lg 2 p 1 ja 6 järgi tegevuse tõendatust ega süü küsimust.

6. Kohtukolleegium sissejuhatavalt märgib, et kehtivas redaktsioonis

§ 1411

„Tahtevastane sugulise iseloomuga tegu“ jõustus 01.07.2019 ning suuresti tingituna järgnevatest asjaoludest. Enne 01.07.2019 oli praegu kehtivas redaktsioonis kirjeldatud tegevus hõlmatud

§-ga 141 „Vägistamine“ järgmises sõnastuses: „Inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemise eest vägivallaga või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama, karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega“. Viidatud paragrahvi lg 2 p 6 kohaselt, kui see tegu „on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo, karistatakse kuue- kuni viieteistaastase vangistusega“. 23.09.2015 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsusega nr 3-4-1-13-15 tunnistati

§ 141

lg 2 sanktsioon põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see näeb noorema kui kümneaastase lapse suhtes sugulise iseloomuga teo vägivallata toimepanemise eest karistuse alammäärana ette vangistuse 6 aastat. Viidatud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus oli tehtud kriminaalasjast nr 114-9008 tulenevalt, milles Harju Maakohtu otsusega mõisteti X süüdi karistusseadustiku (

) § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi ning teda karistati kuueaastase vangistusega. X mõisteti süüdi selles, et jaanuarist 2014 kuni 25. märtsini 2014 pani ta korduvalt erinevatel kuupäevadel täpsemalt tuvastamata aegadel käe seitsmeaastase kannatanu aluspükstesse ning katsus ja silitas tema suguelundeid. 5

§ 58

p 4 alusel süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest perekondlikus sõltuvuses.

§ 57p 3 alusel oli X karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlik kahetsus.

Arvestades, et X oli kriminaal- ja väärteokorras karistamata, mõistis kohus talle

§ 141lg 2 sanktsioonis ettenähtud miinimumkaristuse, kuus aastat vangistust.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas X a otsusega maakohtu otsuse osaliselt ja mõistis X

§ 141lg 2 punktide 1 ja 6 järgi kolme aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse, mida vähendas Kr

MS § 238 lg 2 alusel kolmandiku võrra, kahe aasta ja nelja kuuni. Ringkonnakohus tunnistas

§ 141

lg 2 selles sätestatud sanktsiooni alammäära osas põhiseadusega vastuolus olevaks, millega nõustus Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium asjas nr 3-4-1-13-15. Viidatud otsuses RPJK sedastas, et alla kümneaastase lapse suguelundite sugulisel eesmärgil katsumine võib kahjustada lapse normaalset arengut ja on seetõttu äärmiselt taunitav, kuid selline tegu ei pruugi ka korduva toimepanemise korral (X-le esitatud süüdistus, vt p 1) olla oma raskuselt samaväärne tapmise ega tahtevastase suguühte või muu sugulise teoga, mille tagajärjeks on nt kannatanu surm või raske tervisekahjustus. Kolleegium osutas, et samas on seadusandja nt kümnekuni neljateistkümneaastase lapse suguelundite katsumise eest, kui seejuures pole kasutatud vägivalda, näinud

§ 145

lg-s 1 ette kolmekümnepäevase kuni viieaastase vangistuse ja sama teo kvalifitseeritud koosseisus korduva toimepanemise korral lg-s 2 sanktsiooni alammäärana kaheaastase vangistuse.

§ 1432

näeb suguühte või muu sugulise iseloomuga teo eest, mis on toime pandud kümne- kuni neljateistkümneaastase lapse vastu, kasutades ära kannatanu sõltuvust süüdlasest, karistuse alammäärana kahe aasta pikkuse vangistuse ja korduvuse korral kolme aasta pikkuse vangistuse. Järeltulijaga, k.a kümne- kuni neljateistkümneaastase järeltulijaga suguühte või tema suhtes muu sugulise iseloomuga teo toimepanemise eest näeb

§ 144

aga ette vähemalt kahe aasta pikkuse vangistuse, korduvuse korral aga kolme aasta pikkuse vangistuse. Seega on alla kümneaastase kannatanu suhtes vägivallata sugulise teo (korduva) toimepanemise eest ette nähtud kas kaks korda kõrgem (6 aastat vs 3 aastat) või kolm korda kõrgem (6 aastat vs 2 aastat) vangistuse alammäär. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kokkuvõttes järeldas, et praegusel juhul on tegemist

§ 141

lg 2 p-s 1 kirjeldatud tegude skaalal kaitstavat õigushüve suhteliselt vähem intensiivselt ründava teoga.

1. Praeguses kriminaalasjas ringkonnakohus märgib, et A. Kents’ile etteheidetud teokirjeldus on oma sisult väga sarnane süüdimõistetu X tegevusega eespool viidatud kriminaalasjas nr 1-14-
2. Erinevus seisneb selles, et A. Kents’i tegevus oli suunatud pikema aja jooksul nelja erineva kannatanu vastu, mis kahtlemata mõjutab tema süüd võrreldava kaasusega suurendavalt. Väikeste eranditega katsus A. Kents kannatanute suguelundeid ja tuharaid läbi riiete. Lisaks suudles ja musitas A. Kents lapsi huultele. Ka praegusel juhul tuleb asuda seisukohale kaitsja apellatsiooni argumentidega nõustuvalt, et

§ 1411

lg 2 p 1 kirjeldatud tegude skaalal on tegemist siiski kaitstavat õigushüve suhteliselt vähem intensiivselt ründava teoga. Kohtukolleegium kordab kohtupraktikas kinnistunud arusaama, et karistusseadustiku kehtivas redaktsioonis kasutatav mõiste „sugulise iseloomuga tegu“ ja sugulise iseloomuga tegude spekter on väga lai. Ühest küljest lähevad sinna alla teod, mis on tõesti oma iseloomu ja raskuse poolest võrreldavad suguühendusega (ja ka suguühe on üks sugulise iseloomuga teo alaliik). Samas hõlmab see ka selliseid tegusid nagu käperdamine ja silitamine. Kuigi igasugune sugulise iseloomuga tegu lapseealise vastu on eriti taunitav, ei tähenda see, et kõik need teod oleks omavahel võrdsed.

§ 56lg 1 kohaselt on karistuse alus isiku süü.

See tähendab, et karistus peab arvestama konkreetse teo raskusega, st arvesse tuleb võtta seda, kui suur on konkreetse teo ebaõiguse määr. Seega tuleb konkreetsele teole hinnangut andes arvestada sellega, kui intensiivselt see karistusõiguse eriosa normiga kaitstavat õigushüve rikub. Kohtukolleegium ei pea kannatanu häbemepiirkonna katsumist või silitamist sama 6

§ 1411lg 2 p 1, 6 sanktsiooni miinimum- ning keskmise määra vahele.

Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse A. Kents’ile

§ 1411

lg 2 p 1, 6 järgi mõistetud karistuse osas ning mõistab süüdistatavale uueks karistuseks 5 aastat vangistust. Arvestades A. Kentsi isikut ei pea ringkonnakohus vajalikuks ega võimalikuks karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest tulenevalt A. Kentsile mõistetud karistust individualiseerida. 8. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 338 p 2; § 337 lg 1 p 4 tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse süüdistatavale

1411 lg 2 p 1, 6 järgi mõistetud põhikaristuse osas. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse KrMS § 340 lg 1 p 4 alusel. 9. A. Kentsi kaitsja vandeadvokaat Alar Neiland esitas Tallinna Ringkonnakohtule taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Seoses apellatsioonimenetlusega taotleb A. Kentsi kaitsja välja mõista apellatsioonimenetluses tekkinud kulud kokku summas 310,96 eurot. Taotluste kohaselt hõlmab nimetatud õigusabi süüdistatava konsulteerimist Tallinna vanglas, apellatsioonkaebuse koostamist, transpordikulusid Tallinna vanglasse ja tagasi, täiendavate seisukohtade esitamist vastuseks prokuratuuri vastusele ning taotluste kohaselt on apellatsioonimenetluses kaitsjal kulunud 300 minutit. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotluses toodud ajakulu tehtud toimingule on põhjendatud, mistõttu kuulub taotlus rahuldamisele täielikult. KrMS § 185 lg 1 kohaselt, kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lg 1 punktides 2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Ringkonnakohus teeb lahendi KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel, seega jäävad apellatsioonimenetluses tekkinud kulud riigi kanda. Allkirjastatud digitaalselt 7