KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2022, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-22-119327 Kohtuasi M. B. hagi T. K. vastu

) § 371 lg 1 p 12 alusel, sest hageja M. B. nimel hagiavalduse esitanud D. S. ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. 4. Esmalt märgib kohus järgmist. Kohus peab

§ 201

lg 2 ja 204 lg 1 kohaselt kontrollima menetlusosaliste õigusvõime olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul menetluses osaleda. Hageja on välisriigi äriühing.

1. oktoobril 2022 esitatud hagiavaldusele oli lisatud volikiri koos Euroopa äriregistri väljavõttega. Kuna volikiri anti välja
2. novembril 2020 ja Euroopa äriregistri väljavõttest nähtub, et andmed on
3. juuni 2021 seisuga, lisaks nähtub daatum
4. mai 2022, palus kohus hagejal esitada hagi esitamise seisuga kohtule hageja registrikaardi ärakirja, registri väljavõtte, registreerimistunnistuse või muud hageja olemasolu ja õigusvõimet kinnitavad tõendid.
5. novembril 2022 esitatud hagiavalduse täpsustusele oli lisatud
6. oktoobril 2022 tehtud Euroopa Äriregistri osaline väljavõte. Väljavõttest nähtuvalt on hagejal uus ärinimi – M.B. Hageja nimel on
7. novembril 2020 volikirja allkirjastanud A. K., kes volikirja kohaselt on D. CEO. Volikirjast nähtuvalt kohaldub sellele Malta õigus. Kuna hageja esitatud volikiri ja sellega koos esitatud Euroopa äriregistri väljavõte on ajaliselt erinevad ning kohtul ei ole võimalik Euroopa äriregistri väljavõtte järgi tuvastada esindusõiguse olemasolu volikirja väljaandmise ajal, siis palus kohus hagejal tõendada, et A. K. oli volikirja andmise õigus volikirja väljaandmise ajal
8. novembril
9. Hageja ei tõendanud A. K. rolli äriühingus volikirja väljaandmise ajal, arvestades seda, et volikirjale kohaldub Malta õigus ning volikirjale lisatud Euroopa äriregistri väljavõttest nähtuvad erinevate rollidega isikud (sh direktorid). 5.

§ 339

lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi allkirjastab menetlusosalise esindaja, lisatakse asjas esimesele esindaja esitatud menetlusdokumendile volikiri või muu esindusõigust 2

§ 221

lg 2 sätestab, et lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri, mis esitatakse kohtule. Esindajal on võimalik anda edasivolitus (

§ 222lg 1 p 9).

Kohus määras hagejale tähtaja volikirja esitamiseks, millest nähtub hagi esitanud isiku esindusõigus hageja esindamiseks (edasivolitus). Kohus selgitas hagejale, et kohtule on esitatud volikiri, millest nähtub, et O. I. O.volitajana on andnud volituse D.S. O. I. O. esindamiseks. Nimetatud volikirjast ei nähtu, et O. I. O.oleks andnud edasivolituse. Volikirjast tuleneb D. S. õigus esindada O. I. O.-d hagi-, pankroti- ja täitevmenetluses, kuid O. I. O. ei ole käesolevas asjas menetlusosaliseks. Seetõttu ei ole tegemist edasivolitusega, vaid O. I. O. on andnud volituse enda esindamiseks kohtumenetluses. Kohus selgitas, et hagejal tuleb esitada volikiri, millest nähtub edasivolitus. Hageja puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja jooksul vastavat edasivolitust ei esitanud. Seetõttu esineb hagi menetlemist takistav puudus, sest hagile ei ole lisatud hageja lepingulise esindaja esindusõigust tõendavat dokumenti (edasivolitust).

§ 371

lg 1 p 12 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Kuivõrd hageja nimel hagiavalduse esitanud D. S. ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu, esineb

§ 371lg 1 p 12 järgi hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alus.

6. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud

§ 168lg 1 alusel hageja kanda.

Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, siis ei ole kostjal menetluskulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata. Seetõttu hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hagejal on võimalik taotleda hagilt tasutud riigilõivu tagastamist. 7.

§ 372

lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 3