Obsah (5)

§ 424§ 68§ 73§ 78§ 50

1-22-6999 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 09. detsember 2022, Tallinn Kriminaalasja number 1-22-6999 (21231601849) Kohtunik Merit

§ 424lg 1 järgi, RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) §-dest 248 lg 1 p-st 5, §-st 249 ja §-dest 306, 311 ja 313 maakohus otsustas: Tunnistada Aare Pärtel süüdi

§ 424

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 (kaks) päeva, s.o 2324.08.2021. Aare Pärtli ärakandmata karistus on vangistus 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistuse kandmata osa jäetakse täitmisele pööramata, kui Aare Pärtel ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel arvestada katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 09.12.2022. 1 1-22-6999

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta Aare Pärtlilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 2 (kaheks) kuuks. LS § 127 kohaselt peab Aare Pärtel oma juhiloa loovutama 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest Transpordiametile. Määrata FIE-le Natalia Lausmaa makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Aare Pärtlile Harju Maakohtus osutatud riigi õigusabi eest 183 (ükssada kaheksakümmend kolm) eurot ja 60 senti, sh käibemaks. Mõista Aare Pärtlilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha, s.o 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot; - kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu, s.o summas 183 (ükssada kaheksakümmend kolm) eurot ja 60 senti. Kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasu summas 49 (nelikümmend üheksa) eurot ja 20 senti ning ekspertiisitasu summas 95 (üheksakümmend viis) eurot, jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel peab Aare Pärtel temalt väljamõistetud riigi nõude kogusummas 1 164 (üks tuhat ükssada kuuskümmend neli) eurot ja 60 senti tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis, EE401700017002872300 Luminor pangas või EE957700771001523585 LHV pangas Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922700042826 ning selgitus „Aare Pärtel, 1-22-6999, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega. Süüdistataval ja kaitsjal on apellatsiooniõigus ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Aare Pärtlit süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 23.08.2021 kella 17.48 paiku Tallinnas Erika tn 13a juures mootorsõidukit Renault Modus reg nr-ga XXXXXX, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,19 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, ehk mitte vähem kui 1,09 mg/l). Sellise tegevusega rikkus Aare Pärtel liiklusseaduse § 69 lg 1, § 69 lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 – juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piiramäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuhti, trammijuhti ja maastikusõidukijuhti, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 – joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. 2 1-22-6999 Seega pani Aare Pärtel toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Kooskõlas A. Pärtli, tema kaitsja N. Lausmaa ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör E. Ansip-Kuke vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus A. Pärtli süüdimõistmist: -

§ 424

lg 1 järgi toimepandud kuriteos ja tema karistamist vangistusega 6 kuud.

§ 68lg 1 alusel tuleb lugeda karistusaja hulka A.

Pärtli kinnipidamise aeg 23.08.2021 kuni 24.08.2021, s.o 2 päeva. Kandmata karistus on vangistus 5 kuud ja 28 päeva.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta ärakandmata vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui A. Pärtel ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta A.

Pärtlilt mootorsõiduki juhtimisõigus 2 kuuks. Samuti leppisid pooled kokku, et süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb A. Pärtlilt välja mõista menetluskulud, s.o sundraha summas 981 eurot ja kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu, mis tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul. Kohtueelsel menetlusel tekkinud kaitsjatasu summas 49,20 eurot ja ekspertiistasu summas 95 eurot jäävad riigi kanda.

1. Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkulepetes kajastatud õiguslike järelmitega, sh lisakaristuse kohaldamisega. Menetluskulude hüvitamise kohustus on arusaadav ja ta võtab endale vabatahtliku kohustuse menetluskulude hüvitamiseks. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
3. peatüki
4. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Hinnates menetluskuludega seonduvat, siis märgib kohus, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Pooled leppisid kokku, et kohtueelsel menetlusel tekkinud kaitsjatasu ja ekspertiisikulu jäävad riigi kanda. Kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu ja sundraha tuleb isikult välja mõista.
5. Kohtumenetluses esitas kaitsja kaitsjatasu kindlaksmääramise taotluse summas 266 eurot, millele lisandub käibemaks 53,20 eurot, so kokku 319,20 eurot. Kaitsjatasu suurus moodustub: kaitseakti koostamisele kulunud ajakulust – 45 minutit ehk 45 eurot; kohtumenetluseks ettevalmistamise kulust - 120 minutit, s.o 108 eurot, eelistungist osavõtust – 40 minutit, s.o 40 eurot ja kohtuistungist osavõtust, so 90 minutit ehk 81 eurot. Kohus peab kaitsjatasu põhjendatuks osaliselt. Kaitsja on märkinud, et kaitseakti koostamisele kulus tal 45 minutit, mis on rahalises vääringus 45 eurot. Arvestades kaitseakti pikkust ja selle sisulist põhjendatust, ei pea kohus põhjendatuks kaitseakti koostamisele kulunud aega 45 minuti ulatuses. Kohtu hinnangul ei saanud kaitseakti koostamisele kuluda enam kui 30 minutit. Seega arvestab kohus kaitseakti koostamisele kulunud ajaks 30 minutit, mis rahalises vääringus on tulenevalt Justiitsministri 26.07.2016 määruses nr 16 § 6 lg 3 kohaselt on 27 eurot. 3 1-22-6999 Samuti ei pea kohus põhjendatuks kohtumenetluseks ettevalmistamisele kulunud aega. Tegemist on lihtsa kriminaalasjaga, selle maht ei ole suur ja selles puuduvad keerukad õigusküsimused. Lisaks sellele ilmnes, et enne eelistungit polnud kaitsja kaitsealusega kaitsetaktikat nõuetekohaselt läbi arutanud. Neist asjaoludest tulenevalt hindab kohus ettevalmistuskuluks 1 tunni ehk 60 minutit, mis rahalises vääringus, tulenevalt Justiitsministri 26.07.2016 määruses nr 16 § 6 lg-st 3, on 54 eurot (2x27 eurot). 28.11.2022 aset leidnud eelistungi algas kell 13 ja lõppes kell 13.
6. See on kooskõlas kohtuistungi protokolliga, mistõttu kaitsjatasu taotlus eelistungile kulunud aja osas põhjendatud ja kohus rahuldab selle summas 45 eurot. 06.12.2022 aset leidnud kohtuliku arutamisega seotult märgib kohus, et peab ajakulu põhjendatuks ajavahemikul kella 9.30st kuni kella 9.51ni. Kohus märgib, et kuigi kohtuistung algas mõnevõrra hiljem, siis kohtuistungi ajast, s.o alates kella 9.30st alustasid prokurör, kaitsja ja süüdistatav kokkuleppemenetluse läbirääkimisi, sõlmisid kokkuleppe ja see tegevus jätkus kohtuistungiga. Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 § 4 lg 4 ls 4 kohaselt tuleb kõnealune aeg arvata kohtuistungil osalemise aja hulka. Osalemise eest kohtuistungil, mis kestab vähem kui 30 minutit, tasustatakse määruse §-s 5 sätestatud miinimummääras. Seega tuleb kõnealuse ajakulu pikkuseks arvata 30 minutit, mis on rahalises vääringus 27 eurot. Kokkuvõtvalt märgib kohus, et rahuldab kaitsjatasu osaliselt, so summas 153 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o 30,60 eurot ehk kokku 183,60 eurot
7. Kokkuleppes märgitud asitõendite osas kohus seisukohta ei võta, kuivõrd DVD ja CD plaatide osas ei ole tegemist asitõendiga. Riigikohus on oma lahendis nr 1-18-5732, p 125 märkinud, et salvestised kohtutoimiku osa ning nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Tegemist ei ole KrMS § 126 lg 3 p-s 1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga. (allkirjastatud digitaalselt) 4