← Eesti

1-22-6814/8

Obsah (5)§ 121§ 74§ 65§ 75§ 78

Kriminaalasi 1-22-6814 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2022.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-22-6814 Kohtukoosseis

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi Prokurör Marika Kreutzberg Süüdistatav Emeli Schmidt, ik: 37605290319; elukoht: xxxx, xxxx kodakondsus; emakeel xxxx, haridus: xxxx; töökoht: K OÜ; kehtivaid karistusi 2: Tartu Maakohtu 22.11.2017 otsusega

§ 121

lg 2 p 2, 3 alusel vangistusega 10 kuud tingimisi

§ 74

alusel katseajaga 1 aasta 6 kuud; Tartu Maakohtu 19.02.2019 otsusega

§ 121

lg 2 p 2, 3 alusel vangistusega 1 aasta,

§ 65

lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 10 kuud; 18.01.2021 Tartu Maakohtu otsusega vabastati vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, katseajaga 6 kuud. Tõkend – ei kohaldatud Menetluse liik Kokkuleppemenetlus Kaitsja Liis Suik. Kohtuistungile kaitsjat ei soovinud. RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Emeli Schmidt

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud.

2.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistus 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Emeli Schmidt ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all talle

§-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt kohustub: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Emeli Schmidt´il käitumiskontrolli ajal osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. 4.

§ 78p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates 16.12.2022.a. 5. Menetluskulud: Kr

MS § 173, § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel kuulub Emeli Schmidt´ilt menetluskuluna riigituludesse välja mõistmisele süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha s.o 981 eurot (II astme kuriteo puhul on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäära). KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu kokku 325.20 eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda. Menetluskulusid 981 eurot on süüdistaval võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 81.75 eurot Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis, EE401700017002872300 Luminor pangas või EE957700771001523585 LHV pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Tasumisel on kohustuslik märkida viitenumber

  1. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega Emeli Schmidt´ile ka kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud e-posti või elukoha aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
  2. Asitõendid: DVD-plaat – jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. -2-
  3. Asjaolud ja menetluse käik: Emeli Schmidt’ile on esitatud süüdistus selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, 25.04.2022 ajavahemikul kella 17.30-18.00 xxxx asuvas korteris lõi oma last M. S. /sündinud xxxx/ vähemalt kahel korral käega istmikupiirkonda, põhjustades lapsele füüsilist valu ning punetavad vorbid istmikul. Samuti tema, 17.05.2022 kella 18.00 paiku xxxx asuvas korteris lõi oma last M. S. põhjustades füüsilist valu.. Peale seda haaras abikaasal Ü. S. randmetes ning paiskas voodi peale põhjustades abikaasale füüsilist valu randmete piirkonnas. Sel moel Emeli Schmidt korduva kehalise väärkohtlemisega, mis on toime pandud lähisuhtes olevate isikute suhtes pani toime

§ 121lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

  1. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kuriteoga tekitatud kannatanutele füüsiline ja moraalne kahju, tsiviilhagi ei ole esitatud.
  2. Karistuse liik ja määr: Vastavalt kokkuleppele taotleb prokurör kohtult Emeli Schmidt´i süüditunnistamist

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 1 aasta ja 2 kuud.

§ 74

lg 1, 3 sätete alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata katseajaga 1 aasta 6 kuud. Katseaja jooksul on Emeli Schmidt kriminaalhooldaja järelevalve all ning kohustub järgima

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ettenähtud kontrollnõudeid: 1) elama oma alalises elukohas xxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata Emeli Schmidt’ile lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal osaleda sobivas sotsiaalprogrammis. Kohtuistungil jäi süüdistatav Emeli Schmidt sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning menetlusosalised jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on Emeli Schmidt’ile selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse osaliselt menetlukulud – määratud sundraha. Ülejäänud menetluskulud jäävad kokkuleppe kohaselt EV kanda. Menetluskulud kogusummas 981 eurot on kokkuleppe kohaselt Emeli Schmidt’il võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuostsuse jõustumisest. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et -3- menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel tuleb Emeli Schmidt süüdi tunnistada

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Kohus juhindub Kr

MS § 180 lg 1, 3, § 189 lg 3, § 248 – 249, § 306, § 311 ja § 313 sätetest. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ -4-

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.