Obsah (4)

§ 424§ 73§ 68§ 2

1-22-6920 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsembril 2022 Tallinnas Kriminaalasja number 1-22-6920 (22230200185) Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistung

§ 424

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Siret Vaher-Torni Süüdistatav Airika Kulderknup – isikukood 47708050233, elukoht xxx, emakeel eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, xxxharidus, töökoht XXX, xxx, e-post xxx, tõkend puudub, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Airika Kulderknup

§ 424

lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 kuud.

§ 73

sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Airika Kulderknup ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.05.2022, s.o 1 päev. Välja mõista Airika Kulderknup’ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 981 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 44,40 eurot riigituludesse. Kohustada Airika Kulderknup’i tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 85,45 eurot. Menetluskulud kogusummas 1025,40 eurot tasuda igakuiste maksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber

1. Selgitusena võib märkida: „Airika Kulderknup, kriminaalasi 1-22-6920, menetluskulud.“ Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu, summas 145,20 eurot, riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
2. peatüki
3. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Airika Kulderknup’i süüdistatakse

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema juhtis tahtlikult 14.05.2022 kella 00.09 ajal Tallinnas Pärnu maanteel, Luha ja Magdaleena tänavate vahelisel alal suunaga Magdaleena tn poole mootorsõidukit Peugeot 307 Soome Vabariigi registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis (lõplik lugem 1,47 mg/l, laiendmääramatusega ±0,14 mg/l, mõõtetulemus 1,33 mg/l). Sellise tegevusega rikkus Airika Kulderknup liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõuet: LS § 69 lg 1 – Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 –.alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 – Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Selliselt pani Airika Kulderknup toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Airika Kulderknup’i, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 11.11.2022 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Airika Kulderknupi süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 4 kuud.

§ 2

68 lg 1 alusel arvata Airika Kulderknup’i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14.05.2022, s.o 1 päev karistusaja hulka. Kandmata karistus on 3 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 73

alusel jätta karistus 3 kuud ja 29 päeva täitmisele pööramata, kui Airika Kulderknup ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtliku kuritegu. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas asjas koosneb menetluskulu sundrahast ja kaitsjatasust. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 981 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 44,40 eurot riigituludesse. Kaitsjatasu, summas 145,20 eurot, jätta KrMS 180 lg 3 alusel riigi kanda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 3