← Eesti

1-20-152/45

1-20-152 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25.10.

  1. a Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-20-152 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Laura Ubei-Kon Tõlk Zemfira Lampmann Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid Eduard Padari tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Eduard Padar (ik: 37504030270; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 17.10.
  2. a, kaugkohtuistung Tallinna kohtumaja, avalik koht RESOLUTSIOON Jätta Eduard Padar tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile ja kinnipeetavale Eduard Padarile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 1 Tallinna Vangla esitas 15.09.
  3. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Eduard Padari tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 03.03.
  4. a kohtuotsusega tunnistati Eduard Padar süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja karistati teda KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 alusel 4 aasta 5 kuu ja 27-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 22.09.
  5. a ja lõpp on 20.03.
  6. a. Eduard Padari kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et Eduard Padar vangla töötab, läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, vestles psühholoogiga, õppis riigikeelt. Distsiplinaarkaristusi talle määratud ei ole. Vabanemisjärgselt on tal võimalik asuda elama xxx Harjumaal ja on olemas lähedased, kuid puudub õiguskuulekat käitumist toetav sotsiaalvõrgustik. Kindel vabanemisjärgne töökoht on XXX OÜ-s, kuid tööandja ei osanud täpset tööd nimetada, mida isik seal tegema hakkaks. Tallinna Vangla ei toeta Eduard Padari tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamist. Eduard Padar taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristina Kivi edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör ei toeta Eduard Padari tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et Eduard Padar tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine endiselt ennatlik. Karistusregistrist nähtub, et Eduard Padaril on praegusel ajal 2 kehtivat kriminaalkaristust ning vanglas viibib ta korduvalt. Käesolevat karistust kannab liitkaristusena kahe viimase süüteo eest: mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis ja teisele inimesele raskete tervisekahjustuste tekitamine. Viimane vägivallakuritegu on toime pandud impulsiivselt, teised kuriteod ette planeeritult. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Viimane kuritegu oli vägivaldne ja tekitas teisele isikule eluohtliku tervisekahjustuse. Kinnipeetav on varem olnud korduvalt kriminaalhooldusel. Vanglas Eduard Padar töötab, läbis sotsiaalprogrammi, õppis riigikeelt ja distsiplinaarkaristusi ta ei oma. Asja materjalidest nähtub, et Eduard Padarile tekitas varasemalt probleeme alkoholi tarvitamine. Viimase vägivallakuriteo pani isik toime alkoholijoobes. Samuti on teda karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Kohtu materjalidest nähtub, et isik tunnistab, et on hakanud alkoholi kõvasti tarvitama ja seda umbes 3 kuud. Kuid vanglas riskihindamisel isik väitis, et ta ei tarvita praktiliselt alkoholi, kuna ei armasta alkoholi. Samuti väitis Eduard Padar, et ta ei tarvita narkootilisi aineid juba ammu. Viimase kuriteo kohtu materjalidest nähtub, et kinnipeetav ise selgitas amfetamiini leidmist enda juurest sellega, et ta võttis selle ära teistelt isikutelt, kellega koos saunas „pidu pandi“, kuna ei pooldavat narkootikumide tarvitamist. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes 2 käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Eduard Padari puhul on olemas positiivsed asjaolud, mis toetaksid tema tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist – vanglas töötamine, riigikeel õppimine, sotsiaalprogrammi läbimine, distsiplinaarkaristuste puudumine ning vabaduses elu- ja töökoha olemasolu. Kuid vanglas reeglikohaselt käitumine ei ole iseenesest automaatselt sellisteks asjaoludeks, millele tuginedes saaks kindlalt uskuda, et kinnipeetava edasine käitumine vabaduses on õiguskuulekas ning oleks põhjendatud tema tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamine. Kindel elu- ja töökoht olid tal olemas ka enne uue kuriteo toimepanemist, kuid need ei hoidnud seda ära. Eduard Padar on varasemalt korduvalt kriminaalhooldusel olnud. Talle mõisteti tema eelmises kriminaalasjas nr 1-19-5778 Harju Maakohtu 16.07.
  7. a kohtuotsusega tingimisi vangistus KarS § 73 lg 1, 3 alusel, kuid Eduard Padar ei osanud seda hinnata ning pani vähem kui 2 kuud pärast eelmise kohtuotsuse jõustumist toime raske I astme tervisevastase süüteo - raske tervisekahjustuse tekitamise. Kohtul ei ole usku, et nüüd Eduard Padar tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamisel jälle kriminaalhooldusele suunata, oleks ta võimeline kriminaalhoolduse kohustusi nõuetekohaselt täitma ja katseaja edukalt läbima. Lisaks on Eduard Padaril ärakandmata karistusaeg veel pikk, ligi 1 aasta ja 5 kuud. Arvestades E. Padari karistusaja pikkust, võib tema ennetähtaegne vabastamine tulla edaspidigi kaalumisele ning karistuse kandmise ajal võib muutuda isiku positiivsete asjaolude hulk ning aja jooksul vähenevad kuritegude asjaolude tähtsus. Seega arvestades isiku varasemat käitumist, on prognoos pigem negatiivne ja üsna reaalne, et isik võib jätkata kuritegeliku tegevusega. Kohtu hinnangul on Eduard Padar suhtunud ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse ükskõikselt ja täitnud neid valikuliselt. Isik vägivaldselt käitudes ja olles alkoholijoobes, on ohtlik teistele inimestele. Kohus leiab, et Eduard Padari ennetähtaegse vabastamise vastu rääkivad asjaolud on sellised, millest tulenevalt on alust karta, et ära kantud karistus ei ole olnud piisav, et mõjutada Eduard Padarit uut kuritegu mitte toime panema. Kohus leiab, et on otstarbekas jätta E. Padar tingimisi ennetähtaegselt vabastamata, tema puhul ei ole veel karistuse eesmärgid täidetud. Eduard Padari tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka prokurör ega Tallinna Vangla. Süüdimõistetu peab tunnetama ka karistuse mõju ning kandma vastutust toimepandu eest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
  8. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.