1-15-3965/39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 10.01.2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-3965 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Jelena Laas Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm Kriminaalasi Viru Vangla karistusjärgse otsustamiseks Süüdimõistetu materjalid V.A-le käitumiskontrolli kohaldamise V.A , isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht puudub Karistuse kandmise algus 04.02.2015 ja lõpp 11.01.2018 Kohtuasja läbivaatamise aeg 22.12.2017, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 871 ja KrMS § 4261 , 432 lg 3, 32 , 4 RESOLUTSIOON Jätta V.A ’i suhtes karistusjärgne käitumiskontroll . kohaldamata Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, V.A-le ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 08.11.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetavale V.A-le karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. Harju Maakohtu 15.06.2015 otsusega tunnistati V.A süüdi KarS § 200 lg 2 p 7, 9 järgi ning KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 6 5 lg 2 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud 7 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti k aristuse kandmise alguseks 04.02.

1. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab Viru Vangla kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kohtuistung Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et ei oska öelda, kust leiab endale elu- ja töökoha. Enne vangistust elas xxxx ja xxxx üüris korterit. Tartus elab õde, kellega on isikul head suhted, kuid kuna õel on sotsiaalkorter, siis ei hakka ta seal elama. Prokurör oli seisukohal, et kuna isikul puudub vabanemisel elukoht, siis Riigikohtu lahendi kohaselt ei saa kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, mistõttu tuleb vangla taotlus jätta rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused KrMS § 4261 järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus KarS §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. KarS § 871 lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS § -s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud
2. peatüki 1., 2.,
3. ja
4. jaos,
5. peatüki
6. jaos või
7. peatüki
8. ja
9. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. Kinnipeetav vastab KarS § 871 lg-s 2 sätestatud tingimustele. V.A tunnistati süüdi KarS § 200 lg 2 p-des 7, 9 sätestatud süüteo toimepanemise eest ning liitkaristuseks mõisteti talle 2 aastat 11 kuud 7 päeva vangistust. Ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise lõpp saabub eelduslikult 11.01.2018, seega kannab kinnipeetav mõistetud karistuse ära täies ulatuses. Samas ei ole täidetud käitumiskontrolli kohaldamise eeldus, mis seisneb kindla elukoha olemasolus. Kinnipeetava õde on nõus venda enda juurde elama võtma, kuid kuna õde elab sotsiaalkorteris, siis ei soovi kinnipeetav tema juurde elama asuda. Samuti ei soovi isik kasutada vabanenud kinnipeetavat ele mõeldud majutusteenuseid. Seega puudub isikul kindel alaline elukoht, mis on käitumiskontrolli kohaldamise eelduseks. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-45-16 märkinud, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel tuleb kohtumäärusesse märkida koht, kus süüdimõistetu elama peab. Kui isikul elukoht puudub, siis ei ole võimalik tema suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Eeltoodust tulenevalt, kuna kinnipeetaval puudub vabanemisel elukoht, jätab kohus Boriss Dmitrijevi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik