KOHTUMÄÄRUS Kohus Kriminaalasja number Määruse tegemise aeg ja koht Kohtunik Menetlustoiming Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Maakohus 1-18-200
- oktoober 2019, Jõhvi kohtumaja Deniss Minzatov kirjalikus menetluses Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna 30.09.2019 erakorralise ettekande lahendamine N.P-le Viru Maakohtu 11.01.2018 otsusega määratud katseajaks kohaldatud kontrollnõuete ja kohustuste osas N.P, isikukood XXX, elukoht xxx Juhindudes KarS § 75 lg 6, KrMS § 427, § 432, kohus MÄÄRAS
- Vabastada süüdimõistetu N.P Viru Maakohtu 11.01.2018 kohtuotsusega määratud kontrollnõuete ja kohustuste edasisest täitmisest.
- Süüdimõistetu N.P säilib Viru Maakohtu 11.01.2018 otsusega määratud katseaja lõpuni (s.o kuni 11.01.2020) kohustus hoiduda uue kuriteo toimepanemisest. Saata kohtumääruse ärakiri N.P-le ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määrusekaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai määrusest teada, või pidi teada saama. ASJAOLUD Viru Maakohtu 11.01.2018 kohtuotsusega tunnistati N.P süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ning KarS § 68 lg 1 kohaldamisega mõisteti karistuseks 5 kuud 27 päeva vangistust, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga. Katseajaks määrati teda kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 ja lg 2 p 2 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustuse. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik esitas Viru Maakohtule erakorralise ettekande N.P xxx kriminaalhoolduse ennetähtaegseks lõpetamiseks. Ettekande kohaselt N.P on nõus kriminaalhooldusametniku poolt tehtava ettepanekuga vabastada teda edasistest kontrollnõuete järgimisest. Esmakohtumine toimus 16.11.2018, kus selgitati N.P-le kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, kohustuste sisu ja võimalike tagajärgi kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumiste korral. N.P kinnitas oma allkirjaga, et on õiguste ja kohustustega tutvunud ning need on talle arusaadavad. Katseaja jooksul on hooldusalune aidanud kaasa katseaja edukale läbimisele. Käitumiskontrolli ajal on vesteldud korduvalt toime pandud kuriteost ja selle tagajärgedest. N.P tunnistab, et alkoholi tarvitamisel on negatiivne mõju tema 1
(2)käitumisele. Isik on motiveeritud elama seaduskuulekalt. N.P elab aadressil: xxx. N.P on kontrollitud ja ei ole tuvastatud alkoholialaseid rikkumisi. N.P ei ole katseaja jooksul toimepannud uusi õigusrikkumisi. Hooldusalune läbis katseajal sotsiaalprogrammi Eliviisitreening perioodil 14.02.2019-28.03.
- Käitumiskontrolli lõpp on 11.01.2020 Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku vabastada N.P edasisest kontrollnõuete järgmise kohustusest. N.P on teadlik, et tal on katseaja lõpuni kohustus hoiduda uue kuriteo toimepanemisest. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et N.P võib vabastada määratud kontrollnõuete ja kohustuste edasisest täitmisest. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus lahendab esitatud erakorralise ettekande kirjalikus menetluses. Vastavalt KarS § 75 lg 6 kui süüdlane on katseajal vähemalt kuue kuu jooksul järginud käesoleva paragrahvi lõigete 1–4 alusel määratud kontrollnõudeid ja täitnud talle pandud kohustusi, võib kohus vabastada süüdlase edasisest kontrollnõuete järgimisest ja talle käitumiskontrolli ajaks määratud kohustuste täitmisest. Sellisel juhul säilib süüdlasel katseaja lõpuni kohustus hoiduda uue kuriteo toimepanemisest. Erialakirjanduses leitakse, et katseaja kestus ei pea kattuma käitumiskontrolli kestusega. Erandina võib kohus lõpetada käitumiskontrolli teostamise enne katseaja lõppu. Kontrollnõuete ja kohustuste täitmisest saab vabastada isiku, kelle käitumine katseaja jooksul on olnud eeskujulik, kes on punktuaalselt järginud kontrollnõudeid ja täitnud kõik talle pandud kohustused ning kelle puhul kohtul kujuneb seetõttu veendumus, et tema edasiseks mõjutamiseks pole kriminaalhooldus tarvilik. Kohtul tuleb arvestada süüdlase varasemat elukäiku (sh tema varasemat karistatust ja käitumist eelnevate karistuste kandmise ajal), tema käitumist senise katseaja jooksul tervikuna ning muid asjaolusid, millel on tähtsust süüdlase üle teostatava järelevalve intensiivsuse üle otsustamisel (KarS-i
- kommenteeritud väljaanne, lk 241 p 6). N.P on kriminaalkorras karistatud ühel korral, on kriminaalhoolduse all alates 27.01.2018 ehk enam kui poolteist aastat. Süüdimõistetu on nõuetekohaselt täitnud kontrollnõudeid ja kohustusi, läbis sotsiaalprogrammi, omab kindla elukoha. Tal esines vaid üks registreerimiskohustuse rikkumine, muid rikkumisi ei olnud ning tema käitumisest käitumiskontrolli ajal nähtub, et süüdimõistetu on motiveeritud oma eluviisi seaduskuulekaks muutmiseks ning käitumiskontrolli edaspidine teostamine tema puhul ei ole enam tingimata vajalik. Süüdimõistetul säilib katseaja lõpuni kohustus hoiduda uue kuriteo toimepanemisest, mis on antud juhul piisav uute süütegude vältimiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 2
(2)