← Eesti

1-15-3965/24

Obsah (4)§ 76§ 200§ 65§ 262

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. veebruaril 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-15-3965 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Eri

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 , määras : Jätta J.A vangistusest tingimisi enne tähtaega .vabastamata Kohtumääruse ärakirjad edastada kinnipidamisasutusse. süüdimõistetule, Viru Ringkonnaprokuratuurile, samuti Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.01.2017 Viru Maakohtule lid materja kinnipeetava J.A i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. J.A tunnistati Harju Maakohtu 15.06.2015 otsusega nr 1-15-3965 süüdi

§ 200lg 2 p 4, 7, 9 järgi ning karistati Kr

MS § 238 lg 2,

§ 65lg 2, § 68 lg 1 alusel vangistusega 2 aastat 11 kuud 7 päeva.

Otsus jõustus 20.08.

  1. Karistuse kandmise algus 04.02.2015 ja lõpp 11.01.
  2. Tingimisi ennetähtaegse vaba nemise võimaluse avanemine 19.01.
  3. 1

(5)Kinnipidamisasutusest J.A kohta koostatud iseloomus tusest nähtub, et kinnipeetava l puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vangistuses olles on töötanud majandustöödel xxxa xxx. On läbinud sotsiaalprogrammi xxx. Peale vabanemist soovib elama asuda aadressile xxx, kus asub xx xxx. Vanglale on kinnitatud, et J.A on sinna võimalik elama asuda. Enne vangistust puudus kinnipeetaval kindel eluase. Tema sõnul elas ta viimased 4 xxx üürikorteris koos tuttavatega. Enne seda elas xx. Tähtajaline elamisluba kehtib kuni 25.02.2017. Isikul on xxx, mille ta omandas xx. Töö käigus omandas ka xxx kutse. Riigikeelt ei valda. Soovib vanglas osaleda eesti keele kursustel. Vabanemisel töökoht puudub. Kinnipeetava enda sõnul töötas ta vabaduses mitteametlikult keevitajana, tegi ka juhutöid. Varasemalt on töötanud xx. Pikki töötuse perioode pole esinenud. Täitmata rahalisi nõudeid on 5295,51 eurot. Lähedastest on 2 õde ja 2 venda. Vennad on kriminaalkorras karistatud. Suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga tuttavaid. Kuritegu on toime pandud grupis. Süüdimõistetu pani toime viimase vägivallaga kuriteo olles alkoholijoobes. Väärteokorras on karistatud AS § 70 järgi 2 korda. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel sõltuvust ei ole diagnoositud. Vägivaldne käitumine on olnud korduv. Isik on süstemaatiline õigusrikkuja. Kuritegelikule teele asus noorukieas ning sel ajal omandatud ellusuhtumine ja väärtushinnangud on mõjutanud senist käitumist. Isik on kahel korral rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 31%, vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 51%. Seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul 41 - 62%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on J.A ähedasteks 2 õde ja 2 venda. Rohkem suhtleb ühe õe ja ühe vennega. Kinnipeetav on märkinud, et peale vabanemist soovib elama asuda xxx juhataja Mxxx Vxxx on 28.11.2016 e-maili teel teavitanud, et J.A ei ole kohta broneeritud, seetõttu kinnipeetaval puudub vabanemisjärgne elukoht. Õe sõnul J.A elas enne vangistust xx üürikorteris. Rahvastikuregistri andmetel sissekirjutus kinnipeetaval puudub. J.A puudub vabanemisjärgne töökoht. Õe sõnul on ta nõus venda alguses materiaalselt toetama. Kehtivaid kriminaalkaristusi on 2röövimine ja kehaline väärkohtlemine. Kehtivaid väärteokaristusi on 3, n eist VTMS alusel karistatud kahel korral ja

§ 262alusel karistatud ühel korral.

Kehtivad disiplinaarkaistused puuduvad. Rahvastikuregistri andmetel on olemas elamisluba nr 1030855042/TE, mis kehtib kuni 25.02.2017. J.A on kriminaalhooldusosakonnas arvel olnud kahel korral. Mõlemal juhul on kriminaalhooldus lõppenud erakorralise ettekandega. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et nõustub Viru Vangla poolt 04.01.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. J.A tunnistati süüdi Harju Maakohtu 15.06.2015 otsusega

§ 200lg 2 p 7, 9 järgi ning mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti lõplikuks karistuseks 2 aasta ja 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 25.11.2014.a Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuud ja 7 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud ja 7 päeva vangistust. Isik on varasemalt kriminaalkorras karistatud 7 korda ning vanglas kannab karistust neljandat korda. Isikut on varasemalt karistatud tapmise katse, röövimise ja vägistamise eest ning varavastaste kuritegude eest. Isiku kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkohol ja tuttavad. 2

(5)Mööda ei saa vaadata ka sellest, et J.A pani viimase kuriteo toime eelmise kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistuse katseajal. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdlane ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdlane pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvan, et J.A puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on J.A kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 31% ja 51%, mis on kõrge retsidiivsusnäitaja. Seksuaalja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 41 -62%, mis on samuti kõrge retsidiivsusnäitaja. Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises, röövimises, seksuaalse vägivalla kasutamises ja vastu hakkamises võimuesindajale, mille esinemine on kõige tõenäolisem, kui isik on alkoholijoobes. J.A vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kinnipeetav J.A puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes , on eestoodust prokuratuur J.A vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu. Süüdimõistetu J.A ei soovinud sõnavõttu. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et J.A tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

§ 76

lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. J.A on xxx, mille ta omandas xxx . Töö käigus omandas ka xxx kutse. Riigikeelt ei valda. Isiku sõnul töötas ta vabaduses mitteametlikult keevitajana, tegi ka 3

(5)juhutöid. Varasemalt on töötanud veel tislerina ja santehnikuna. Pikki töötuse perioode pole esinenud. Vabanemise korral garanteeritud töökoht puudub. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 2 kehtivat kriminaalkaristust. Vanglakaristust kannab
  1. korda. Varem on teda karistatud kehalise väärkohtlemise eest. Käesoleval hetkel kannab isik karistust röövimise eest, mis on toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega. Kehtivaid väärteokaristusi on J.A 3: VT alusel MS1.§ korral 303 (Eestis ilma seadusliku aluseta viibiva välismaalase töötamine),VT MS § 298 alusel
  2. korral (v älismaalase seadusliku aluseta Eestis viibimine) ja

§ 262alusel 1.

korral (avliku korra rikkumine ). Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti on karistatud väärteokorras erinevate väärtegude eest. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Kohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kuivõrd isik on varasemalt kriminaalhooldusel olles kontrollnõudeid rikkunud, poleks kriminaalhooldusega seotud piirangud piisavad tema suunamiseks seaduskuulekale teele. Samas tuleb positiivseks lugeda, et J.A on osalenud vanglas xxx ja xxx. Samuti on isik läbinud sotsiaalprogrammi xxx Nimetatud asjaolude alusel saab kohus järeldada, et kinnipidamisasutus avaldab iskule positiivset mõju. Kinnipeetav omab Elamisloakaarti, mis kehtib kuni 25.02.2017. Vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda aadressile xxx Kriminaalhooldusametnikult pärineva info põhjal ei ole J.A nimetatud aadressil kohta broneeritud. Ühtegi teist võimalikku vabanemisjärgset elukohta pole kinnipeetava osas kohtule esitatud. Garanteeritud töökoht vabaduses puudub. Isiku lähedasteks on 2 õde ja 2 venda. Üks õde on valmis kinnipeetavat vabanemise korral ajutiselt materiaalselt toetama. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et süüdimõistetul on olemas lähedaste toetus, mis maandab mõningal määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul J.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Kohus märgib, et süüdimõistetu on toime pannud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil, soodusteguriteks alkohol. Vähetähtis pole seegi, et Viru Vangla andmetel on kinnipeetaval võlanõudeid ligikaudu 5295,51 euro ulatuses. Samuti omab tähtsust, et süüdimõistetul puudub vabanemisjärgne elukoht. Kohus hindab nimetatud asjaolusid kui uue kuriteo toimepanemise riske. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse 4

(5)lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud (J.A il puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused), kuid sellest ei piisa. Isikut ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsele normikuulekale käitumisele. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Kohus on seisukohal, et J.A tingimisi ennetähtaegse vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud . Kohus leiab, et isiku varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Kinnipeetava kar istusaeg lõpeb 11.01.2018 , ärakandmiseni on pisut vähem kui 1 aasta aega. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi (lähedas e toetus ja kindla elukoha olemasolu) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu J.A temale Harju Maakohtu 15.06.2015 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. / Inna Kirsipuu kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.