1-19-2173/610

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. detsember 2022 Kohtuasja number 1-19-2173 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Ingeri Tamm Kohtuasi Ahmed-Aga Gašimovi (isikukood 35506230101) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. novembri 2022 määrus Määruskaebuste esitajad Ahmed-Aga Gašimov ja tema kaitsja vandeadvokaat Raiko Paas Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja pooled abiprokurör Elle Karm Menetluse vorm Viru Ringkonnaprokuratuuri kirjalik RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. novembri 2022 määrus muutmata ja Ahmed-Aga Gašimovi ja tema kaitsja määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
4. Viru Maakohus jättis
5. novembri 2022 määrusega Ahmed-Aga Gašimovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Lühidalt selgub määrusest järgmist. A.-A. Gašimovit karistati
6. aastal 10 aasta ja 17 päevase vangistusega. Viimane, 4 aasta ja 6 kuuline vangistus mõisteti talle
7. aastal kuritegelikku ühendusse kuulumise eest. Praeguse vangistuse aja algust arvatakse
8. jaanuarist 2016 ning karistusaeg lõppeb
9. veebruaril
10. Formaalsed eeldused A.-A. Gašimovi ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. On positiivne, et vabaduses on A.-A. Gašimovil olemas kindel elukoht, toetav elukaaslane, oma laste toetamise soov, garanteeritud töökoht, et A.-A. Gašimov on vanglas õppinud eesti keelt, et tal pole võlgu, et tal ei ole probleeme alkoholi ega narkootikumide tarvitamisega ja et ta on vanglas oma kuritegelikku käitumist analüüsinud. Samas tingivad kaalukad asjaolud A.-A. Gašimovi vabastamata jätmise. A.-A. Gašimoviga vestelnud vanglaametniku hinnangul oli A.-A. Gašimovi valmisolek enda käitumise analüüsimiseks vähene. A.-A. Gašimovit on korduvalt karistatud narkootikumide vahendamise eest. Kuritegelikku ühendusse kuulumine viitab A.-A. Gašimovi kriminaalsele taustale. Vangistuse ajal on A.-A. Gašimov pidanud kirjavahetust mitmete kurjategijatega ja üks kurjategija on talle kandnud üle raha. Vanglas keeldus A.-A. Gašimov juba enne pensioniea saabumist töötamisest. Tal on 4 distsiplinaarkaristust keelatud esemete valdamise eest. A.-A. Gašimov ei ole veel täielikult täitnud individuaalset täitmiskava.
11. Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused A.-A. Gašimov ja tema kaitsja vandeadvokaat Raiko Paas, taotledes mõlemad maakohtu määruse tühistamist ning A.-A. Gašimovi ennetähtaegset vabastamist.
12. A.-A. Gašimov leiab seda. Kohus keskendus liialt tema minevikule. Ka võttis kohus liiga palju arvesse vangla iseloomustuses märgitut. Vangla on teinud A.-A. Gašimovi jaoks liiga vähe. A.-A. Gašimov on juba eakas. Ta on vanglas muutunud. Tõendamata on see, et ta on vangistuse kestel suhelnud väljaspool vanglat olevate kurjategijatega. A.-A. Gašimovi distsiplinaarkaristused on vaidlustatud. Sama kohtunik on varem distsiplinaarkorras karistatud isikuid vabastanud.
13. Kaitsja märgib järgmist. Pelgalt distsiplinaarkaristuse faktist ei saa teha järeldust, et mõistetud karistus pole oma eesmärki täitnud. Ühe distsiplinaarkaristuse on A.-A. Gašimov vaidlustanud. Ehkki varem on A.-A. Gašimovi käitumiskontroll ebaõnnestunud, võib nüüd minna teisiti. On võimalik keelata A.-A. Gašimovi suhtlemine kurjategijatega. Erinevalt varasemast ei ole A.-A. Gašimovi puhul enam viiteid subkultuuriliste põhimõtete järgimisele. Kuriteo kaal on vähenenud. Sotsiaalprogramme saaks A.-A. Gašimov läbida ka kriminaalhoolduse käigus. Ringkonnakohtu seisukoht
14. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
15. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul maakohus A.-A. Gašimovit vabastamata jättes kaalutlusviga ei teinud.
16. Mõned asjaolud kõnelevad tõesti A.-A. Gašimovi vabastamise kasuks. Samas on uutele kuritegudele viitavad ohutegurid sedavõrd kaalukad, et positiivsed tegurid muutuvad väheoluliseks.
17. Eeskätt viitab uute kuritegude võimalikkusele A.-A. Gašimovi senine kuritegelik minevik. Just see annab aluse öelda, et A.-A. Gašimovit ei saa vabastada.
18. A.-A. Gašimov on sooritanud mitmeid kuritegusid: tal on viis kehtivat karistust. Eeskätt on ta tegelenud uimastikäitlemisega: juba varem raskeid narkokuritegusid sooritanuna osales A.-A. Gašimov
19. aastal suuremahulises ja hästi planeeritud rahvusvahelises uimastiäris.
20. Narkootikume käitles A.-A. Gašimov kuritegeliku ühenduse olulise liikmena. Kui keegi on seotud organiseeritud kuritegevusega, lähtub temast sama hästi kui alati tõsine uute kuritegude oht. Nimelt saab üldjuhul väita, et sellise taustaga inimene on omaks võtnud väärtushinnangud, mille kohaselt on kuritegelik eluviis igati õige ja oma eesmärkide saavutamiseks pole tarvis seadust järgida. Midagi ebatavalist pole ka selles, et niisuguse taustaga kurjategija on mõnda aega vanglas ja jätkab siis sealt, kus ta pooleli jäi: nt uimastiäriga. Seda just eeltoodud põhjustel: tema jaoks on selline eluviis loomulik ja tal puuduvad igasugused moraalsed pidurid, mis teda sellelt eemal hoiaks. 2